PARKINSONI TÕBI LINDA JALAS MHG 12C 2015 PARKINSONISM Ei tähista konkreetset haigus, vaid teatud kindlate haigusnähtude kogumit. Sümptomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides. Erinevates kehapiirkondades. Domineerib üks haigusnäht. Olemas ka sekundaarseid sümptomeid. Kahjustub ka nn. vegetatiivne närvisüsteem. Olemas teisi sarnaste sümptomitega neuroloogilisi haigusi. Parkinsonismi erivormidest kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. PARKINSONI TÕBI Esmakordselt kirjeldas 1817
neurodegeneratiivsed häired · Lihaste düstroofia, maksa- ja neerukahjustused, enneaegne vananemine Allikad: · Nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaeratoidud, oder, majonees, porgand Kasutamine: · Inositool, Se, Mn, vit C, B1, B12, A · Ateroskleroos, stenokardia, müokardi infarkt, veresoonte tromboos, aneemia, diabeet, insult, veenide varikoos, osteoporoos, parkinsonism, katarakt, sapikivide tsüstilise fibroos, hüpertüreoidism, prostatiit, nefriit, allergia, bronhiit, kollatõbi, artriit, lihaste düstroofia, nahahaavandid, akne, gastriit, kasvajad, menstruatsioonihäired Toksilisus: üldiselt ei esine! POT: 350...540 mg (kaasneb ka adaptatsioon) · Lihasnõrkus, kõhulahtisus, peavalu, peapööritus · Stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, vit K metabolismi häired, vaginaalne verejooks, nägemishäired
07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria
substantia nigra rakkudest. Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada. Olemas aga kaks sõna, kuigi erineva mõistega: parkinsonism ja parkinsoni tõbi. Termin parkinsonism tähistab mitte konkreetset haigust, vaid teatud sümptomite kombinatsiooni (jäsemete värin, jäikus ja kohmakus), mille põhjuseks võivad olla erinevad haigused. Parkinsonismi erivormidest esineb kõige sagedamini Parkinsoni tõbe (85-90%), teisi diagnoositakse palju harvemini. Sekundaarset parkinsonismi võivad põhjustada mõned ravimid, mürgised ained, harva ka peaaju traumad või korduvad ajuinfarktid. Eraldi harvaesineva haiguste grupi moodustavad nn
Vaeguse esmasümptomid: väsimus jõuetus kehalise koormuse taluvuse langus. Kestvalt väike Q-vitamiini sisaldus veres tingib: oluliselt suurema südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos ja kardiomüopaatia) riski parodontiidi immuunsüsteemi häired suurenenud riski kasvajate tekkeks ja arenguks suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks (seniilsus, parkinsonism) märgatava vananemise kiirenemise Vitamiin Q ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Väga head Q10 allikad on sardiinid, makrellid, heeringas, veisemaks, veiseliha, kanasüda, rapsiõli, metspähklid. Täiskasvanu soovituslik kogus 10...25mg ja lapsel 5…10mg.
- Seljaajust Milline on alkoholist tingitud kaasasündinud närvihäire? - Väärareng - Vaimne ja füüsiline puue Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon - Põhjustaja: viirused, bakterid, algloomad (puuk) Nimeta kesknärvisüsteemi haigusi. - ajupõletik - Lastehalvatus - Dementsus - a) Alzheimeri tõbi - b) Parkinsonism - Insult - Selgroo vigastused Millised on inimese kaitsemehhanismid? - Nahk ja limaskestad, - Valgelibled Kuidas kaitsevad ohutud bakterliigid nahka? - Konkureeruvad ohtlikkega Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi? - Nahal elab ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab
-Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites -Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? -Muudavad neurotransmitterite(virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. - sünteesi suurendades või vähendades - säilitamist häirides - vabastamist häirides - lammutamise pärssimine
Kaasasündinud anosmia > pärilik haistmissibulate ja juhteteede väärareng või puudumine Hormonaalsed häired > täpne mehhanism teadmata Ravimid (nt seenevastaseid toimeaineid sisaldavad preparaadid) ja suitsetamine Kaasnemine kesknärvisüsteemi haigustega Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused-rakkude hävinemine haistmistuumas ja teistes haistmisega seotud ajuosades parkinsonism, Alzheimeri tõbi sclerosis multiplex temporaalepilepsia- probleemid lõhnade identifitseerimisel ja äratundmisel Vaimuhaiguste kõrvalnähuna võib esineda muundunud haistmistaju skisofreenia kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid aastaajast sõltuv depressioon raskekujulise anoreksia Kasutatud allikad 1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia. Närvisüsteem
● Kaalumuutused: mõnel inimesel võib esineda kerge kuni mõõdukas kaalukaotus 3 KULG Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, sümptomid süvenevad tavaliselt aja jooksul. Samuti varieeruvad sümptomid inimestel väga palju. See, kui kiiresti haigus süveneb ja kui raskeks muutub, võib ka palju erineda. Varajasi sümptomeid võib lihtne mitte märgata. Võib alata ühest kehapoolest, ilmudes teisel pool alles hiljem. Kuna parkinsonism on dopamiini vaegus haigus, kestab medikamentoosne ravi elu lõpuni. Ravi Parkinsoni tõbi mõjutab aju närvirakke, mis toodavad kemikaali, mida nimetatakse dopamiiniks. Selle tulemusena väheneb kemikaali tase. Arstid alustavad tavaliselt ravi levodopaga (L-dopa). Aju muudab selle dopamiiniks. Kuna Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus ja ravimitel tekivad küllalt sageli kõrvaltoimed (kõrvetised, segasus, kõhukinnisus, suu kuivamine), on vajalik
Virgatsaine on keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkusevahelisse ruumi ning mõjutab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Toimimine: närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad või pärssivad Atsetüülkoliin (ACh) - õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat - universaalne erutusvirgatsaine, õppimise alus Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Narko on tehislik virgatsaine 7. GEENID. Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on?
blokeerimine ja 5HT4 - mimeetiline toime) d) metaboliseerub maksas 20. Metoklopramiidi kliinilised kasutamise võimalused on a) oksendamise pärssimine b) gastropareesi ravi c) diagnostiliste protseduuridel 21. Kõhukinnisuse põhjused? Stress ja vale dieet; endokriinsüsteemi haigused (diabeet); KNSi haigused (depressioon); ravimid; süsteemsed haigused (infektsioonid, hüpotüreoidism); neuroloogilised haigused (parkinsonism). 22. Millistel kliinilistel näidustustel kasutatakse lahtisteid? Milliste tagajärgedeni võib viia lahtistite kuritarvitamine? - Eakatel patsientidel, patsientidel südamehaiguste või songaga - Soole tühjendamiseks enne ja pärast kirurgilisi operatsioone ning enne diagnostilisi protseduure - Hemorroidide jt. anorektaalsete haiguste korral - Colon irritabile ehk ärritunud soole sündroom ja divertikuliidi ehk jämesoole sopistisepõletik.
{ Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek { Närviülekanne ühelt närvirakult teisele põhineb närvirakkude endi poolt toodetud { Dopamiin (DA) - motiveeritus, kemikaalidel edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, { Ka kehale võõrad keemilised ained toimivad uudishimu retseptoritele närviraku postsünaptilisel { Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede membraanil kontrollimine, uni { Mida sarnasemad nad loomulikule
postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained- atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gamma aminovõihape, glutamaat. Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. 3 Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator.
