Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Parim ladu on olematu ladu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poodidesse, kulutus, laskma, resursse, ladudes, tehasest, kogustes, hinnast, fima, suuremaks, defitsiidi, ladusid, tootet, püüdeskogu maailma. Mitmed Jaapani ja Euroopa riikide ettevõtted on juba rajanud oma laokompleksid USA-sse. Austraalia firmad opereerivad juba praegu üle kogu Ameerika. 6.3. Laonduse areng lähitulevikus Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. See väljendub hoiustavate kaupade vähenevates kogustes. Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks. Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Seoses klientide pidevalt muutuvate vajadustega on õige ehitada selline laohoone, mille planeeringut (lay-out`i) on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Seejuures tuleb
2. Tootesortimendi ühitamine (mixing) erinevatest tehastest tulevad erinevad tooted jaotuslattu, kus need vastavalt klientide vajadusele komplekteeritakse ja jaotusveona edasi saadetakse klientideni. 3. Konsolideerimine erinevatest tehastest tulevad erinevad tooted jaotuslattu, kus need vastavalt kliendi soovile kokku komplekteeritakse ja saadetakse kliendile. 4. Jaotus (break bulk) tehasest tuleb suur hulk toodet jaotuslattu, kus see kogus jaotatakse vastavalt klientide soovitud kogustesse ja saadetakse klientidele. 31. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine, hoiundamine, aktiivkohtade täiendamine, komplekteerimine, sortimine, ühitamine, pakkimine, lähetamine 32. Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse?
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. · Konversioonne turundus mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. · Stimuleeriv turundus turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. · Arenev turundus nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. · Re-turundus nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. · Sünkroturundus nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. · Säilitav turundus turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. · De-turundus nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. · Kontrat
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. • Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. • De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada
Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi?
valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride 19 ja hulgiladudes ning kaubanduskeskustes toimub pidev kaubavoogude koondumine (konsolideerumine) ja jaotamine ( dekonsolideerumine), tekib vahekäsitsemiste juures aluste täiendav vajadus ja ettevõtted on sunnitud neid arvestatavates kogustes juurde hankima. Kaubaalused satuvad ringlusesse peamiselt järgmiste skeemide kaudu.: · Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kui väljastatavate aluste kogus on suurem, kui kaubaga saabunud aluste kogus. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, sest nad uutest keskmiselt kaks korda odavamad.
ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod. Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast. Kui laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup- meestele müümist sadamas ladustada. Nii tekkisid keskajal esimesed laohooned ka sadamatesse, milleks olid kaidele ehitatud lihtsad puidust hooned. Kuigi ka talupojad ja maaharijad on säilitanud eelmise aastatuhande jooksul oma pere aasta- ringse elatamise eesmärgil teravilja- ja muude põllumajandussaaduste varusid, olid suured põllu-
Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused: · Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel · Pärsitud infovoog ja koostöövõime · Ebakindlus ja viivitused · Keerulisem planeerida · Olulise info kadumine ebaolulise alla · Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime integratsioon tarneahelas,
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise pla
üle 6. Veokulu on keskne valiktegur- juhtkond ei soovi muuta struktuuri, kuna veokulu tonni kohta arvatakse olevat juba odavaim 7. Kliendile tuleb iga päev palju saadetisi, siiski on kohaletoimetamise rütm 1-2 nädalat 8. Jaotuse erinevatel etappidel on palju ladusid. 9. Müügiprognoosid on põhiliseks juhtimise aluseks 10. Ladudes esineb palju toodete hävimist ja vananemist 11. Toodete pikk viibimine hankimise, tootmise ja jaotuse etappides 12. Reageerimise nõudlus puudub 13. Liitumises nähakse hädaohtu 14. Võimu kasutamine on tähtsam kui koostöö 15. Tarbija häält on kuulda vaid reklamatsioonide kaudu Tõmbamispõhimõte 1. Juhtimine algab või lõppeb tarbija või lõppkasutaja juures 2
turuosa; sihtrühma; turundusmiksi; käivet, kasumit; tootmisvõimsusi ja tehnoloogiat; mainet tarbijate ja tarnijate hulgas; finantsolukorda, sh. likviidsust, dividende, aktsiakurssi. N.: jälgides reklaami, saab teada reklaami hulgast, sagedusest, kellele toode suunatud. Külaskäik konkurendi firmasse annab ülevaate tootest, teenusest, hinnast. Tööjõukuulutused viitavad kas laiendamisele või probleemidele ettevõttes. Saab ka küsitleda konkurendi klienti, tema rahulolu või rahulolematust. Tugevast konkurendist tasuks eeskuju võtta. Benchmarking – toodete ja tegevuste jäljendamise eesmärgiks on parandada omaenda konkurentsivõimet teiste kogemuste ja tehtud vigade najal. N.: Saku Õlletehase ja A le coq-i võistlus, kus A le coq kõnnib Saku jälgedes (Saku Originaal
nomenklatuuri (nimekirja) laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused
veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24.Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest
1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: · · Materjali nõudluse prognoosimine; · · Materjalide otsimine ja omandamine; · · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahe
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AXBO ÄRATUSKELL turundusplaan Koostajad: Sisukord Tallinn 2010 Kokkuvõte............................................................................................................ 3 Ettevõtte üldandmed........................................................................................... 4 Äriideestik............................................................................................................ 4 Turu analüüs........................................................................................................5 Turusituatsioon ja arengutendentsid..................................................................................... 5 Turunduskeskkonna analüüs.............................................................................5 Makrokeskkond ehk kaugkeskkond .................
