· Sisemisi tegureid ei tunta · Välised tegurid on mitmesugused elutavad ja elutingimused · On võimalik, et samad riskitegurid, mis soodustavad haigestumist paljudesse levinud haigustesse, mõjutavad ka vananemisprotsessi Põhilised enneaegset vananemist soodustavad tegurid: · Liigne närvipinge · Kõrgenenud vererõhk (hüpertoonia) · Ebaõige toitumine · Kahjulikud harjumused (alkoholism, suitsetamine jt.) · Liigne kehakaal · Liikumisvaegus (hüpokineesia) GERONTOLOOGIA · Gerontoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib vananemist · Eristatakse järgmisi gerontoloogia harusid: - biogerontoloogia - sotsiaalgerontoloogia - psühhogerontoloogia - kinesioloogiline gerontoloogia · Kinesioloogiline gerontoloogia uurib inimese motoorsete funktsioonide muutusi vananemisel · Gerontoloogia rakendusharu on geriaatria meditsiinivaldkond, mis tegeleb vanemaealiste haiguste ja nende raviga
alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6- 8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptatsiooni tagajärjel. Neid kahte jutustavaid küsimusi ei saanud, sorry. Good luck!!! Hüpokineesia mõju organismile. On liikumisvaegus nii nemetatud tsivilisatsioonihaigus. Hypo, Peamised põhjused: suur osa inimesi elab linnades urbaniseerumine, materiaalsed väärtused luuakse masinate abil mehhaniseerumine, kõndimine on asendanud sõitmisega, sagenenud on istub eluviis. Hypo, võib põhjustada hypodünaamikat- on liikumisvaegusest tingit haigus, seda on võimalik ravida süstematiseeritud kehalisetöö või treeninguga. Võib olla tingitud ka immobilisatsioonist.
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel?
koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane (tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga) - minimaalne (liikumisvaeguse negatiivne mõju tervisele on välditud, kuid puudub tervistav mõju) - optimaalne (saavutatakse tervistav mõju) - ülemäärane (tegemist on hüperkineesiaga, mille tulemusena tekib kurnatus ja/või ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse
Kuigi kirjeldatud ilmingud tekitavad inimeses ärevust, ei tulene need siiski psüühilisest stressist. Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges - tundub, et ta polegi võimeline täielikult lõdvestuma. Seda nimetatakse lihasjäikuseks ehk lihasrigiidsuseks, mille põhjuseks peetakse seljaajus asuvate lihastoonust reguleerivate rakkude ülemäärast aktiivsust.Enam häirib haigeid liigutuste aeglustumine e. bradükineesia ning liigutuste ulatuse vähenemine e. hüpokineesia. Ilmneb stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad. Vahel kaebavad haiged nõrkust, kuid täpsemalt uurides selgub, et normaalse jõu juures on liigutused hoopis aeglased ja kohmakad, mis tekitab jõuetusetunde. Tegelikult Parkinsoni tõbi kunagi halvatust ei põhjusta. Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus e. hüpomiimia, mis tuleneb üldisest lihasjäikusest ja liigutuste aeglustumisest
Sekundaarset parkinsonismi võivad põhjustada mõned ravimid, mürgised ained, harva ka peaaju traumad või korduvad ajuinfarktid. Eraldi harvaesineva haiguste grupi moodustavad nn. Parkinson-pluss sündroomid, mille puhul ajukahjustus haarab peale musttuuma ka mõned teised struktuurid, ning ka haigusümptomeid on rohkem kui Parkinsoni tõve korral. HAIGUSE SÜMPTOMID Parkinsoni tõve iseloomulikeks nähtudeks, mille alusel haigust diagnoositakse, on liigutuste ulatuse vähenemine (hüpokineesia), liigutuste aeglus (bradükineesia), lihasjäikus (rigiidsus), värin (treemor), muutunud kehaasend ja tasakaaluhäired (posturaalne ebastabiilsus). Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Treemor e värin on kõige nähtavam sümptom, kuid ei esine kõigil esmase nähuna. Märgatavam on värin rahuolekus, aga ka stressiolukorras või väsinuna, ja väheneb või kaob liigutades ja magades.
tegevus, mis on raevu (rage), viha (anger) või vaenulikkuse (hostility) motoorseks avalduseks. Hüpoaktiivsus (hypoactivity; hypokinesis) - hüpobuulia Psühhomotoorne pidurdus (psychomotor retardation) - alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise (assotsiatiivse tegevuse), kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ning vähesus. 12 Hüpomiimia, amiimia Hüpokineesia, bradükineesia, akineesia Abuulia (abulia) - nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje (impulse) tegutsemiseks ja mõtlemiseks. Väljareageerimine (acting out) - teadvustamata soovide või impulsside otsene väljaelamine teatud tegevuse kaudu; teadvustamata fantaasiaid elatakse välja käitumise vahendusel. Mälu (memory) Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist.
kaasneb kerge hingeldus ja soojatunne. Suure intensiivsusega KA vastab energia kulule, mida nõuab aeglane sörkjooks, kaasneb hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus e. valmidus e. tublidus võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus (kodused toimetused, trepist üles minek, ka sportides).Kehalise aktiivsuse tasemed:Mitteküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga tervisele. Minimaalne puudub tervistav mõju. Optimaalne saavut tervistatav mõju. Ülemäärane tegemist on hüperkineesia, mille tulemusena tekib kurnatus ja ülepingutusnähud. 17. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele:Kehaline treening tekitab organismis rohkeid muudatusi: muutusi keha ehituses, organite suuruses, südameveresoonkonna ja hingamisaparaadi funktsionaalsetes võimetes, metaboolsetes ressurssides,
omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad. Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7
mehaanika uurimine vaid ka selle protsessi bioloogilise külje arvestamine, kuna see määrab mehaanilise liikumise muutuste aluseks olevate jõudude toime iseärasused · Samas tuleb, et ei eksisteeri erilisi mehaanikaseadusi, mis kehtivad ainult eluslooduses · Mehaanika üldiste seaduste rakendamisel elusate kehade uurimisel tuleb arvestada ka nende bioloogilisi iseärasusi, eelkõige liikumisaparaadi muutlikkust (vananemise, treeningu, hüpokineesia jms. mõjul) Mehaanilise liikumise liigid · Mehaanilised liikumised erinevad üksteisest nii ruumisliste (geomeetriliste) kui ka ajaliste tunnuste poolest · Geomeetriliste tunnuste alusel eristatakse: - kulgliikumist - pöörlemist - liitliikumist · Ajaliste tunnuste alusel eristatakse: - ühtlast liikumist - mitteühtalst liikumist Kulgliikumine
Jalas luupõrkade sisestruktuur ühtib (kui luu sisestruktuur õige on). Põrkade vahel asetseb punane luuüdi. Kollane luuüdi asub toruluude sisemuses. - liikumise mõju luu arengule 1) liikumine kiirendab verevarustuse tööd ja sellega paraneb ka ainevahetus luu sees 2) kerged põrutused (jooks, hüpped) toruluudele arendab luid mõjudes osteonide tekkele, suurendab luu tihedust 3) süstemaatilise staatilise treeningu korral luu plinkaine pakseneb oluliselt, luuõõs väheneb hüpokineesia – luud õhukesed; liigne rõhk luudele – luude kasvu pidurdus ja ebanormaalsed painded 2. Painduvus ja liikuvus. Painduvus – tugi-liikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse Liikuvus – üksikliigese liikumisulatuse iseloomustamiseks - Liikuvuse tähtsus: 1) Tagab liigutuste täpse sooritamise 2) Tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise 3) Oluline vigastuste ennetamisel 4) Ennetab lihaste düsbalansi teket
Otsustusvõime, kompleksne õppimine, ideede genereerimine, tegevuste planeerimine, sotsiaalne käitumine. On seotud meeleoluga. (Liigutuste eelplaneerimine, lõhnataju, kognitsioon, tahtlikud silmade liigutused, õpitud motoorsed oskused(motoorne mälu), tahtlikud liigutused). Psühhomotoorne rahutus ja pidurdus Rahutus ülemäärane aktiivus (hüperaktiivus) hüperkineesia, hüpermiimia, grimasseerimine, hüperbuulia Pidurdus stuupor vähenenud aktiivsus hüpokineesia, hüpomiimia, amiimia, hüpobuulia, abuulia. Katatoonia ja muud käitumise ning motoorika häired (katalepsia, negativism, stereotüüpia, maneersus, ambivalents) Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine. Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral nagu katatoone skisofreenia (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on sekundaarsed
Kulg ja prognoos: Parkinsonistlik sündroom e parkinsonism on ekstrapüramidaalsüsteemi (basaalganglionide) kahjustusest tingitud kliiniline sündroom. Parkinsoni tõve kliinilistele avaldustele eelneb pikaajaline prekliiniline periood, kuni dopamiini tase langeb 20%-ni normaalsest, mil avalduvad kliinilised nähud. Peamised avaldused Motoorsed: hüpo- ja bradükineesia - liigutused kohmakad ja aeglased, liigutuste kiirus ja ulatus vähenevad, korduvatel liigutustel tekib takerdumine. Hüpokineesia esineb kõigil parkinsoni haigetel ning on kõige olulisem liikumishäire tekitaja rigiidsus - väljendub lihasjäikusena: vastusena jäsemete liigutamisele on tuntav lihastoonuse tõusust tingitud vastupanu ja rütmiline nn 'hammasrattafenomen', mis korduval liigutamisel süveneb. treemor - e värin on kõige nähtavam sümptom, kuid ei esine kõigil esmase nähuna. Tavaliselt tekib värin ühes käes ja seejärel jalas ning edaspidi kandub ka teise kehapoolde. Vahel on tuntav ka nö
eristub teataval määral raske depressiooni, bipolaarse häire ja Alzheimeri tõve puhusest kahjustusest Skisofreenia korral on kahjustus raskekujulisem ,stabiilsem ajas ja vähem seotud teiste haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia, negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus - Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired - Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine - Abuulia – tahteaktiivsuse puudus - Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus Skisofreenia
annaabi.ee 