· Laboratoorsete analüüsidega toetatud kindel Sclerosis multiplexi diagnoos. Kaks ägenemist, kliiniliselt või parakliiniliselt kolle + liikvoris oligoklonaalsed ühendid. 23 Üks ägenemine, kliiniliselt kaks kollet + liikvoris oligoklonaalsed ühendid. Üks ägenemine, kliiniliselt üks kolle ja parakliiniliselt kolle + liikvoris oligoklonaalsed ühendid. Parkinsoni tõbi Parkinsonism : Parkinsoni tõbi- 85%; sekundaarne e sümptomaatiline parkinsonism 5%, atüüpiline parkinsonism 9% ja heredodegeneratiivsed haiged 0.8% Sekundaare parkinson võib siis tekkida nt. ravimitest, toksiinidest vingumürgitusest ja ka traumadest, hüdrosefaaliast jmv. Atüüpiline parkinsonis e parkinson+sündroomid: on degeneratsioon aga lihtsalt mustuuma häirele on teisi häireid ka. Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neuroloogiline haigus, mida põeb umbes 1% üle
9. Visuaalruumilised võimed – häire tegevuste järjestamises, planeerimises, eriti uudsetes olukordades. Nt osa eristamine tervikust, joonistamine. 10. Keel ja kõne a. Broca (motoorne eferentne) afaasia b. Dünaamiline afaasia c. Mutism, hüpo- või afoonia. SMA (kogu motoorse aktiivsuse alustamine?); äge Broca prk kahjustus (diastsiis?). d. Düsartria – lõtv, spastiline, ataktiline (väikeaju), hüpokineetiline (parkinsonism), hüperkineesid (Tourette sündroom). 11. Mälu – Tähelepanuga seos „unustab meelde tuletada“. Suureneb interferentsi mõju. 12. Kognitsioon tervikuna a. Üks ja sama närvirakk võib osaleda mitmes erinevas funktsioonis. b. Kui kõik aktiveeritud ajus (neuronid) – kas siis on inimene teadvusel? – EI. c. F-sagara paradoks: teoreetiliselt olulise struktuuri suur kahjustus võib anda väikese kliinilise leiu
rakukultuuris saab neid stimuleerida jagunema ning ühes või teises suunas diferentseeruma. Praegu tegeldakse väga paljudes laboratooriumides ja kliinikutes tüvirakkude eraldamise, nende diferentseerumisvõime ja -tingimuste uurimisega. Luuüdi siirdamine kiirgushaiguse ja mõne verevähi vormi puhul on tuntud asi. Nabaväädi vere tüvirakke on kasutatud mõne luuhaiguse ja leukeemia ravis. Neuraalsete tüvirakkude abil loodetakse jõuda raskete ajuhaiguste, nt. parkinsonismi ravini. Parkinsonism, täpsemalt Parkinsoni haigus, on inglise arsti James Parkinsoni poolt esmakordselt (1817) täpsemalt kirjeldatud neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50.- 70. eluaasta vahel, kuid võib indiviiditi ka märksa varem alata. Selle peamiseks tunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus ja kohmetus; sageli ilmneb psüühikas depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus e. dementsus. Põhjuseks on aju basaaltuumade dopamiini produtseerivate neuronite hävimine
meeste kui naiste puhul. Rohke vee tarbimine kohvi ja tee kõrval kompenseerib kofeiini kahjulikku kaltsiumitaseme tõusu uriinis. Osteoporoos Kofeiin viib uriiniga kaltsiumi organismist välja. Kohvi tarbimine tõstab puusaluu murdude ja vähese luumassi riski naistel, kes manustavad vähe kaltsiumi. Paljud arstid soovitavad vähendada kofeiiniga kohvi, musta tee ja kofeiiniga karastusjookide tarbimist, et parandada luu massi. Parkinsonism Uurimused on leidnud et rohke kohvi ja kofeiini manustamine on seotud märksa vähemate parkinsonismi juhtudega vanemate inimeste seas. Kuni asjast on rohkem teada, ei soovita arstid rohkem kohvi tarbima hakata isegi mitte inimestel, kel perekonnas on olnud parkinsonismi juhtumeid. Maohaavad Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid kohvi vältima, ka kofeiinivaba. Rasedus
paraventrieularis tuum. Liberiinid ja satiinid (pidurdavad) Häired, mis tekivad kahjustusel (räägivad kõige paremini funktsioonist). On seotud lihaste toonuse ja koordinatsiooniga. Ataksia liigutuste koordinatsiooni häiret. Liigutused on kohmakad, ei ole sujuvad. Astaasia pea ja jäsemete värisemine Asteenia lihaste kiire väsimine. Atoonia lihaste toonuse langus 9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid LISA LEHEL!!! 10. Suuraju koor ja selle keskused Parkinsonism pea ja käte värisemine. Käed värisevad suure amplituudiga. Peaaju koor on kihilise ehitusega. Maksimaalne on kuus kihti ja selline on neokorteksis. 1. kiht on molekulaarne e. fleksitoorne kiht. Palju kiude vähe rakke. 2. kiht kannab nimetust väline granuloos kiht. Iseloomulik on suure hulga väikeste närvirakukehade paiknemine 3. kiht on väline püramiidrakkude kiht, kus paiknevad väikesed püramiidrakud 4. kiht on sisemine granuloos kiht. 5
Neerukivid: Mõned arstid on mures kofeiinitarbimise negatiivsete mõjude üle neerukividega inimestele, kuid uusimad uurimused näitavad, et kohv või tee ei mõjusta neerukivide moodustumist. Esialgsed uurimused näitavad, et see pigem vähendab haigestumise riski nii meeste kui naiste puhul. Rohke vee tarbimine kohvi ja tee kõrval kompenseerib kofeiini kahjulikku kaltsiumitaseme tõusu uriinis. Parkinsonism: Uurimused on leidnud, et rohke kohvi ja kofeiini manustamine on seotud märksa vähemate parkinsonismi juhtudega vanemate inimeste seas. Kuni asjast on saadud rohkem teada, ei soovita arstid rohkem kohvi tarbima hakata isegi mitte inimestel, kel perekonnas on olnud parkinsonismi juhtumeid. Maohaavad: Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba, ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid kohvi vältima, isegi kofeiinivaba.
“Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) PPA - mitte-voolav, agrammatiline (25%) Peamised kliinilised sümptomid Mitte voolav kõne Anoomia - üheselt mõistetavate seaduste ja õigusnormide puudumine. Foneemilised parafaasiad Alguses – sotsiaalsed oskused säiluvad Näo apraksia Hilised käitumishäired Parkinsonism Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus Ja sellele sarnased sündroomid: MSA - Multisüsteemne atroofia PSP - Progresseeruv supranukleaarne halvatus CBD - Kortikobasaalne degeneratsioon Huntingtoni haigus Mäluhäired, psüühikahäired ja liigutushäired Kliiniline pilt: Pärilik anamnees Käitumismuutused Kognitiivsed häired Varajased muutused: o Rahutus
Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Basaalganglionide fn häired: hüperkineetilised (BG signaal liiga nõrk – taalamusest korteksisse liiga tugev – tahtmatud liigutused; Touretti sndr ja Huntington) ja hüpokineetilised (BG signaal liiga tugev – taalamusest korteksisse liiga nõrk – raske liigutusi algatada; Parkinsonism) Hüperkineetilised: ülemäärased tahtmatud liigutused Basaalganglionid kahjustatud - BG signaal nõrk → taalamusest korteksisse liiga tugev → mittetahtlikke liigutusi ei suudeta alla suruda (düskineesiad). • Huntingtoni tõbi – harv geneetiline haigus (1 juhtum 1,6 milj kohta), mis hävitab putameni rakke; algus 30-50-aastaselt; surm 12 a pärast IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, ca aasta pärast haiguse algust esimesed
Võib olla parkinsonistlik. Inkontinents. Kliiniliselt: parem peaaju poolkera (eufooria; hüperoraalsus; söömisharjumuste muutmine söövad lõputult, pole ülekaalulised verbaalselt, ,,kõht täis"; apaatia; rahutus; + mälu). Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) mitte-voolav, agrammatiline (25%): peamised kliinilised sümptomid mitte voolav kõne, anoomia, foneemilised parafaasiad. Alguses sotsiaalsed oskused säiluvad. Näo apraksia. Hilised käitumishäired. Parkinsonism. Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus: Sellele sarnased sündroomid: MSA multisüsteemne atroofia; PSP progresseeruv supranukleaarne halvatus; CBD kortickobasaalne degeneratsioon. ,,Üks haigus" läheb ,,teiseks" üle üks asi tekitab veel kolme erinevat haigust, kasvab üle teiseks. Huntingtoni haigus: kliiniline pilt pärilik anamnees; käitumismuutused; kognitiivsed häired;
- Soodustab sotsiaalsete oskuste arengut, emotsionaalset ingelligentsust, konfliktilahendamisoskusi - Tõstab aktehholaminide ja serotoniini taset mis aitavad tuju õsta Dopamiini roll motoorika juhtimisel, sh Parkinsoni tõbi. - Selleks et esivanemad asju kätte saada (süüa, elupaika) pidid nad ennast liigutama. Dopamiin tekitab energiat ja liikumisaktiivsust – sunnib liikuma. - Parkinsonism – kõige olulisem puudus on dopamiini neuronid hakkavad surema, signaal mis peaks sealt jõudma keskaju liigutusi reguleerivatesse osadesse on liiga nõrk Liigutused konralikud, kanged, värin, kehahoiak muutub V LOENG Uimasti kui ravim. - Iseloomulik toime - Kõrvaltoimed - Toime sõltub annusest - Annus on peidetud ravimpreparaati - Lisandite võimalus - Toime sõltub manustamisviisist
Negatiivsed mõjud: - Apaatne, depressiivne, passiivne - Prefrontaalaalade aktiivsus all ja norm funktsioneerimine ei taastunud st ravimid on mõistlikumad Too näide aju süvastimuleerimise kasulikkusest mingi häire puhul. - Elektroodid taalamusse, peamiselt subtalaamilised tuumad - Parkinsoni puhul liigutuste korrigeerimiseks - Depressiooni puhul motivatsiooni tüütamine – mediaalse eesaju kimbu süvastimuleerimine Motoorika häired: hüpo- (Parkinsonism) ja hüperkineetilised häired (Tourett & Huntington`s). Olulisemate häirete kohta vaja teada üldiselt, millest tingitud, millised on sümptomid ja kuidas progresseerub. Olulised on ka mittemotoorsed käitumuslikud sümptomid. Basaalganglionide funktsiooni häired. - Hüperkineetilised – ülemäärased ja tahtmatud liigutused - Hüpokineetilised – vähe liigutusi ja needki on aeglased, raske liigutusi algatada Taalamus on alati sensoorse närvitee osa enne ajukoorde sisenemist
