esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus. Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele. PankrSs on defineeritud, mida mõistetakse maksejõuetuse ja pankrotina (§1). Maksejõuetuse ja pankroti määratlusi ei tule käsitleda kõikehõlmavate definitsioonidena, eesmärgiks on selgitada, millises tähenduses neid mõisteid seaduse tekstis kasutatakse. Võib muidugi väita, et pankrot on objektiivne nähtus, sõltumata sellest, kas see on kohtu poolt välja kuulutatud või mitte. Seaduses on
PANKROTI MÕJUD MAJANDUSES Essee Kõige lihtsamalt öeldes on pankrot võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu poolt. Pankrotimenetluse alustamise tingimuseks on avalduse esitamine kohtule, mida võivad teha nii võlgnik, võlausaldaja kui ka muud seadusega määratud isikud. Pankrot on lai mõiste, see võib olla suunatud nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule ning oma olemuselt võib see olla nii likvideeriv kui ka tervendav. Pankroti nime kandev nähtus mõjutab oluliselt ka majanduse käekäiku, üldiselt kannab see endas negatiivseid emotsioone ja sündmusi, kuid pole halba ilma heata ning igal asjal on ka positiivsed omadused. Igapäevaelus esineb kõige tihedamini juriidilise isiku maksevõimetuks tunnistamist või ohtu, et see võib juhtuda. Pankrotimenetlus on pikk ning väsitav protsess ning et seda vältida on kasulik valida tervendav poliitika. Kõige kasulikum on see
Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis Eesti Vabariigis on maksejõuetuse käsitlemiseks vastuvõetud mitmed seadused
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal
Koondamine ja selle rakendamine töösuhtes Koondamine on tööandja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine. Lepingu ülesütlemisel peab olema mõjuv põhjus mis on seotud tööandja ettevõttega ehk tegemist on majanduslike põhjustel töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Koondamise puhul on tegemist töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega vöi muude töö lõppemis juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest. Koondades eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Tööandja peab alla 3-aastase lapse vanema välistama koondatavate ringist, seda isegi juhul, kui tegemist ei ole tööandja arvates just parima töötajaga. Ainult juhul, kui teisi töötajaid, kellega väikelapse vanemat
Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud reaalseid varasid, nagu elektrijaamu, vaid nad olid kõigest vahendajateks. Aja jooksul hakkasid aga teised ettevõtted nende tegevust kopeerima, mis tähendas Enroni kasumi vähenemist.
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemine ja ühiskonnaelu korraldus mõeldav. Pankrotiavalduse esitamiseks peab võlgnik olema maksejõuetu. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõendama seda, et tal on
kuu jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates. 8. Mis hetkel pankrotimenetluses peatub võlgade viiviste arvestus? * Pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata 9. Loetle pankroti väljakuulutamise tagajärjed (PankrS § 35). * Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid;
Koondamise rakendamise kord ja tingimused Tööandja võib tähtajalise või tähtajatu töölepingu üles õelda majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Teise töö pakkumise kohustust ei ole, kui tööandja lõpetab tegevuse või pankroti väljakuulutamisel. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase töö pakkumisega, võib pakkuda ka muud tööd, sobivat tähtajalist tööd, ka ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks.
ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse: 1. Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine 2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. ■ Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema
bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod Maksejõuetuse põhjustamine (maksevõime oluline vähenemine või enda maksejõuetuks muutmine) KS § 384 Vara ja võlgade varjamine pankroti- ja täitemenetluses KS § 385 Pankrotivõlgnik: 1. Füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse 2. Iga füüsiline või juriidiline isik 3. Ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus
Vatavalt TLS §91 on tööandjal keelatud lõpetada tööleping järgmistel juhtudel: Töötaja ajutise töövõimetuse ajal, va TL lõpetamisel pikaajalise töövõimetuse tõttu Vt TLS §86, punkt9 Töötaja mistahe spuhkuse ajal Ajal, mis töötaja osaleb seaduslikus reidis Ajal, mil töötaja täidab talle riigi või kohaliku omavalitsuse poolt pandud ülesandeid. Nimetatud keeld ei rakendu, kui TL lõpetatakse tööandja likvideerimise või pankroti väljakuulutamise tõttu. Töölepingu lõpetamise keeld on seotud ainult selle ajavahemikuga, mil töötaja tööleping oli nimetatud asjaoludel peatunud, st haigus on takistuseks ainult siis, kui töötaja viibib haiguslehel. Seadusandja on sätestanud töötaja isikust tulenevad piirangud. TLS §92 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada raseda või alla 3 aastast last kasvatava töötaja tööleping tööandja
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
................................................................................16 3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................17 4 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis püüan anda kergesti arusaadava ülevaate pankroti ja saneerimise olemusest, põhjustest ja tagajärgedest ning puudutan ka kokkuvõtlikult inkasso teemat, mis on samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on. 5 1. PANKROT 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1
Koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus määratakse põhikirjaga. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinikuks võib valida ühistu liikme. Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, on igal volinikul 1 hääl. Ühistu loetakse lõpetatuks: 1)üldkoosoleku otsusega, 2)kohtuotsusega, 3)tähtaja möödumisel. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Pankroti- võlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse eesmärgid-pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PS ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamisel või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Tehingu tagasivõtmise üldised alused-kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud: 1)pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2)ühe aasta
)Juriidilise isku likvideerimisel- Kui pidevat tööstaazi on vähem kui 5 aastat, siis 2 kuud. 5-10 aastat siis 3 kuud ja üle 10 aasta siis 4 kuud. 2.)Töötaja koondamisel- kui pidevat tööstaasi on vähemalt 5 aastat siis 2 kuud, tööstaasi 5-10 aastat 3 kuud, ja üle 10 aasta 4 kuud. 3.)Töötaja mittevastavuse tõttu- hüvitist makstakse 1 kuu. // Muudel alustel töölepingu lõpetamise tööandja hüvitist maksma ei pea. Töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu, maksab töötajale hüvitist eesti töötu kassa. Tööandja võib kollektiiv või töölepingu või oma ühepoolse otsuse alusel maksta töötajale ka suuremat hüvitist, kui on ettenähtud seaduses. Sellisel juhul tuleb kindlaks määrata, milline töölepingu alus (neid oli 10) annab õiguse soodustusele (ei saa hüvitist maksta kui tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotuse, vääritu ja korruptiivse teo tõttu)
üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Käsundiandja surm ja pankrot · Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga. · Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. · Kui käsundusleping seoses käsundiandja surmaga või tema pankroti väljakuulutamisega lõpeb, loetakse see siiski kehtivaks kuni käsundisaaja käsundiandja surmast või tema pankroti väljakuulutamisest teada saab või peab teada saama. Käsundisaaja surm ja pankrot
ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine .Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus vaatamata võlgniku maksejõuetusele määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1).Pankrotimenetluse lõppemise aluseks on pankrotimenetluse raugemine. Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse raugemine tähendab pankrotimenetluse lõppemist põhjusel, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks või ei maksa võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik raha pankrotimenetluse kulude katteks juhul, kui võlgnikul endal vara puudub, kuid esinevad vara tagasivõitmise või kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalused. Ajutine haldur on PankrS § 22 lg 5 kohaselt kohustatud esitama kohtule kirjaliku aruande ja
Pakkumine oli kõrge, aga nõudlus väike. Kinnisvara hinnad langesid ning mõnede laenuvõtjate hüpoteek oli suurem kui nende maja hetke hind. Mõned lõpetasid maksmise täielikult, mis alandas kinnisvarahindu veelgi enam. Suured finantsasutused lõpetasid suurte riskitasemetega hüpoteekide ostmise ja laenuandjad, kes raha riskialdis laenuvõtjatele laenasid olid ummikus suurte laenudega. 2008. aastaks olid mõned tõeliselt suured laenuandjad pankroti välja kuulutanud. Probleem levis ka suurtele investoritele, kes enne olid suuri summasid hüpoteekiga tagatud väärtpaberitele kulutanud. Investeeringud ei toonud sisse tulu, vaid nad kaotasid suurtes kogustes raha. Lisaks süvendas kõiki neid probleeme veel üks finantsinstitutsioonide finantsinstrument reguleerimata, börsivälised derivatiivid, sealhulgas krediidiriski vahetustehingud, mida müüdi
edasi. 6.2. Lõpetamise alused Juriidiliste isikute lõpetamise üldised alused sätestab TsÜS-i § 39 ja sundlõpetamise alused sama seaduse § 40. Osaühingu lõpetamise alused näeb ette ÄS-i § 201 ja sundlõpetamise alused § 203. ÄS-i vastavad normid täiendavad TsÜS-i sätteid, olles viimaste suhtes erinormiks. Osaühing lõpetatakse: osanike poolt vastava otsuse vastuvõtmisel; kohtuotsuse või -määruse alusel; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas sätestatud alustel. Seadus ei sätesta otseselt, milliseid täiendavaid aluseid võib põhikirjas ette näha. Osaühingut ei ole näiteks võimalik luua tähtajalisena ega sätestada põhikirjas, et ühing lõpeb automaatselt teatud tähtaja saabumisel. TsÜS-i § 27
2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Osaühingu eelised: Kiire ja lihtne asutada Madalad algkapitali nõue (2500 eurot) Osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest puudub. Aktsiaselts Aktsiaseltsi asutamiseks on vaja asutamislepingut ja põhikirja. Edasi tuleb esitada juhatuse, nõukogu liikmete ning audiitorite nimekiri ja tõendid aktsiakapitali sissemaksete ning riigilõivu tasumise kohta
Koondamine Koondamine ehk teisisõnu töölepingu erakorraline üles ütlemine, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub töömaht väiksemaks või kui töö korraltatakse ümber või muul töö lõppemise juhul. Koondamise aluseks võib olla töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või raugemise tõttu(kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu). Tööandja kohus on pakkuda töötajale teist tööd juhul kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankrotistumise või raugemise tõttu. Kui tööandja on otsustanud, et töötaja täiendusõppe ei põhjusta suuri
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid.
Kaasus number 1 E otsustas V kauplusest osta teleri Panasonic KV-M2180Y, mille hinna ta V-le kohe tasus. Kuna E-l ei olnud võimalik ostetavat asja samal päeval ära viia, ei hakkanud ta konkreetset telerit välja valima, vaid leppis V-ga kokku, et saab ühe vastavat marki aparaadi järgmisel nädalal laost kätte. Kui E järgmisel päeval telerit ära viima tuli, ilmnes et pankrotihaldur P oli vahepeal väljakuulutatud V pankroti asjas kõik laos olnud aparaadid ära viinud. E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y suhtes on temale üle läinud
Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 8. Ühistu lõpetamise alused. Ühistu lõpetamise alused: üldkoosoleku otsus kohtulahend tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ühistu pankroti väljakuulutamine ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik
valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva
Koondamise erisused TÖÖLEPINGU SEADUSEGA Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sellist töölepingu erakorralist lõpetamist nimetatakse koondamiseks. Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel samuti pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja
Miks ettevõtted pankrotistuvad? Lühinägelik ärimudel Riskiga üledoseerimine Konkurentsitingimuste alahindamine Kontrolli puudumine kulude üle Liiga palju juhte Olematu finantsanalüüs Priiskamine äripindadega Oma seinisest edust pimestumine Üks levinud põhjus on nõrk ning oskamatu müük ning liigne sõltuvus ainuüksi ühestkahest suuremast kliendist. Tihti on nii, et kui hästi läheb, siis hakatakse ka rohkem nö mõttetute asjade peale raha raiskama Pankroti põhjuseks on tihti ka väike omakapital, millega ei ole võimalik korralikult äri alustada. Ja kui tegevus ei ole kohe kasumlik, pole omanikud nõus osa/aktsiakapitali suurendama, sest kardavad õigustatult oma rahast ilma jääda. Vahel osutub saatuslikuks ka uute äriühingute juhtide napp juhtimiskogemus Mis juhtub siis kui ettevõte pankrotistub kes kannab kahjud? Võlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva
makasustamiseks sätestatud. 3.5 Usaldusühing · Ühingus võivad olla nii füüsiline ja/või juriidiline isik. · Vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses. · Kaks võimalust samad mis eelmistel. · Puudub miinimumkapital. · Raamatupidamine on tekkepõhine. · Maksud nagu eelmisel. 4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus 4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid
AS Prisma Hr Tõnis Torm Teie: 26.02.2011 nr 2-5/101-1 Metsaministeerium Metsaplast 7 Meie: 13.03.2011 nr 3-2/50-2 33040 TALLINN Trükitööde tellimine Lugupeetud härra Torm Soovisite tellida meie ettevõttest dokumendiplanke. Kahjuks ei ole meil võimalik pankroti tõttu teie tellimust täita. Loodan, et leiate uue ettevõtte oma tellimuse tegemiseks. Austusega Allkiri Tõnu Kask juhatuse esimees Pirgit Päike 522 7878 Vabadusepst 532 Telefon: 782 1456 Arvelduskonto: 1021021 11111 TALLINN Faks: 782 1456 Reg: 54554555 e-post: [email protected]
OÜ TERAV MÕISTUS As Arukad Arvud Teie 05.01.09 nr 33 Reg nr 18874452 Meie 14.01.09 a/a nr 133330000 Vikati tee 77 Tallinn 10228, ESTONIA Tel (372) 6775522 Fax (372) 6775523 Koolistus Lugupeetud Pr Kaire Kaalikas Saadame teile pakkumise finantsvaldkonna spetsialistide koolituse kohta. Koolitusel käsitleme kuidas anda sisse korrektset pankroti menetlust ja koostame neid koos erinevate koolitajatega ja anname välja koolituse läbijatele asjakohase diplomi. Koolitus toimub 14 veebruar, Tallinnas Koolituste keskuses. Üritus hakkab kell 12.00. Lugupidamisega Eve Männiokas EVE MÄNNIOKAS Koolitusjuht Lisa 1 5-l lehel Õpilase nimi (372)654611564 Kuusiku tn 4 Tel (372)6556901 Tallinn 15640 Fax (372) 6556902
äritegevuse lõpetamisel et kas kasulik on äriühing likvideerida ning äriregistrist kustutada või jätta OÜ alles juriidilise isikuna, millele jäävad kehtima seadustest tulenevad kohustused. Äriühingu lõpetamiseks ja registrist kustutamiseks peavad osanikud võtma vastu likvideerimisotsuse. Osaühing lõpetatakse omanike otsusel (vabatahtlik lõpetamine) või sundlõpetatakse kohtumääruse alusel ( sh omanike enda algatatud pankroti kaudu). Vastavalt Eesti Äriseadustik §201. saab ettevõtte tegevuse lõpetada: · omanike otsusega (st vabatahtlikult) · kohtulahendiga · osaühingu pankroti väljakuulutamisega · osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist · teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel (nt aktsiaseltsi puhul äriseadustiku paragrahvi 364 alusel). Äriseadustik teeb vahet kahel erineval mõistel - lõpetamisel ja likvideerimisel. 2.1
Dividendide jaotamise kellele, kui palju ja millal otsustab üldkoosolek. Et osaühingus või aktsiaseltsis jagada dividende, peab olema 4 eeldust: · Majandusaasta aruanne · Eelmiste perioodide jaotamata kahjum tuleb likvideerida · Maksud peavad olema makstud · Üldkoosolek Kui üks nendest eeldustest on täitmata, on dividendide väljamaksmine ebaseaduslik. 1.10 Aktsiaseltsi lõpetamine Lõpetada saab samadel tingimustel nagu osaühingut üldkoosoleku otsusel, pankroti tõttu või muul põhjusel. Kui filiaali (välismaise äriühingu osakond) emaettevõte läheb pankroti, siis toimub menetlus emaettevõtte juures. Kui emaettevõte on lõppenud, pannakse filiaal kinni. 1.11 Ühinemine Aktsiaselts võib ühineda, jaguneda või ümberkujuneda. Neil küigil on suur vahe vahel. 1. Ühinemine mitmest saab üks 2. Jagunemine kui ühest äriühingust saab kaks, kolmas kaob ära 3
Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga. Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. Käsunduslepingupoole surma korral peavad tema pärijad sellest teisele lepingupoolele viivitamata teatama.