tööaegade aritmeetiline keskmine ületada 48h. Järjest võib olla rooli taga 6h, seejärel tuleb teha vähemalt 30 min vahe. Peale 9h sõitu tuleb teha vähemalt 45 min vahe. Puhkeaeg ööpäevas peab olema vähemalt 11 h ja nädalavahetusel vähemalt 24h Automaatne ladustamis- ja otsingusüsteem (Automated storage and retrieval system (AS/RS) ) Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes, kus kauba käsitsemine on automatiseeritud Automatiseeritud ladu (Automated warehouse/order picking) Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao
kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng.
lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. Tavaarusaama järgi käituvad aeg ja "raha" vastandlikult – ajakulu vähendamisel kasvavad rahalised kulud ja vastupidi. Näiteks kui ettevõte soovib lühendada täitmisaegu, eeldaks see rohkemate ressursside kasutamist lühema ajavahemiku jooksul ja suurendaks seega kulusid. Kui firma soovib pakkuda oma klientidele laiemat kaubavalikut lühema tellimisaja jooksul, eeldaks see ladudes suuremat valikut ja suuremat kogust tooteid, kasvatades jällegi kulusid. On aga võimalik, et: • kulud ei kasva täitmisaegade lühendamisel – vastupidi, need kahanevad • kulud ei kasva kvaliteeti investeerimisel – vastupidi, need kahanevad • kulud ei kasva, kui tootevalik suureneb ja täitmisajad lühenevad – vastupidi, need kahanevad. 36. Mis on paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem?
ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine). · transport tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalide toodete ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud
süsteem Lükkamine- Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine. Iga ettevõte jaotusahelas lükkab kauba enda kliendi lattu. Tulemuseks olid nõudluse ülehindamise tõttu liigsed varud. Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela
osalist, mõlemal peab olema midagi millel teisele väärtus, suhtlemine, vastuvõtmine või keeldumine. Turundus peab tagama vahetuse häireteta kulgemise, peab suutma ületada mitmesuguseid takistusi ehk „turulõhesid“, milledeks on: ruumilõhe- geograafiliselt eraldi (kaupa tuleb pakkuda sobivas kohas) ajalõhe- tootmine ja tarbimine toimub ajalise intervalliga (tingimused et toode oleks koguaeg olemas), koguselõhe- müüjad toodavad suurtes kogustes aga jaeostja tahab neid väikses koguses (tuleb teha ümberpakendamine), valikulõhe- üks tootja toodab kitsast sortimenti (tootjad peavad looma mitmekesise sortimendi), infolõhe- Infosüsteem, mis annab tootjale teada palju kaupa tarbitakse ja tarbijale info pakkumiste kohta, väärtuslõhe- turundustegevus peab looma ühtse väärtussüsteemi, mis sõltub tarbija maksevõimest ja tootja kuludest ning konkurentide
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
koostada reklaamikampaania kohalikus keeles. 4. Oled ette valmistamas turundusuuringut isikliku intervjuu vormis, kusjuures eesmärgiks on välja selgitada, miks ostjad eelistavad konkreetset toidupoodi. Millised tegurid on tõenäoliselt olulisimad ehk milliseid hüpoteese Sa uuringu abil kontrollid? Uurin välja kas konkreetses toidupoes on paremad hinnad, parem asukoht või ehk ei ole inimestel võimalust muudesse poodidesse minna (bussid ei liigu, pole autosid) ning seega eelistavad kohalikku toidupoodi. Samuti mida nad sealt enamasti ostavad ning kui on vaja midagi muud tavapärasest, kas ka siis eelistatakse kohalikku poodi või leitakse võimalus minna kaugemale suurema keskuse poodi. 5. Kavanda esialgne turundusuuringu plaan, mis peaks aitama Sinu ettevõttel paremini kavandada oma tegevust tulevikuks, järgmise vormi alusel! Millised oleks mõned peamised uurimisvaldkonnad
