50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janne123
Õppematerjali autor
Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei
Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei
kuidas mõjutasid Pariisi rahukonverentsil tehtud otsused rahvusvahelisi suhteid 1930. aastail (lk 10-11) Saksamaad vihastas Versailles´ rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu,
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versaille's- süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa
Ypres’i –Sõjategevus 1915 (22. aprill) o Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda o Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega o 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri Verduni – Sõjategevus 1916 (21. veebruar) o Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud o Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele o 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu Somme’i – Sõjategevus 1916 (1. juuli) o Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise
maailmasõja kaotanud riigid pääsesid rahvasteliitu hiljem. Üks maailma võimsamaid riike Usa jäi aga sellest liidust välja kuna keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja. Väikeriikide tülisid hoiti ära Rahvasteliiduga.Saksamaa ei suutnud enam maksta reparatsioone ning ta oli ka suurriikide hulgast välja jäetud. Venemaa küsimuseks oli maailmarevolutsioon, kommunistide võimul olek ja poliitiline isoleeritus. 4. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel. 1929. aastal algas ülemaailmne majanduskriis ning teravnesid ka riikidevahelised vasuolud. Tekkisid mitmed sõjakolded. Demokraatia varises kokku ning valitsema hakkas diktatuur. Diktaatorid lahendasid tülisid sõjajõuga. Rahvasteliidu tähtsus langes. 1933. aastal Saksamaal võimule saanud Hitler alustas võitlust Versailles` rahulepingu tingimuste tühistamise eest. Tema eesmärk oli taastada Saksamaa võimsus. Rahvasteliit ei suutnud muud kui vaid humanitaarabi saatmist korraldada
(1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda. 3. Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad? Saksamaa oli vihane Versailles' rahulepingu peale ja sellepärast et inglased ja prantslased ei tahtnud Saksamaad kui suurriigina tunnustada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid