INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda?
ringkonna kätte haaras. Riigi majanduslik seis oli endiselt äärmiselt vilets ning parlament ei soovinud enam üldse raha anda. Nii oli Charles kehtestanud mitmeid erakorralisi makse, mille vastu saadikud mõistagi protestisid. Aastatel 16251629 kutsus Charles kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. 11 aastat ilma parlamendita 1629. aastal, pärast parlamendi laialisaatmist, suutis Charles jõuda mitme olulise tulemini. Charles püüdis usuelu hoida niivõrd kuldsel keskteel kui vähegi võimalik, lõpetades äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdes anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest kuningas tahtis seal sisse viia "Book
SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................2 · Noorus....................................................................................2 · Astumine poliitikasse.................................................................3-4 · Aastad ilma parlamendita...............................................................5 · Pikk parlament...........................................................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus................
kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn.
a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis. Tehes kokkuvõtte eelnevalt arutletust, arvan, et üheks suurimaks demokraatia kriisi
Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 10. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud. Tööliste arv kasvas, tööpuudus praktiliselt
Kodusõda Inglismaal Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Parlament keelas tal uusi makse nõuda, siis saatis kuningas parlamendi laiali ( a. 1629 ). Kuningas kiusas taga ka puritaane. Kuna Sotimaal puhkes mäss ja kuningal piisavalt raha ei jätkunud, et mässu alla suruda, siis pidi Charles I kutsuma parlamendi jälle kokku. See parlament jäi püsima 12 aastaks ja see on tuntud " pika parlamendi " nime all. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata ning kõik ilma parlamendita kehtestatud maksud tühistati. Tüli kuninga ja parlamendi vahel tekitas kodusõja. Parlamenti eesotsas oli Oliver Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale. Sotlased andsid kuninga suure rahasumma eest üles ning kuningas hukati 30 jaanuaril 1649. Enamik inglasi ei pidanud toimunut õigeks. Pärast Charles I hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks
Kuna ta korraldas väga palju pidu-sid ning ei pööranud suurt tähelepanu riigile endale. Miks kiusati inglismaal puritaane taga? Kuna puritaanid olid kogu lõbustuse vastu mis riigis toimus, nende eluviisid olid ranged ja töökad. Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel`? Kuna sotimaal puhkes mäss mille maha surumiseks kuningal raha ei jätkunud, siis ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi. Ta sai küll raha kuid pidi maksud tühistama mis ta ilma parlamendita tegi, ning kuninglat võeti õigus parlament laiali ajada. Miks rahvas ei toetanud O.Cromwelli lordprotektorina? Kuna cromvell keelas kõik lõbustused ja peod pühapäeviti ning kehtestas karmid seadused. Miks sutartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Millised on Õiguste deklaratsiooni olulisemad põhimõtted? Kuningas ei tohtinud uusi makse ja seadusi kehtestada ilma parlamendi nõusolekuta. Milliste riikide võimu alla jäi Eesti pärast liivi sõda?
-le , enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusaktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Jamesi kukutamine ja williami troonile tulek kuulus revolutsioon Inglismaa sisepoliitiline areng 17.saj. Sisepoliitikas keskseks küsimuseks läbi sajandi kestnud võitlus monarhi ja parlamendi vahel. 1629 ABSOLUTISM · Parlamendi laiali saaatmine Charles I Stuarti poolt. (valitses II a. Ilma parlamendita) 1640 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Pika parlamendi kokkutulek · Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu · 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg · 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead) Pikk parlament rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva esindus, mis jäi kokku kuni 1653 aastani. Kavalerid kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest.
Erinevalt James I-st oli ta väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras, kuna James oli sageli piirdunud vaid teoretiseerimise, jättes reaalse valitsemise teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitas talle palju vastaseid. Aastatel 16251629 kutsus Charles I kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. Charles I ainuvalitsuse algusaastatel, 1630 aastatel, muutus elu Inglismaal isegi rahulikumaks. Buckinghami hertsogi surm, Charles I otsus valitseda 1629 aastast alates ilma parlamendita ning rahu Prantsusmaa ja Hispaaniaga aitasid pingeid 5 leevendada. Neutraalsus ajal, mil enamik Euroopast oli haaratud kolmekümneaastasesse sõtta aitas Inglismaal jõukust kasvatada.
Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit toompea ning Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Taas kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Olemasolev Riigikogu tuli sügisel küll kokku, kuid kuna rahvasaadikud söendasid riigivanema tegevust arvustada,, kuulutas uus siseminister Jaarel eenpalu Riigikogu intungjärgu lõppenuks. Riigikogu liikmed olid sunnitud laiali minema, parlament oli surutud ,,vaikivasse olekusse". Vaikivasse olekusse jäid ka erakonnad, kuni nad 1935
oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse). Guy Fawkes tahtis parlamendi õhku lasta. Charles I (1625-1649) pinged säilisid - 1628 Petition of Rights- piirata valitsejat, parlament pidi loa andma, kedagi ei tohi karistada ilma kohtuta. Kirjutas alla, saatis parlamendi laiali. Ilma parlamendita ei julgenud makse kehtestada. - 1640 kutsuti kokku lühike parlament (3 kuud) - 1640-1653 pikk parlament, parlamendi muudatuseks oli,et kuningas ei saa parlamenti laiali saata. Parlament juhtis kogu rahandussüsteemi. - 1642-1648/49 KODUSÕDA 1) kuningas parlament (edukam), kuningas põgenes Sotimaale 2) äärmuslased (independendid) (edukam) parlament (prestriterlased) O
parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse rikkumisest ärritunud parlament koostas 1628 Õiguste petitsiooni, mis oli mõeldud valitseja võimu piiramiseks. Seal sisaldusid ka esimest korda kaasaegse põhiseadusliku valitsemiskorra jooned, näiteks tohi tohtinud parlamendi loata rahvalt nõuda mingeid makse. Charles I kirjutas sellele alla, kuid 1629 saatis ta parlamendi laiali ja valitses 11 aastat ilma parlamendita. 1637. aastal puhkes Sotimaal aga anglikaani kiriku vastu mäss ning see nõudis erakorraliste maksude kogumist ning Charles I pidi 1640 parlamendi taas kokku kutsuma. Esimese parlamendi saatis ta 3 nädala pärast laiali (nn lühike parlament). Kuna lüüasaamised jätkusid, pidi ta aga parlamendi uuesti kokku kutsuma, see jäi kokku kuni 1653.aastani (nn pikk parlament). 1649-1660 oli võimul lordprotektor Oliver Cromwell. Kinnistus Inglismaa
162728 Prantsuse katoliiklased piiravad protestantlikku La Rochelle´i linna. Loe A. Dumas- isa romaani ,,Kolm musketäri". 1627 Esimene saksa ooper ,,Dafne", muusika Heinrich Schütz, libreto autor Martin Opitz. 1628 Hiiumaal Hütis avatakse esimene klaasikoda eesti aladel. 1628 Inglise parlament piirab Charles I võimu. 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu tänase Eesti maismaaala saab Rootsile. 162940 Charles I valitseb ilma parlamendita. 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium Eesti aladel (pole säilinud) 1631 Tartus avatakse esimene trükikoda Eesti aladel. 1631 Tallinnas avatakse gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 1632 Riias ilmub kaks Joachim Rossihniuse lõunaeestimurdelist eesti-saksa käsiraamatut pastoreile. 1632 Tartus avatakse ülikool nimega Academia Gustaviana. 1632 Gustav Adolf hukkub Lützeni lahingus. Troonile saab tema tütar Kristiina, kes valitseb a-ni 1654. 2
Abielu. 1625.a. abiellus Prantsuse kuninga tütre Henrietta-Mariaga. Neil sündis 9 last, ka hilisem kuningas Charles II. 1628.a. õiguste petitsioon: 1) Parlamendi loata ei tohi makse kehtestada. 2) Kedagi ei tohi vahistada ega kohtuta karistada. 3) Süüdistatul õigus süütust tõestada. 4) Erakorralised kohtud ja karistussalgad keelatud 11 türanniaastat. 1629 saatis parlamendi laiali ja valitses 11 aastat ilma parlamendita. Sel ajal olid teravad probleemid sotimaaga, mille kuningaks Charles I 1633.a. krooniti. Probleem seisnes selles, et sotlased nõudsid kuningalt vankumatult katoliiklust, kuid kuningas ise oli liberaalsem Charles I Stuart. Sotimaal puhkes mäss 1637.a. mis nõudis täiendavaid väljaminekuid, siis kutsuti parlament uuesti kokku- 1640.a. (lühike parlament püsis koos 3 nädalat) 1640.a. kutsuti uuesti kokku parlament, püsis kuni 1652.a. (pikk parlament) siis tehti ümberkorraldusi:
Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon. James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II tütre Mary, kes oli abielus Oranje Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. ,,Õiguse akt" - Kuningas valib ministrid, juhib sõjaväge, välispoliitikat Parlament võtab vastu seadusi, kehtestab maksusid. Kuningas ei saa valitseda parlamendita Kodanikuvabadused, sh trükivabadus. Põhimõtteliselt veretu Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest
Vaikiva ajastu kehtestamine: · 12. märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ning Tallinna kesklinnaoma kontrolli alla toimus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre. · Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra. · Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks ,,vaikivasse olekusse". · 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus. · Opositsiooni keskuseks sai Tartu
Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 11. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud. Tööliste arv kasvas, tööpuudus praktiliselt likvideeriti. Riik
3 4 28.02.08 Parlamentarismi teke Inglismaal Parlamendi teke 1265. aastal, peamisteks funktsioonideks olid: kuningale nõu andmine (seadusandlus), maksude määramine. Parlament James I ajal Soti kuningas, Stuartite dünastia. Konflikt parlamendiga oli nt maksude osas. Kuningas tahtis neid määrata, kuid seda ei saanud ju teha ilma parlamendita. Kuningas hakkas müüma ka monopoolseid õiguseid. See piiras paljude manufaktuurijuhtide tööd. Parlament Charles I ajal parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni (1628), kõik maksud pidid olema kehtestatud parlamendi poolt piiras kuninga võimu. Kedagi ei tohtinud vangistada ega karistada, ilma kohtuotsuseta. Charles saatis parlamendi laiali (1629-1640). Võtsid vastu otsuse, mille kohaselt saab parlamenti laiali saata vaid parlament ise
poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Välispoliitika alal: ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 79 Valitsus Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul? President nimetab ministrid(departemangude juhid) ametisse Kongressita (parlamendita) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. Otsustab ka tagandamist. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentarismi puhul? · President määrab peaministri kandidaadi. · President teeb talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. · Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. · Riigikogu otsustab läbirääkimiste avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste
poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Välispoliitika alal: ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 79 Valitsus Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul? President nimetab ministrid(departemangude juhid) ametisse Kongressita (parlamendita) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. Otsustab ka tagandamist. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentarismi puhul? President määrab peaministri kandidaadi. President teeb talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Riigikogu otsustab läbirääkimiste avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste
Seda oleks aga vaja läinud nii sõjategevuse jätkamiseks, eriti kuninga onu Christian IV aitamiseks, laevastiku kaasajastamiseks kui ka laialdasteks ehitustöödeks kuningriigi sees. Nii oli Charles kehtestanud mitmeid erakorralisi makse, mille vastu saadikud mõistagi protestisid. Aastatel 16251629 kutsus Charles kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. Ajalookirjutuses on kohati seda aega nimetatud 11-ks türanniaaastaks, kuid see nimetus pole ilmselt kuigi täpne. KUNINGA HUKKAMINE Kohtumõistmine kuninga üle oli küllaltki farslik. Et suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, siis korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse, misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. Seda parlamendi osa on nimetatud Puhastatud ehk Päraparlamendiks. 1649. aasta jaanuaris
makse, millega parlament ei nõustunud ning hakkas nõudma sundlaenu ülemkihilt ja keskihilt. · Seetõttu võttis parlamment 1628. aastal vastu õiguste petitsiooni. See sisaldas paari väga olulist punkti: 1) makse tohib nõuda ainult parlamendi nõusolekul 2) kedagi ei tohi vangistada ega karistada ilma kohtuta · Kuningas kirjutas õiguste petitsioonile alla, aga ta saatis parlamendi laiali. Aastatel 1629-1640 valitses kuningas ilma parlamendita ta oli enda kätte koondanud seadusandliku ja täidesaatva võimu. · Olukord muutus mõnevõrra 1640. aastal. Nimelt Sotimaal oli puhkenud mäss ja selleks et mässu maha suruda vajas kuningas raha, aga ta ei julgenud sellel momendil ise mingeid täiendavaid makse kehtestada ning ta otsustas et täiendavate maksude kehtestamiseks tuleks uuesti kokku kutsuda parlament. Esimene parlament, mis 1640. aastal kokku pandi, saatis
ja piirangute jätkumine. Tekkis rahulolematus, nõuti parlamendi kokkukutsumist. 28. sept Riigikogu erakorraline istungjärk. Uue juhatuse valimine lõppes opositsiooni võiduga. Eenpalu kõne: riigijuhtimine vaid valitsuse kanda, erakondade tegevuse reguleerimine, trükisõna kontroll jne. 2. okt jätkusid läbirääkimised. 2. okt tähendas riigipöörde teist etappi. Riigikogu jäi küll alles, vana koosseisu aga ei kutsutud enam kunagi kokku ja uut ei valitud, järelikult jäi Eesti ilma parlamendita. Seadusandlik võim läks riigivanema kätte. 12. oktoobril 1934 läks Riigikogu vaikivasse olekusse. 25 5. märtsil 1935 keelustati kõigi pol. organisatsioonide tegevus, neid ei likvideeritud, vaid erakondade tegevus peatati, et peatatakse alatiseks, kuna nad pidurdavad riigi arengut. Pandi seisma paljude ajalehtede tegevus. Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine.
ja piirangute jätkumine. Tekkis rahulolematus, nõuti parlamendi kokkukutsumist. 28. sept Riigikogu erakorraline istungjärk. Uue juhatuse valimine lõppes opositsiooni võiduga. Eenpalu kõne: riigijuhtimine vaid valitsuse kanda, erakondade tegevuse reguleerimine, trükisõna kontroll jne. 2. okt jätkusid läbirääkimised. 2. okt tähendas riigipöörde teist etappi. Riigikogu jäi küll alles, vana koosseisu aga ei kutsutud enam kunagi kokku ja uut ei valitud, järelikult jäi Eesti ilma parlamendita. Seadusandlik võim läks riigivanema kätte. 12. oktoobril 1934 läks Riigikogu vaikivasse olekusse. 25 5. märtsil 1935 keelustati kõigi pol. organisatsioonide tegevus, neid ei likvideeritud, vaid erakondade tegevus peatati, et peatatakse alatiseks, kuna nad pidurdavad riigi arengut. Pandi seisma paljude ajalehtede tegevus. Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine.