Kestvuskaupade puhul sobib astmeline langetamine, mis lubab jõuda erinevate jõukusega tarbijateni. Selline strateegia on eriti efektiivne, kui toode on turgudel uus ja turg on hästi segmenteeritav, jõukas tarbija ei ole hinnatundlik. · Turu hõivamise strateegia Sisenetakse madala hinnaga võitmaks kiiresti suurt turuosa. Enamasti kasutusel masstootmis ettevõtetes. Toimimise eelduseks on elastne nõudlus, kus edukaim on odavaim toode ning ettevõtte võime toota seda suurtes kogustes ja kasutada ära mastaabiefekti. · Turul juurdumise strateegia sisenetakse madala hinnaga. Madal hind ei meelita konkurente juurde ja kui nendest ollakse vabanenud siis hakatakse tasapisi hinda tõstma. Nii teevad telekommunikatsioonifirmad, kes pakuvad alguses võrgusiseseid kõnesid tasuta, kuid kui klientuur kasvab tõstavad hinda. · Neutraalse hinnakujunduse strateegia kehtestatakse hind mida tarbijad peavad majanduslikku väärtust arvestades mõistlikuks
Neljast osast koosneva turundusmeetmestiku töötas 1960-aastal välja Jerome McCarthy. Tema poolt pakutud 4 turunduse komponenti ehk inglise keelest lühendatult 4"p"-d on: · Toode(product) · Hind(price) · Müügikanal(place) · Turunduskommunikatsioon(promotion) Turundusmeetmestik Tootepoliitika- sortiment, kvaliteet, pakend, teenindus ja garantii. Hinnapoliitika- hind kõrge või madal, kas hind sõltub tootest saadavatest kasudest või kuludest või hoopis konkurentide hinnast, kui aktiivselt tehakse soodustusi. Müügipoliitika- otsustatakse, kui mugavaks või eriliseks tehakse pakkumise kättesaamine, kuivõrd kasutatakse edasimüüjaid, kuhu ja millised planeeritakse müügikohad jms. Turunduskommunikatsioonipoliitika- millistes kanalites ja milliste sõnumitega antakse turule teada pakkumise olemadolust ja väärtusest. Rühmatöö- Toon välja 1 toote ja kirjeldan seda 4"p" abil. Pesupulber-
¤ eraldiseisev - kodak, mainor, sony ¤ osutav - burgerking, head and shoulders ¤ kirjeldav - absolutvodka, kinder surprise osutav ja kirjeldav : + tead kohe,millega kaubamärk tegeleb. - ei saa teise asjaga tegeleda, teise toote loomisega. Eraldiseisev : - ei saa aru, millega tegeleb. + võib toota mistahes toodet Õnnestunud nimi : FORD MUSTANG(kiire metsikhobune) 2. Visuaalid. nt. Bränd on fima kõige püsivam kapital rebränding - Teha vanast kaubamärgist midagi uut, kas muuta värvi, kuju jne. nt. kalevi mesikäpp - karu tehti ümber. Kolmas loeng Turu määratlemine(sihtgrupp/segmenteerimine) Turg konkureerib põhiliselt hinnaga. Turu määratlemine : • Turg on potentsiaalsete ja tegelike ostjate kogum. • Tarbeturu moodustavad inimesed, kes ostavad kaupa isiklikuks tarbimiseks.
hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 7 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega
risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2
Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused: • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon
· Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: · Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. · Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi · Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused: · Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel · Pärsitud infovoog ja koostöövõime · Ebakindlus ja viivitused · Keerulisem planeerida · Olulise info kadumine ebaolulise alla · Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon
hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega
annaabi.ee 