Kodus põhjustavad komistamist vaibaservad ja lävepakud. Samuti soodustavad seda kulunud või kõrge kontsaga jalatsid. Sageli on õnnetusjuhtum seotud psüühilise seisundiga nagu kiirustamine, tähelepanuhajumine, mure, väsimus või depressioon. Kukkumisriski suurendab tasakaalutunnetuse langus, mistõttu vähesedki konarused võivad põhjustada kukkumist. Haigused Tavalise kukkumise põhjuseks on mitmed kesknärvisüsteemi haigused, näiteks halvatus jm. Parkinsonism, ortostaatiline hüpotoonia ja aju perfusioon hetkeline nõrgenemine, näiteks südamehaiguste korral võivad samuti olla kukkumiste põhjuseks. Seda võivad aga põhjustada ka nakkushaigused, üldseisundi nõrgenemine ja nendega sageli kaasnev dehüdratatsioon. Märkimisväärsed on elektrolüütide tasakaalu häired, hüpokaleemia. Aneemia ja suhkrutõbi siis, kui on tegemist hüpoglükeemiaga või perifeerne neuropaatia. Ohtlikud on meeltesegadushood ja depressioon. Minestus ehk sünkoop
Närvikoe arenguhäire seletamaks skisofeeniat Psühhoosivastase toime aeglase arenemise põhjuseks võib olla dopamiin- & glutamaatergilise närviülekande tasakaalu muutumine. Imetajate, sealhulgas inimese ajus on neli psühhoosiravimite toime aspektist olulisemat dopamiinergilist närviteed (vt pilt) Kl psühhioosiravimite peamised kõrvaltoimed · Ekstrapüramidaalnähud varane düskineesia (keele, näo, ülajäsemete kontrollimatud liigutused), ravim-parkinsonism (akineesia, hüpomiimia, lihaspinge, tegevustreemor), akatiisia 18; hilisdüskineesia · Mäluhäired · Suukuivus, kõhukinnisus, nägemishäired; higistamine · Kehakaalu suurenemine · Uimasus · Asendihüpotensioon; elektrilised muutused südames · Prolaktiini eritumise suurenemine, sellest günekomastia, galaktorröa/amenorröa & häired seksuaalelus · Pahaloomuline neuroleptikumisündroom
haigestumise riski nii meeste kui naiste puhul. Rohke vee tarbimine kohvi ja tee kõrval kompenseerib kofeiini kahjulikku kaltsiumitaseme tõusu uriinis. Osteoporoos Kofeiin viib uriiniga kaltsiumi organismist välja. Kohvi tarbimine tõstab puusaluu murdude ja vähese luumassi riski naistel, kes manustavad vähe kaltsiumi. Paljud arstid soovitavad vähendada kofeiiniga kohvi, musta tee ja kofeiiniga karastusjookide tarbimist, et parandada luu massi. Parkinsonism Uurimused on leidnud et rohke kohvi ja kofeiini manustamine on seotud märksa vähemate parkinsonismi juhtudega vanemate inimeste seas. Kuni asjast on rohkem teada, ei soovita arstid rohkem kohvi tarbima hakata isegi mitte inimestel, kel perekonnas on olnud parkinsonismi juhtumeid. Maohaavad Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid kohvi vältima, ka kofeiinivaba. Rasedus
neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator. Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus
Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn.ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart, jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon. 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega o 17ndasse välja e
koostatud nn. ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart (jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon). 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega a. 17ndasse välja e
annaabi.ee 