Milline institutsioon on tähtsaim Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtja? Kes on selle institutsiooni liikmed ja keda nad esindavad? Kellega koostöös ta annab seadusi? Kes koostab ja esitab EL õigusaktide eelnõud? Vt http://europa.eu/eu-law/index_et.htm ja http://www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/0081f4b3c7/Law-making- procedures-in-detail.html. Euroopa Liidu Nõukogu on lõplik otsustaja, kuid paljudes küsimustes ei saa ilma Euroopa Parlamendita otsust vastu võtta. Kuid kui Euroopa Parlament on eelnõuga nõus, aga Nõukogu ei võta vastu, siis otsust ei tule. Euroopa Parlament ei aruta EL aluslepinguid, sest nende osapoolteks on riigid, parlament esindab aga EL kodanikke, mitte riike. Vastavalt lepingutele ei aruta parlament veel mõnda küsimust. Õigusaktide eelnõud algatab ja valmistab ette Euroopa Komisjon. Vt http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/european-commission/index_et.htm
parlament ei kiitnud heaks ning ta kuulutas välja ka sundlaenu (sund korras laenu riigile), mida hakati nõudma nii ülem- kui ka keskkihtidest. 1628. aastal võttis parlament vastu Õiguste petitsiooni. kõik maksud ja laenud (riigi poolt võetud) peavad olema kinnitatud parlamendi poolt. vangistamise ja varanduse võõrastamise aluseks saab olla kohus ja seadus. 1628. aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Valitses ilma parlamendita valitses absolutistlikult. 1640. aastal pidi kuningas aga parlamendi uuesti kokku kutsuma -> otimaa oli hakanud mässama ning oli vaja raha, kuningas ei julgenud üksi makse kehtestada parlament peaks kehtestama uued maksud. Parlament hakkas muutma seni kehtivat riigikorda pikk parlament (13 aastat): 1) Kuningas kaotas õiguse parlamenti laiali saata. 2) Parlament hakkas kontrollima riigi rahandust.
peaministri ülesandeid valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse (varem oli valitsus täielikus sõltuvuses Riigikogust kõik valitsuse liikmed nimetas ja vabastas Riigikogu) Tegelikkuses 1933. a. PS täies mahus ei rakendunud. Riigikogu ja riigivanem jäid 1933. a. PS-e järgi valimata. 67. Mida kujutas endast Eestis vaikiv ajastu? Kuidas kujunes vaikiv ajastu? Millal oli vaikiv ajastu? Vaikiv ajastu oli periood, mil Eesti riiki valitseti ilma parlamendita, s.t. parlament oli vaikivas olekus. Opositsiooni rünnakute tulemusena, mis seisnes riigivanema ja valitsuse kritiseerimises, lõpetas Riigivanem 2. oktoobril 1934. a. Riigikogu istungjärgu. Riigivanem seda Riigikogu koosseisu enam kokku ei kutsunud. Samas ei kasutanud ka Riigikogu talle Põhiseadusega antud õigust astuda korraliseks istungjärguks kokku iga aasta oktoobrikuu esimesel esmaspäeval. Ka ei nõudnud Riigikogu liikmed Riigikogu kukkukutsumist erakorraliseks istungjärguks
James I ja Charles I: nad pooldasid absolutismi ja anglikaani kirikut (& vajasid lisaraha), neil tekkis konflikt parlamendi alamkojaga: 1628 Petition of Rights kinnitas vanad Magna Chartas kinnitatud kuningavõimu piirangud. Selle tulemusel algas Inglismaa kodusõda (1642-1648.) 1649 kuningas Charles I hukati parlamendi otsusega. 2) Vabariik (commonwealth) Inglismaal (1649-1660). Puritaan Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur ilma parlamendita (1653 - ...). Välispoliitiline edu, nt võeti vastu seadused, et kaupa sisse ja välja võivad vedada vaid Inglismaa laevad sellega püüti kärpida Hollandi majandust. 3) Stuart-dünastia restauratsioon (1660-1688). Kuningad Charles II ja James II pooldasid katoliku kirikut, kuigi ametlikult olid anglikaani kirikupead. Parlament surus läbi: 1) 1673 ,,Test Act", mis keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kuni 1829).
