struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument Parameeter esindab mingit väärtust, mida sa protseduuri välja kutsumisel peaksid andma. Ühte protseduuri saab defineerida kas mitte ühegi, ühe või enama parameetriga. Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida, näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama peab, vastasel juhul tuleb veateade. Selle käskluse puhul on parameeter kohustuslik. Samas käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust,
1 = 3,42 2 = 2,25 3 = 1,36 Sumbuvustegur on = ln(1 ÷ 2 ) = ln(3,42 ÷ 2,25) 166,67 = 69,79 Signaali kirjeldava avaldise valem on = 1 - ( + ) x on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas = 0 Omavõnkesagedus on 0 = = 166,67 Sumbuva võnkumise sagedus = 02 - 2 = 166,672 - 69,792 = 151,35 Signaali kirjeldav avaldis on = 3,42 -69,79 (151,35 ) Signaalid RS232 liideses Väljastasin arvuti COM1 porti siglaani hüperterminali programmist parameetriga 9600, 7, none, 2, none. Signaaliks oli sümbol ,,f", mille ascii kood on 1100110. Kood väljastati kujul 0011001. Pinge põhjast tippu on - = 22,34 . 1 biti pikkus on 0,10 .
PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal. Ujuvusvaru mõõdetakse kuupmeetrites või protsentides laeva mahulisest veeväljasurvest.
modulatsiooniviisi ka 2-PSK-ks. See on ka kõige häirekindlam faasmodulatsioon, kuna demodulaator annab vale otsuse vaid tõsiste moonutuste korral. Selle modulatsioonimeetodiga võimalik moduleerida vaid 1bitt/sümboli kohta ja seetõttu ei sobi see meetod suure andmekiirusega rakendustesse. Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse
Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse muutuse iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Keermesülekanne Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelised Keermesülekande eelisteks on: Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus,
Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse korral võrdluselemendist tuleva veapinge muutmine 5) korrektsioonelement, mille ülesandeks on ARS omaduste parandamine dünaamilises reziimis, s.t siis, kui esinevad siirdeprotsessid 6) võimendi ülesandeks on veasignaali võimendamine 7) täiturmehhanism selle abil mõjutadakse reguleerimisorganit 8) reguleerimisorgani abil mõjutab ARS reguleeritava protsessi käiku reguleerimisobjektis
Samm-, siru- ja käärhüpe. sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Kaugushüppe osade jaotus Hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse Kõrgushüppe osad kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme Hoojooks, tõuge, õhulend ja maandumine. kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. Erinevad tehnikad Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse Karjapoiss e. käärtehnika ja flopptehnika. langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes
elektromagneteid liigitatakse konstruktsiooni järgi: -hoidvateks, raskuseid ja detaile kinni koidev electromagnet. -tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega mähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende
arv 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon Valimi maht n on kogumi tulemus, n sõltumatut vaatlust. Polügon ja histogramm 31. Kogumi punkthinnangud. Nihutatud ja nihutamata hinnangud Mittenihutatuks nimetatakse PH, matemaatilist ootust, mis on võrdne hinnatavale parameetrile igal valimi mahul. Põhikogumi mittenihutatud hinnanguks on valimi keskmine. Nihutatuks nimetatakse PH, mille matemaatiline ootus ei ole võrdne hinnatava parameetriga. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang PDF Intervallhinnanguks nimetatakse hinnangut, mis määratletakse kahe arvuga intervalli otstega, mis katavad hinnatava parameetri. 51. Lineaarne korrelatsioon. Mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline korrelatsioon Kui mõlemad regressiooni liinid X sõltuvalt Y ja Y sõltuvalt X on sirged, siis korrelatsiooni nimetatakse lineaarseks. Mõõdetakse tunnuste korrelatsiooni tase põhikogumis. Korrelatsiooni koefitsient:
õhu mingi parameetri muut soojustagstis (SPpt-SPet) ja nimetajas sama parameetri vahe väljatõmbe õhus enne tagastit ja sissepuhke õhus enne tagastit (VTet-SPet). SPpt sissepuhke õhu parameeter peale tagastit SPet sissepuhke õhu parameeter enne tagastit VTet väljatõmbe õhu parameeter enne tagastit Maksimaalse energiasäästu saavutamiseks on üldjuhul sissepuhke õhu parameeter enne soojustagastit võrdne välisõhu parameetriga (SPet=Välisõhk). Kõige enam levinud soojustagastites toimub ilmse soojuse vahetus ja sellisel juhul on õhu parameetriks temperatuur (t). Tuleb märkida, et soojustagasti kasutegur sõltub ka väljatõmbe ja sissepuhke õhuvooludest. Mida väiksem on võrreldes sissepuhkega väljatõmme, seda väiksem on ka kasutegur. Tavaliselt on kasutegurid järgmistes vahemikes: Regeneratiivsed, 0,7...0,9 Plaattagasti 0,5...0,6 Vahesoojuskandjaga tagasti 0,4...0,55
seadmed, sõlmed jms. Olenevalt olukorrast ja vajadustest on olemas 4 erinevat side pidamis viisi. Sidepidamisviisid: 1) Raadioside 2) kaabelside (elekterside, traatside) 3) kullerside 4) signaalside Signaali parameetrid Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida. Kõik analoog signaalid on iseloomustatavad kolme parameetriga - amplituudi A, faasi φ ja sagedusega ω. Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. •Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu
(0,8352) 22. Märgi tabamise tõenäosus on 0,25. Tulistati 21 lasku. Leida tõenäoseim tabamuste arv ning vastav tõenäosus. (5 ja 0,199) 23. Kindlustusagendil on üksikkliendiga lepingu sõlmimise tõenäosus 0,4. Agent kohtus 5 kliendiga. Koostada sõlmitud lepingute arvu jaotustabel. Leida vaadeldava juhusliku suuruse keskväärtus, dispersioon ja jaotusfunktsiooni graafik. (2 ja 1,2) 24. Sõiduki remondiks kuluv aeg (tundides) allub eksponentsiaalsele jaotusele parameetriga = 0,25. Kui suur on tõenäosus, et ühe sõiduki remondiaeg on alla kuue tunni? (0,777) 25. Tehase toodangu maht allub ligikaudselt normaaljaotusele keskväärtusega 134786 eset nädalas ja standardhälbega 13000 eset nädalas. 1) Leida tõenäosus, et nädala toodang ületab 150000 eset. (0,121) 2) Leida tõenäosus, et nädala toodang on väiksem kui 100000 eset. (0,0037) 28. Normaaljaotusega juhusliku suuruse X keskväärtus a = 168 ja standardhälve = 5,9. Kui tõenäone on, et
.. , xn ja arvutame selle jaoks parameetri väärtuse ã. Igale valimile vastab üldiselt erinev ã, seega võime kirjutada ã = ã(x1., x2 , ... , xn). Punkthinnang (II) Väärtus ã ongi parameetri a punkthinnanguks. Et see hinnang iseloomustaks võimalikult hästi üldkogumi vastavat parameetrit, peavad olema täidetud 3 nõuet: 1. Hinnangu nihutamatus. Nihutamatuks nimetame hinnangut, mille keskväärtus võrdub vastava parameetriga üldkogumis, s.t. E[ã(x1., x2 , ... , xn)] = a. Kui viimane võrdus pole täidetud siis nimetatakse hinnangut nihutatuks. Nihutatud hinnanguid pole soovitatav kasutada, kuna need tingivad süstemaatilise vea. Nõuded punkthinnangule 2. Hinnangu efektiivsus. Hinnangut nimetatakse efektiivseks, kui tema dispersioon on minimaalne: D[ã(x1., x2 , ... , xn)] = min. Efektiivsed hinnangud võimaldavad saavutada vajalikku täpsust
väärtust xq, millest võrdsete või suuremate väärtuste esinemise tõenäosus on q. 9. Mis on tihedusfunktsioon? Tihedusfunktsioon on jaotusfunktsiooni tuletis: F'(x) = f(x). 10. Normaaljaotuse skitseerimine (tihedus- ja jaotusfunktsioon). Graafikult lugemine (aritmeetiline keskmine, standardhälve, mood, mediaan). 11. Mis omadused on normaaljaotusel? 1) normaaljaotus on sümmeetriline keskväärtuse µ suhtes: tema keskväärtus, mood ja mediaan võrduvad parameetriga µ 2) normaaljaotuse tihedusfunktsioonil on kaks käänupunkti, mis asuvad mõlemal pool keskväärtust kaugusel 3) normaaljaotuse asümmeetriakordaja ja ekstsess on nullid (A=0, E=0). 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
2. Võid kasutada ka meetodit Copy Paste. Selleks kliki vastava pildi peal ja vali Copy (Ctrl- 1965 3,34 C).Siis kliki diagrammil tulpade seeria peal ja vali Paste (Ctrl-V) 1970 3,70 Kui figuurid on liiga kitsad, siis aknas Format Data Series lehel Options saad laiust muuta 1985 4,84 parameetriga Gap Width 1987 5,00 1991 5,38 1992 5,47 Ülesanne Puuviljade müük I kvartalis Konstrueeri piktogramm, kus müüdud pu Kaup Jaan. Veebr. Märts mille kõrgus oleks esitatud vastava arvu
korrektsed... T-testi eeldused Uuritav tunnus on kas normaaljaotusega või on valim suur Tegemist on esindava juhusliku valimiga (sõltumatud nopped uuritavast populatsioonist, kõigil on võrdsed võimalused...) R'i KÄSUD 1) dbinom(4, 12, 0.5) 4- soovitav tulemus,12-katsete arv, 0.5- katse õnnestumise tõenäosus 2) dpois(3, 2) - kui tõenäoliselt omandab Poissoni jaotusega juhuslik suurus (parameetriga 2) väärtuse 3. 3) dpois(0:10, 2) - leiab kui tõenäoliselt omandab Poissoni jaotusega juhuslik suurus väärtuse 0, 1, 2, ..., 10. 4) ls() -näitab, milliseid nimesid oled objektide tähistamiseks kasutanud 5) rm(x) - saab objekti kustutada (praegu objektiks x) 6) Casefold- teeb suured tähed väikesteks ja vastupidi 7) names(tudengid) - andmestikus olevate tunnuste nimed 8) head(tudengid) - päis 9) tail(tudengid) - jalus/viimased read
Probleemi puhul aga ei ole teada, kuidas ja kas üleüldse on see lahendatav. 17. Konstruktsiooniülesanne kui probleem, probleemide maatriks Probleem kui ülesanne (konstruktsiooniülesanne) iseloomustub probleem saavutamist vajavate sihtidega, võimalike vahenditega, objekti tunnustega ja kasutuseks oleva ajaga. Seega esineb probleemi raskuste kohta väga palju parameetrite kombinatsioone. Lihtsustatud konstruktsiooniprobleemide liigitelu vaatleb ainult sihte ja vahendeid, kumbagi kahe parameetriga. 18. TOTE-skeem, toimingutsükkel? Milles seisneb TOTE-skeemi kasulikkus? Mida kujutab endast toimingutsükkel? Mis seos on TOTE-skeemi ja toimingutsükli vahel? TOTE skeem algselt genereerib eesmärgi (ülesanne, hüpoteesi), mida soovitakse saavutada ja sellele strateegia (lahendus), mida testib (ülesande ja lahenduse selgitamine ja valik) ja siis liigub järgneva taseme juurde. Skeemi korratakse nii kaua kuni leiab strateegia (lahenduse), mis soovitud eesmärgini viiks.
C vp = = B AVP T CWP . Tegureid CWP , CM ja CB nimetatakse sõltumatuteks põhiteguriteks, tegureid Cp ja Cvp aga nendest tuletatud teguriteks. 1.4. Laeva trimm Laeva trimmiks (vene keeles ) nimetatakse tema asendit veepinna suhtes. Laeva trimm, järelikult ka tema veeliini tasandi paiknemine, on üldjuhul määratav kolme parameetriga: keskmine süvis TM , mis mõõdetakse keskkaaretasandis ehk miidlis praktikas arvutatakse laeva keskmine süvis vööri- ja ahtrisüvise keskmisena (TF + TA)/2 ; kreeninurk () (USA-s, Venemaal, Saksamaal... on ) , mis on keskkaaretasandi ja veeliinitasandi lõike ning põhitasandi vaheline nurk praktikas näitab kreeninurka roolikambri krenomeeter ; trimminurk (vene keeles ) , mis on püstpiki- tasandi ja veeliinitasandi lõike ning põhitasandi ehk rõhttasandi vaheline
Protsess on spontaanne, kui Ssum on positiivne. Seega võib süsteemi entroopia ka kahaneda, kui selle arvelt keskkonna entroopia vähemalt samapalju kasvab. Termodünaamika II seaduse põhiliseks rakenduseks keemias on reaktsiooni iseeneslikkuse hindamine. Selleks tuleb: leida süsteemi entroopiamuut; leida süsteemi entalpiamuut ja arvutada sellest keskkonna entroopiamuut; liita need kaks entroopiat. Lihtsam oleks seda teha, kui peaks arvestama reaktsiooni hindamiseks vaid ühe parameetriga. Selliseks parameetriks on Gibbsi vabaenergia (konstantsel rõhul ja temperatuuril). G = H -TS Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust. Standardne tekkevabaenergia iseloomustab ka aine termodünaamilist stabiilsust. Kui mingil temperatuuril gf º> 0, siis on aine vähem stabiilne kui vastavad vabad elemendid. Termodünaamiliselt stabiilne aine (näiteks vesi) on negatiivse tekkevabaenergiaga.
NORMAALJAOTUS Normaaljaotus on nii teoorias kui praktikas kõige sagedamini esinev jaotus. See jaotus eeldab, et nähtusel on mingi keskmine tase, mille ümbruses varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele
3G puhul mõõdeti ühte naabertugijaama, 4G puhul aga kaks. Teenindava tugijaama kohta kogutav tehniline informatsioon: 3G puhul: MCC, LAC, RNS, RSSI, MNC, UCID, CID, ASU, PSC, Power 4G puhul: MCC, TAC, enB, RSRP, RSRQ, CQI, MNC, ECI, LCID, ASU, RSSNR, TA, Band, PCI, NID, Power Naabertugijaamade kohta: 3G puhul: MCC, RNS, RXLEV MNC, CID, ASU, Power 4G puhul: RSRP, RSRQ, ASU, RSSNR, Band, PCI, NID, Power Küsimus 6.RAW: Tugijaama signaali esitab see mõõtetarkvara nelja erineva parameetriga RSSI, ASU, RXLEV, Power. Selgitada nende parameetrite tähendust ja seoseid nende vahel. RSSI - Received Signal Strength Indicator, näitab kogu vastuvõetud signaali keskmist võimsust dBm ühikutes. ASU - Arbitrary Strength Unit, täisarvuline väärtus, mis on proportsionaalne vastuvõetud signaali tugevusega. RXLEV - Received Signal Level, näitab keskmist vastuvõetud signaali võimsust. Power - Signaali võimsus vattides (tihti pikovattides) 3.3
Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd) ? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje(silindri telg) nim kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust(s.o keeru kõrgust)nim kruvijoone sammuks. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on määratud kolme parameetriga: • Käelisus (paremakäeline:telje sihis pöörlemisega päripäeva, vasakukäeline: vastupäeva) • Raadius (s.o silindri raadius) - r • Samm (keeru kõrgus) - h 46. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? l h 2 (2r ) 2 47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)? pöördpinna mediaan saadakse pöördpinna lõikamisel telje läbiva tasandiga, iga meridiaani võib lugeda selle pöördpinna moodustajaks
-x µ Jaotusfunktsioon: F ( x) = 1 - e Ütleme, et juhuslik suurus X on eksponentjaotusega, kui tema jaotustihedus avaldub -x µ 1 1 -x f ( x ) = -e - = e µ µ µ kujul x 0; µ>0 Eksponentjaotus on määratud ühe parameetriga µ, mis on keskmine ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel. Keskväärtus: E(X)=µ + + 1 - xµ x=u dx = du Tõestus: E ( X ) = - xf ( x ) dx = 0 µx e dx = = - e - x µ = v 1 e - x µ dx = dv
korrelatsioonianalüüs. St leitakse paarikaupa kõigi tunnuste korrelatsioonikordajad ja võrreldakse sõltuvate tunnuste omavahelist korrelatsiooni ja korrelatsiooni sõltuva tunnusega. Nihketa hinnang hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega. 27. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 28. Normaaljaotus On pidev jaotus. Kirjeldatav 2 parameetriga: keskväärtusega (müü ) ja dispersiooniga ( 2 st. ruut). Normaaljaotuse korral keskväärtus, mood ja mediaan ühtivad. Sobib tunnuste kirjeldamiseks, millel on teatud keskmine tase. Selle keskmise taseme lähedased väärtused esinevad tihti, suuri kõrvalekaldeid keskmisest väärtusest on harva. Graafiku joon: siil vaiba all sümmeetriline keskväärtuse suhtes. PS. Tavaliselt esitatakse
Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse mutest iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Joonis 1. Hammasülekanne 1.3 Diferentsiaal 1.3.1 Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Teisest küljest on satelliidid
hooliigutuste toetusel. Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele. 5. Sirutehnika - Hoojalg langetatakse pöörleva liikumise tulemusena puusaliigeses. Puusad viiakse ette. Tõuke- ja hoojalg on paralleelsed. Käed liiguvad üles-taha. 6. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? - Õhulennu kaugus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. 7. Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 6. Kõrgushüpe: 1. Kõrgushüppe osad - Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks:
Oletame lineaarset seost: suuruse Y keskväärtus sõltub suurusest X lineaarselt: Y^ DX E Determinatsioonikordaja iseloomustab mudeli headust. Lineaarse korrelatsioonikordaja väärtus võrdub ruutjuurega determinatsioonikordajast. Determinatsioonikordaja näitab argumendi X võimet kirjeldada uuritava suuruse Y hajuvust. 20. Mida näitab otsustusmuutuja kordaja (tõus) lineaarses ühe otsustusmuutujaga regressioonvõrrandis? Lineaarne seos on määratud kahe parameetriga: D (regressioonsirge tõus) kirjeldab juhusliku suuruse Y keskväärtuse muutumise kiirust suuruse X mõjul; E on regressioonsirge algordinaat. Ideaalse mitmese regressioonanalüüsi korral on otsustusmuutujad sõltumatud, igaüks kirjeldab sõltuva muutuja hajuvusest üht kindlat osa. Otsustusmuutuja kordaja näitab otsustusmuutuja mõju juhusliku suuruse Y keskväärtusele, kui teised muutujad jäävad samaks. Näiteks: Y=13,07x1+82,28, kus Y on läbimüük ja x1 on reklaam. Kui
koosneb ühest elemendist, nimetatakse hägusateks numbriteks. Sarnaseid hägusaid hulki, mille tuum moodustub rohkem kui ühest elemendist, nimetetakse hägusateks intervallideks. Rakendustes kasutatavad hägusad hulgad ongi enamasti hägusad numbrid või intervallid. Tihti on kasutusel tükati lineaarsed standartsed funktsioonid nagu trapets- ja kolmnurkfunktsioon. Trapetsikujuline liikmesfunktsioon (9) on määratud nelja parameetriga a b c d, kusjuures a = min(supp(A)), b = min(core(A)), c = max(core(A)), d = max(supp(A)) (joonis 2). Kolmnurkne liikmesfunktsiooni saab käsitleda trapetsikujulise liikmesfunktsiooni erijuhuna (b = c). 1.0 0.8 µA(x) 0.6 hgt (A) 0.4 0.2 0 a b c d x core (A)
Võib kasutada ka võõrkeelseid nimetusi ja nendest tuletatud lühendeid. On hea, kui sisuliselt erinevate muutujate nimed ei ole väga sarnased. Suurte programmide korral, kus kasutuses on sadu ja tuhandeid identifikaatoreid, tahetakse neid lisaks sisule süstematiseerida ka tegevuspiirkonna ja tüübi järgi. Näiteks tegevuspiirkonna määratlemiseks kasutatakse eesliiteid 'l', 'g' ja 'a' vastavalt sellele, kas tegemist on lokaalse või globaalse muutujaga või parameetriga: 'lTabel' - lokaalne muutuja; 'gTabel' - globaalne muutuja; 'aTabel' - parameeter. Defineeritud konstantide eesliitena on kasutatav täht 'k' või 'c': 'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib kehtestada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word;
arvust: munemine=munevus*täiskasvanud, kus parameeter ,,munevus"=0.5 (st. pooled täiskasvanud munevad). Väljavooludeks on ,,munade hukkumine" ja ,,koorumine": kus ,,munade hukkumine"=b1*mune (b1 on leitud parameeter, ühik 1 muna kohta päevas) ja ,,koorumine"=u1*mune (u1 on parameeter, 1/haudeperiood). Põhimuutujat ,,täiskasvanud" kontrollib sissevool ,,koorumine". Väljavooluks on ,,suremine", mis on määratud parameetriga b2, mida omakorda mõjutab ekperimendist teada ellujäämise määr ühe päeva kohta (b2=Täiskasvanute suremise määr, 1/päev. päev=T=1=eksperimendi aeg). Määratud on veel ,,munade ellujäävus"=0.7 ja ,,haudeperiood"=5 (kui kaua kestab haudumine, päevades), mis mõjutavad parameetreid u1 ja b1. MUNE munade hukkumine munemine koorumine
pealekandmiseks? Paagist värviga toidetavad,Püstoli küljes asuvast anumast toidetavad 319-Nimetage kaasaegsete masinate tootjate poolt kehtestatud tehnohoolduste perioodilisus. 10 th-päevane e vahetuseline,50 th-nädalane,250 th-igakuine,500 th- igakvartaline,1000 th-pooleaastane,2000 th-aastane,3000 th-kahe aastane V rida 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? Kobestus tegur-mitu korda antud materjali maht suurneb, kui me teda looduslikust lademest välja kaevame 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? Juurija tööorgan
Oluline erijuhtum on ühtlane jaotus parameetritega a=0, b=1, mida nimetatakse standard- voi baasjaotuseks ja tähistatakse X~U(0,1). 2) Eksponentjaotus: Eksponentjaotus kirjeldab näiteks mingi sündmuse toimumisaja jaotust eeldusel, et sündmuse tekkimise jaoks kõik ajahetked on samaväärsed. Kasutatakse töökindlustehnikas, teenindussüsteemides. Jaotuse kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt ühe parameetriga mudelit, kus parameeter on sündmuste voo intensiivsusena/sagedusena. 3) Normaaljaotus: Normaaljaotus on domineerivalt kõige olulisem jaotus (nimetatakse ka Gaussi jaotuseks). Tekkemehhanism on esmajoones seotud keskse piirteoreemiga tõenäosusteoorias. Sellel teoreemil on tingimuste poolest veidi erinevaid variante, ent üldistatult võib öelda, et suvalise ühtmoodi jaotunud sõltumatute juhuslike suuruste summa või keskväärtuse jaotus läheneb liidetavate arvu
rühmade σX väärtused on >0. Hammeti σ konstantide väärtused sõltuvad asendajate asendist aromaatses tuumas, kus sõltuvust kirjeldab võrrand: 1 C ∑ i log = K +K j Hammeti σ asemel saab kasutada eraldi induktsioonikonstanti σ 0ja resonantskonstante σ+ ja σ-. Sõltub vaid vähestel ühenditel, aktiivsus. Nt dietüülfenüülfosfaat insektitsiidide aktiivsus. Harilikult tuleb molekul iseloomustada elektroonsete faktorite kohalt komplekselt kolme parameetriga; induktsiooni, resonantsi ja steerilise parameetriga. Steerilised faktorid. ES; Kuna mahukad asendajad võivad aine ja retseptori interaktsiooni takistada või isrgi välistada, tuleb steerilisi omadusi kvantifitseerida. See on keeruline probleem, kuna aine bioaktiivsus pole kunagi määratuf ainult aine steeriliste omaduste põhjal. Kasutatakse Tafti steerilist faktorit ES: 1 log =K +δ E S C Tafti universaalne vahend kohandatuna aine bioaktiivsusele sõltuvalt
diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s * Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz * Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. * Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali? * Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega
sattude piirkonda keskväärtus pluss-miinus k standardhälve. Lognormaalne jaotus tekib, kui vaadeldava juhusliku suuruse logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt: kui juhuslik suurus Y on jaotunud normaaljaotuse järgi, siis juhuslik suurus X=expY on jaotunud lognormaalse jaotusseaduse järgi. Jaotust tähistatakse L(müü,sigma,epsilon). Sõltumatute juhuslike suuruste korrutamine tekitab lognormaalsele jaotusele lähedase jaotuse. Jaotuse kirjeldamiseks kasutatakse kolme parameetriga mudelit, epsilon on nihkeparameeter, mis määrab juhusliku suuruse minimaalväärtuse. Juhuslikuks vektoriks nim vektorit, mille komponentideks on juhuslik suurus. Liigid: pidev ja diskreetne. Olulised aspektid: vektori komponentide arv, vektori komponentide vastastikune sõltuvus/sõltumatus, jaotusseadus. Diskreetse kahekomponendilise vektori jaotus antakse kahemõõtmelise jaotustabelina või valemina , mis iga väärtuspaari jaoks fikseerib selle tõenäosuse pij=P(X=xi,Y=yj)
Selleks tuleb lähtuda kahest põhiobjektist: 1) töödeldava materjali omadused, tuleb arvestada a) tugevuslikke parameetreid b) terastikulist koostist ja terade kuju c) tihedust ja poorsust d) niiskusesisaldust 2) baasmasina võimalused, parameetritest tuleb esmajoones arvestada a) massi b) mootori võimsust c) veojõudu. 14. Buldooseri hõlma töövõime parameetrid ja nende arvutus. Buldooseri hõlma töövõimet iseloomustatakse peamiselt kahe parameetriga: a) süvistumisvõimega, mida iseloomustatakse kontsentratsiooniga lõiketera lõikeserval, kW/m. SV=Pm/LB, milles Pm- mootori nimivõimsus kW, LB – lõiketera lõikeserva pikkus m b) teisaldamisvõimega, mida iseloomustatakse energiamahukusega teisaldatava eelprisma mahu koht kW/m3. TV=Pm/Vep, millest Pm-mootori nimivõimus kW, Vep-eelprisma maht m3. 15. Buldooseri tootlikkuse arvutuse alused. Buldooseri töötsükkel koosneb järgmistest
diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s
aerorenni abil materjali transportida. (Sellist transpordiviisi kasutatakse pulbriliste materjalide lossimiseks ja peale laadimiseks traspordivahenditele) 97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? a) Lihtsad ehk abitõsteseadmed b) Ehitustõstukid c) Ehituskraanad 98-Mis on tõstemasina teenindusväli? Teenindusväli on pind, mille raames on tõstemasin võimeline lasti ümber paigutama. 99-Millise parameetriga hinnatakse tõstemasina püsivust? Tõstemasina püsivust hinnatakse püsivusteguriga (K): taastavate jõudude momentide summa kallutavate jõudude momentide summa 100-Millised püsivuse kategooriad määratakse tõstemasinatele? a) Pikipüsivus b) Põikipüsivus c) Omapüsivus d) Tööpüsivus 101-Mis on tõstemasinate peaparameetriks? Tõstevõime 102-Loetlege ehituskraanade tehnoloogilised parameetrid. a) Tõstevõime
ülakeha külgsuunas pöörde ning tasakaalu ja rütmi kaotuse. Õlgade hoidmine jooksusuunaga risti on puusavöö stabiilsuse alus. Hoojalapoolne käsi aga liigub puusa lähedale ning säilitab sprintimisele võimalikult sarnase liikumise. Tõkke ületamisel tuleb ründav käsi väikese kaarega kõrvalt puusa juurde ning taastab sprintimisele sarnase liikumise. 8. Hüpete biomehhaanilised aspektid - Õhulennu kaugus või kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. Keha massikeskme tõusu kõrguse puhul on otsustava tähtsusega sportlase kasv, ehkki seda mõjutab ka sportlase kehaasend äratõukel. Väljalennu kiirus ja nurk sõltuvad sportlase tegevusest enne äratõuget ja äratõukel. Teivashüppes mõjutavad lennu kõrgust veel täiendavad faktorid. Neist olulisim on äratõukel teibasse üle kantav
Võimaluse korral võtame x0=y0=0. 9. Mähisjoon (joonparv) Olgu meil antud üks joonparv võrranditega: (9.1) . Igale C väärtusele vastab üks parve joon. Def 9.1 Joon L on joonparve (9.1) mähisjoon, kui igas oma punktis see puudutab ühte parve joontest. Olgu joonparve (9.1) mähisjoon. Eeldame, et on pidev ja diferentseeruv. Olgu P(x,y) üks mähisjoone punkt, siis see punkt asub ka ühel parvejoontest, mis on määratud parameetriga C. Järelikult igale punktile mähisjoonel vastab teatud . Joonparve võrrandist (9.1) saame: (9.2) . Nüüd diferentseerime saadud võrdust, leiame Siit (9.3) Joonparve joonel C on const ja seega saame: . See võrdus aga määrab ära y' väärtuse L joone tõusu meie vaadeldavad punktis P(x,y). Et mähisjoon on sama puutuja ja tõus, kui parve joonel, siis (9.3) saame: (9.4) . Kuid mähisjoonel see ei ole konstant ja seega . Järelikult (9.5) .
