LAKTOOSITALUMATUS EGA LAPSE ÕENDUSABI LAKTOOSITALUMATUS E. HÜPOLAKTAASIA ON.. AINEVAHEUTSHÄIRE- peensoole võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi Laktoos ei lagune glükoosiks ja glaktoosiks JAGUNEB KAHEKS VORMIKS PRIMAARNE - geneetiliselt päritav, sõltub vanusest, avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Haigus ei ole ravitav. SEKUNDAARNE - tingitud peensoole ajutisest kahjustusest, esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguse tagajärjel, haigusnähud kaovad 2-4 nädala jooksul. SÜMPTOMID Kõhupuhtius Kõhuvalu Kõhulahtisus Kõhukorisemine DIAGNOOSIMINE Laktoosi tolerantsus test Vesinikuhingamis test Geneetiline testimine ÕENDUSTEGEVUSED Selgitada lapsele ja vanematele, mis on laktoositalumatus Vähendada piimatoodete söömist või üldse ära jätta Selgitada lapsevanemale, et eelistada tuleks hapupiimatooteid, probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid Ettevaatlik...
Rahvusvahelistumine kutsealal Iseseisev töö Tänapäeva ühiskond on muutumas järjest multikultuursemaks. Ühes ainsas riigis võib elada mitmekümneid erinevaid rahvusi, kes elavad oma kultuurile omaselt. Õdede töös tuleb tihtipeale kokku puutuda erinevate inimeste, rahvuste ja nende kommetega. Praegusel hetkel ei kuulu õe töö kohustuste hulka vaid õendustegevused, tuleb osata suhelda ka erinevate kultuuriliste taustadega inimestega. Maailmas on 2011. aasta seisuga 194 riiki. Igal riigil on oma rahvas, kes elab selle riigi tavade ja uskumuste järgi. Kuna tänapäeval toimub palju rahvastikurännet, tuleb ka õdedel kokku puutuda väga paljude erinevate riikide esindajatega. Õde ei tohi oma töös kedagi eelistada või halvemini kohelda. Kui patsiendiks juhtub olema näiteks moslem, ei saa me
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2. Erütrotsüütide produktsiooni...
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Helen Roost Parkinsoni tõbi Kodulugemine Õppejõud: Olga Jagintseva, MD Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 SISSEJUHATUS Parkinsoni tõbi on levinud neuroloogiline haigus, teda esineb kogu maailmas. 1996. aastal Tartus tehtud epidemioloogiline uuring näitas, et meil on Parkinsoni tõve levimus 176 patsienti 100000 elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB? Parkinsoni tõbi on sagedasemaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mis avaldub kesk- ja vanemas eas. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv; sümptomid võivad varjeeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühe...
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
tsivilisatsiooni hüvedega võitlemiseks. (Macrae,1995). Nightingale sügav veendumus selles, et ta on kutsutud edendama inimkonna seisundit, mõjutab õendust kui altruistlikku ametit tänaseni. Tema vaimsed veendumused on iseenesest mõistetavad inimese kui keha, meele ja vaimu terviku eest hoolitsemise põhimõtte valgusel. Hoolitsemine on õenduse eluliselt oluline osa Õed sekkuvad oma tegevusega kui nad hoolitsevad inimese kui terviku eest. Õenduse uurimistöös on õendustegevused teaduslikult dokumenteeritud nagu ka Nightingale töö sai statistilise tõestuse. Kui eriala on õendus pühendunud inimeste abistamisele. Mudelid: puu oksad Õenduse elava puu okstena on kirjeldatud kolme liiki mudeleid: vastastikuse mõjutamise, süsteemi- ja arenguteooriad. Teooriate ja kontseptsioonide teaduslik arendamine on toetatud uuringutega ja 4 õenduspraktikaga