pojale Charles I-le [1625–1649). Kuna parlament ei tulnud kuninga nõudmistele vastu, üritas Charles I kehtestada makse parlamendist mööda minnes. Parlament omakorda käsitles esinduskogu heakskiiduta kehtestatud maksude nõudmist või maksmist riigivastase tegevusena. Pinged teravnesid, kui 1628. aastal tapeti Stuartite soosik Buckinghami hertsog, keda rahvas vihkas. Järgmisel aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Järgnevat ühteist aastat (1629–1640), mil kuningas valitses ilma parlamendita, nimetab inglise ajalookirjutus türannia aastateks (ingl Eleven Years Tyranny). Absolutistlikku võimustruktuuri Inglismaal luua ei õnnestunudki. Nagu oma eelkäijad, toetas ka Charles I anglikaani kirikut, soovides laiendada selle mõju ka tema valitsemise all olevale Šotimaale. Anglikaani liturgia kehtestamise katse vallandas 1638. aastal šotlaste mässu, mille järel puhkes kodusõda ka Inglismaal. Kodusõda, selle usulised motiivid. Kodusõja sündmused vallandusid 1640
Seda iseloomustas parlamentarismist loobumine ning üleminek tugevale autoritaarsele valitsusviisile, kindla käe pootikale. Analoogilised muudatused valitsusviisides toimusid sel ajal väga paljudes Euroopa riikides. 1934. a. Märtsis läks riigikogu laiali. Võim koondus K. Pätsi kätte, kes hakkas valitsema dekreetidega. 1934. a. Sügisel tuli küll Riigikogu uuesti kokku, ent valituse kritiseerimise pärast saadeti nüüd lõplikult laiali. Järgnes ,,vaikiv ajastu" s.t valitsemine ilma parlamendita. 11. Uue korra sisseseadmist põhjendas K. Päts suuresti vapside ohuga. Selle rõhutamine võimaldas valitsuse sotsaalset baasi laiendada. Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn. Vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad siiski jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. 12
- Sõda Hispaania vastu (1654-59) Inglismaa sai Jamaica saare - Cromwell suri 1658 IV Stuart-Dünastia Restauratsioon (1660-88) 3. Charles II (valitses 1660-85, C I poeg) - Aktiivsemad kuningamõrvarid hukati - Taastati monarhia, parlamendi ja anglikaani kiriku positsioon. - Vanad probleemid jäid lahendamata: 1. Usulised vastuolud 2. Kuninga ja parlamendi vahelised võimupiirid jäid täpsustamata - Charles II oli absolutismi ja kat. kiriku pooldaja, kes tahtis valitseda ilma parlamendita. Väispoliitika: - II Inglismaa ja Hollandi meresõda (1665-67). Inglismaa saab endale uus Uus-Amsterdami (New York). Sõja tulemus ei rahulda CII, kes sõlmib 1670 Doveri Salaleping Prantsusmaa kuninga Louis XiV-ga: 1. CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672) 2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ei pea paluma parlamendilt.
esindajana vaid iseseisvana. Esindatud kõik erakonnad peale enamlaste ja esseeride. Päts võttis enda kanda ka sõjaministri portfelli. Taas loodi ka Rootsi, Vene ja Saksa rahvusministrikohad. Näiliselt oli Eesti nüüd asunud parlamentaarse vabariigi arenguteele. 27. nov Maanõukogu lõpetas oma istungijärgu ja otsustas mitte enam kokku tulla. Kuulutati välja ka Asutava Kogu valimised. Kuni selle ajani pidi Eesti Vabariik läbi ajama ilma parlamendita - põhjendati sellega, et Maanõukogu ei kajasta enam rahva poliitilisi eelistusi. Maanõukogu andis Ajutisele Valitsusele äärmiselt laialdased volitused - pidi teostama ka seadusandlikku võimu. Teha kõiki sellisi asju, mis tavaliselt kuulub parlamendi kompetentsi. Kõik need seadused ja määrused pidid kehtima kuni Asutav Kogu kokku astub. Valitsus hakkaski seda saadud võimutäiust aktiivselt teostama. Seati ametisse mitmed erakorraliste volitustega ametnikud
Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). 40 Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid peamine oleks üldine kasu
Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid peamine oleks üldine kasu. Ideoloogia on anti-individualistlik ning