võib sarnastel ühenditel erineda. Sihtmärksüsteem - Antihistamiinid, koliinergikud. Täpsem kui struktuur, kuid ei täpsusta, mis punktis ravim reaalselt toimib. Molekulaarne sihtmärk - Ensüüm, retseptor: anti-koliinesterasid, tsüklooksügenaasi inhibiitorid. Täpseim jaotus, eeldab eelteadmisi. Mida väljendavad ravimi kemoterapeutiline ja terapeutiline indeks? Paul Erlich postuleeris võimaluse defineerida ühendite toime selektiivsust mingi parameetriga, võimaldamaks võrrelda ravimeid toime-ohutus kategoorias: Kemoterapeutiline indeks = Min.efektiivne doos/ Max.talutav doos; väikseim parim. 1 Sel teel leiti skriiningu tulemusena ülitoksiline Salvarsan, mis osutus ohutumaks kui atoksüül. Enne penitsilliini. Tänapäeval alles terapeutiline indeks. Ravimi suhteline efektiivsus Terapeutiline indeks : LD50 / ED50 Iseloomustab ravimi ohutust, arvestades erinevusi indiviidide vahel,
Eksponentjaotuse jaotustihedus – Eksponentjaotuse keskväärtus - µ=1/ λ POISSONI JA EKSPONENTJAOTUSE KASUTAMINE: Järjekorrateoorias (massteeninduse teooria), Logistikas, Kaubavarude juhtimisel, Infotehnoloogias Normaaljaotus - Juhuslik suurus allub normaaljaotusele, kui see on mõjutatud paljude faktorite poolt, iga üksikfaktori mõju on väike, puudub domineeriv faktor. Normaaljaotuse jaotustihedus - Määratud ära kahe parameetriga: Keskväärtus µ määrab ära jaotuskõvera asukoha, standardhälbest σ sõltub, kui lai on jaotuskõver. Valem: Normaaljaotuse keskmised: aritmeetiline keskmine = mood = median 6. Valikuuringud Statistiline uuring võib olla: kõikne – uuritakse läbi terve üldkogum või valikuline – uuritakse läbi üldkogumit esindav osa : valim Valikuuring - eesmärgiks on valimi põhjal järelduste tegemine üldkogumi kohta. Kasutamise
4. Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdav tegevus äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). Tippimine või sammude venitamine hüppepakule lähenedes. Ülakeha liigne ettekallutamine õhulennu lõpuosas. 6. Kõrgushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: äratõuke kiiruse (4,9-5,2m/sek), äratõukenurga, väljalennunurga (50-60o) ja massikeskme kõrgusega. 2. Kõrgushüppe osad: 1) Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (3–6 jooksusammu), millele järgneb kurv (4–5 jooksusammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus ja sammusagedus suurenevad hoojooksul pidevalt
keskväärtus pluss-miinus k standardhälve. Lognormaalne jaotus tekib, kui vaadeldava juhusliku suuruse logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt: kui juhuslik suurus Y on jaotunud normaaljaotuse järgi, siis juhuslik suurus X=expY on jaotunud lognormaalse jaotusseaduse järgi. Jaotust tähistatakse L(müü,sigma,epsilon). Sõltumatute juhuslike suuruste korrutamine tekitab lognormaalsele jaotusele lähedase jaotuse. Jaotuse kirjeldamiseks kasutatakse kolme parameetriga mudelit, mudelit: parameetrid ,,, kus ja on seotud juhuslik suurus logaritmi jaotuse keske ja standardhälbega ning on nihkeparameeter, mis määrab juhusliku suuruse minimaalväärtuse. Juhuslikuks vektoriks nim vektorit, mille komponentideks on juhuslik suurus. Liigid:pidev ja diskreetne.
67. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas see on nähtavas osas? Elusorganism kiirgab 5-20 mm ja see pole nähtav, sest inimene kiirgab infrapunases diapasoonis. 68.Genereeritud soojuse äraandmine. Verevarustuse termiline näitaja. Enamus soojushulgast on toodud verega. Naha temperatuur ja verevarustus on üksteisega seotud. Verevarustuse termiline näitaja on c´/c 69.Isoprotsessid ja adiabaatiline protsess. Isoprotsessid on soojusprotsessid ühe muutumatu parameetriga. T=const, isotermiline, p,V= const p=const, isobaariline, V/T=const V=const, ishooriline, p/T=const Adiabaatilise protsessi korral ei toimu gaasi ja ümbritseva keskkonna vahel soojusvahetust, Q = 0 70.Kui suur on elusorganismi kasutegur? Alla 25% 71.Kas elusorganism on "soojusmasin"? Ja 72. Oleku parameetrid, olekuvõrrand. Normaaltingimused. PVy = const, kus on y= Cp/Cv olekuvõrrand. Oleku parameetrid on p, V, T. Normaaltingimuste korral on temperatuur 0 C
( )= ∫ = |= = = ≥0 ( ) ( ) ( ) ( )= ( ) = 18. Eksponentjaotus. Definitsioon, keskväärtus, mediaan ja dispersioon Öeldakse, et juhuslik suurus X on eksponentjaotusega parameetriga ν > 0, kui 0, < 0 ( )= { , 0 Keskväärtus: ( ) = ∫ =[ ]= ( |+ ∫ )= ∫ = |= Mediaan: y = Medx F(y) = ½ 1
momendile ning jaotust võrreldakse normaaljaotusega (selle neljandat järku normeeritud moment on 3). · Normaaljaotus kirjeldab tunnust, mille käitumine on normaalne. Normaaljaotus on piirjaotus, millele lähenevad paljud teised jaotused. · Normaaljaotuse üks parameetritest on standardhälve ehk sigma. · Normaaljaotuse omadused: * normaaljaotus on pidev jaotus *normaaljaotus on täielikult kirjeldatav kahe parameetriga: keskväärtusega ja dispersiooniga 2 *normaaljaotusele vastav kõver on sümmeetriline keskväärtuse suhtes * normaaljaotuse keskväärtus, mood ja mediaan ühtivad. · Mida suurem on standardhälve seda laugem (suurem) on äärmuste vahe!!! · Mediaan jaotab normaaljaotuse tagurpidi U kaheks osaks. Artitmeetiline keskmine on samas kohas kus mediaan kuna äärmused on normaaljaotusel võrdsed. Mood on
Operatsioonid Klass omab atribuute ja operatsioone. Atribuudid iseloomustavad klassi objekte. Atribuutide väärtusi kasutatakse objekti seisundi kirjeldamiseks. Operatsioone kasutatakse atribuutide manipuleerimiseks või muude toimingute läbiviimiseks (näiteks päringud). Operatsioonid sarnanevad funktsioonidele, kuid nad paiknevad klassi sees ja rakenduvad ainult selle klassi objektidele. Operatsioon kirjeldatakse tulemustüübi (return-type), nime ja 0 või enama parameetriga. Tulemustüüp, nimi ja parameetrid üheskoos moodustavad operatsiooni signatuuri. Signatuur kirjeldab kõike, mis on vajalik operatsiooni kasutamiseks. Klassi operatsioonid näitavad, mida see klass “oskab” teha, milliseid teenuseid ta osutab, seega võib operatsioone vaadata klassi liidesena. Sarnaselt atribuutidele võib operatsiooni jaoks kirjeldada nähtavuse ja skoobi. Ka klass võib omada klassi skoobiga operatsioone. Viimased saavad
võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, need on : Amplituud, Sagedus ,Algfaas Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist mingist teatud suurusest.
See tähendab, et antud väli saab hoida teksti, mis on kuni 500 tähemärki pikk. Kõik kasutatavad andmebaasi andmetüübid pärinevad samast Property klassist ning jagavad seetõttu mitmeid ühiseid omadusi, mida on võimalik kõikide eri tüüpide puhul seada. Näiteks võimaldab Property andmetüübi seadmisel kasutada parameetrit default, mis sisaldab välja vaikimisi sisu juhul kui kirje sisestamisel jäi see sisu täitmata. saatja = db.StringProperty(default = "vaikimisi sisu") Parameetriga required saab jälle märkida, et antud väljal peab kindlasti väärtus olema. Juhul kui kirje andmebaasi lisamisel antud väljal väärtus puudub, ilmub BadValueError tüüpi viga. indexed määrab, kas antud välja on võimalik indekseerida või mitte. Juhul kui indexed väärtus on False, siis WHERE päringut tehes ei vasta väli ühelegi päringutingimusele. Property tüübid · BlobProperty andmetüüp hoiab endas binaarseid andmed, seda tüüpi tasub kasutada
annaabi.ee 