Prantsusmaal ordonantse, Venemaal ukaase ehk seadusi. Taoline poolpresidentaalne mudel on kehtestatud Prantsuse 1958.a PSga. Sellele mudelile on väga sarnane praegu Venemaal kehtiv valitsemiskord selle erinevusega, et Vene president ei saa nimetada peaministrit ilma parlamendi formaalse heakskiiduta. E-s kasutati sarnast poolpresidentaalset mudelit nn. 1933.a ja 1937.a PSe kehtivuse ajal (1937.a PSs oli dekreediõ. piiratud). E-s oli põhipuuduseks, et 1933.a PS võimaldas valitseda ilma parlamendita, 1940 sõltus valitsuse nimet. v vabast. presidendi äranägemisest. Taolised poolpresidentaalsed mudelid annavad presidendile märgatavalt suurema võimu kui presidentaalsed vabariigid ja Ühendriikide mudel. Suurt võimu omab president ainult sellisel juhul, kui tema erakond omab parlamendis enamust. Kui sellist enamust presidendi erakonnal pole, siis riigi efektiivse juhtimise huvides jääb tal üle ise aktiivsest tegevusest eemale hoida ja anda valitsuse tegelik
Tekkis rahulolematus, nõuti parlamendi kokkukutsumist. 28. sept Riigikogu erakorraline istungjärk. Uue juhatuse valimine lõppes opositsiooni võiduga. Eenpalu kõne: riigijuhtimine vaid valitsuse kanda, erakondade tegevuse reguleerimine, trükisõna kontroll jne. 2. okt jätkusid läbirääkimised. 2. okt tähendas riigipöörde teist etappi. Riigikogu jäi küll alles, vana koosseisu aga ei kutsutud enam kunagi kokku ja uut ei valitud, järelikult jäi Eesti ilma parlamendita. Seadusandlik võim läks riigivanema kätte. 12. oktoobril 1934 läks Riigikogu vaikivasse olekusse. 5. märtsil 1935 keelustati kõigi pol. organisatsioonide tegevus, neid ei likvideeritud, vaid erakondade tegevus peatati, et peatatakse alatiseks, kuna nad pidurdavad riigi arengut.Pandi seisma paljude ajalehtede tegevus. Kohe algas valitsuse toetajate organiseerimine. 7. märtsil 1935 teatati Isamaaliidu
[162549]. Kuna parlament ei tulnud kuninga nõudmistele vastu, üritas Charles I kehtestada makse parlamendist mööda minnes. Parlament asus nüüd omakorda tema poolt heakskiitmata maksude nõudmist või maksmist käsitlema riigivastase tegevusena. Pinged teravnesid, kui 1628. aastal tapeti Stuartite soosik Buckinghami hertsog, keda rahvas vihkas. Järgmisel aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Järgnevat ühteist aastat (162940), mil kuningas valitses ilma parlamendita, nimetab inglise ajalookirjutus türannia aastateks (Eleven Years Tyranny). Absolutistlikku võimustruktuuri luua Inglismaal ei õnnestunudki. Nagu oma eelkäijad, toetas ka Charles I anglikaani kirikut, soovides laiendada selle mõju ka tema valitsemise all olevale Sotimaale. Anglikaani liturgia kehtestamise katse vallandas 1638. aastal sotlaste mässu, millele järgnes kodusõja puhkemine ka Inglismaal. Kodusõja vallandumine Kodusõja sündmused vallandusid 1640
sajandil kandus poliitfilosoofia areng Inglismaalt Prantsusmaale viimase suure mahajäämuse tõttu poliitilises arengus. Tolleaegne Prantsusmaa oli autokraatlik (Louis XIV: "L'État, c'est moi"), hierarhiline ning tsentraliseeritud riik, poliitiline olukord oli palju äärmuslikum kui Inglismaal, vabadused palju enam piiratud ning just selles kontekstis saavutasid Valgustusaja ideed oma radikaalsuse. · 1685-st alates süveneb poliitiline kriis Prantsusmaal (kuningas valitseb parlamendita, riigivõlg, ebaühtlane maksustamine, välispoliitilised probleemid) Et poliitiline tegevus oli piiratud, kandsid Prantsusmaal uuenduslikku poliitilist mõtet edasi mitte praktikud (nagu Locke või Burke), vaid kirjanikud-idealistid. Voltaire ja Rousseau kirjanikud, Diderot ja D'Alembert teadlased, sotsioloog Montesquieu kirjutas ka satiire. Arvustati halba valitsemist ning püüti õigustada võimu piiranguid (Locke'i eeskujul). Leiti, et:
annaabi.ee 