Etteteatamistähtaegade mittejärgmisel hüvitise maksmine. Etteteatamise tähtaeg sõltub tööstaazist (sh ettevõtte üleminekul üleandja juures töötatud aeg). Etteteatamine töölepingu peatumise ajal: Kirjaliku teate töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta saatmine. Hüvitise maksmise kohustus lepingu lõpetamisel (TLS § 90) : likvideerimise, koondamise, töötaja mittevastavuse tõttu. Pankroti väljakuulutamisel või tööandja pankrotimenetluse raugemisel maksab hüvitist Eesti Töötukassa. Töö- või kollektiivlepinguga või tööandja otsuse alusel võib maksta suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping (TLS § 91): töötaja ajutise töövõimetuse ajal; töötaja mis tahes puhkuse ajal; ajal, mil töötaja osaleb seaduslikus streigis;
(TLS, § 79). (VÕS, §636 lg 5). kuni käsundi Tähtajaline tööleping Tellija võib töö- täitmiseni igal ajal lõppeb tähtajal võtulepingu igal üles öelda (TLS, § 80 lg 1). ajal üles öelda. Kui (VÕS, § 630 lg 1). Tööleping lõppeb tellija on töövõtu- Käsundiandja töötaja surmaga lepingu üles pankroti korral (TLS, § 81). öelnud, on töö- lõpeb käsundus- Tööandjal ja töötajal võtjal õigus nõuda leping pankroti on õigus tööleping kokkulepitud tasu, väljakuulutamisega üles öelda üksnes millest on maha (VÕS, §632 lg 2). TLS, sätestatud arvatud see, mille Leping lõppeb ka alustel ta lepingu üles- käsundisaaja
Vähendamine - aktsiate nimiväärtuse vähendamisega, aktsiate tühistamisega,aktsiakapitali vähendamine väljamaksetega Lõpetamine: ASi vabatahtlik lõpetatamine toimub aktsionäride otsuse alusel. Üldjuhul koosneb ASi lõpetamine kolmest olulisest etapist: lõpetamisotsuse tegemine ja lõpetamisavalduse esitamine; likvideerimine; ASi kustutamine äriregistrist. üldkoosoleku otsusega; kohtuotsuse või -määruse alusel; ASi pankroti väljakuulutamisega; ASi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. TULUNDUSÜHISTU Asutamine: Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse. Avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Nõuded ärinimele: ärinimi peab sisaldama sõna «ühistu» ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit
Tulundusühistu (5) Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro. Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu audiitor või revident. Audiitor peab olema, kui osakapital on üle 25 000 euro või see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Tulundusühistu lõpetamine Ühistu lõpetamise alused on: üldkoosoleku otsus, kohtulahend, tähtaja möödumine, ühistu pankroti väljakuulutamine. Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Tulundusühistu lõpetamine (2) Alles jäänud vara jaotatakse liikmete vahel vastavalt nende osamaksudele, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaselts (AS) ja Osaühing (OÜ)
4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest omandas 2009. aastal loodud ning Aasmäe juhitud MTÜ Entsüklopeedia. 10. Aasmäe oli NSV Liidu rahvasaadik aastast 1989–1991. 11. Aasmäe oli Tallinna linnapea aastast 1990– 1992. 12. Aastal 1991 juhtis ta ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimist ("Aasmäe komisjoni"). 13. Ta oli NLKP liige aastast 1975–1990. 14. Ta oli üks Arengupartei asutajatest 1996 aastal.
investeerimise tase (BB või madalam). Sageli saab neid osta nominaalsest hinnast odavam, kuid juhul kui emitent ei ole võimeline välja maksta avaldatud obligatsioonide tulu, bondid saavad prahiks. 90ndate kriis Selline strateegia viis Trumpi äri ning pankrotiks, ning lähenes ta ka isiklikuks pankrotiks. Tema kreeditorid, peamiselt pangad, kaotasid sadu millionit dollarit, aga siiski nõustusid tema võlad struktueerida (jagada välja maksed pikkemaks ajaks), sest vastasel juhul pankroti protseduur oleks neid viinud suurematele kaotustele. Trumpi isiklikku pankroti juhul tema äri elu oleks lõppenud. AlterNet interneti portalis Donald Trumpist oleva artiklist selgub, et 1990. aastal Trumpil oli 5 milliardid võlgu (teiste andmete järgi see number oli isegi 8.8 milliardit dollarit), nendest 1 milliard oli temale isiklikult kuuluv summa. Tema kompanii jäi ellu sest sama aasta augusti kuus ta jõudis kokkuleppele 70ndega pankadega , see aitas
1) Juriidilise isku likvideerimisel- Kui pidevat tööstaazi on vähem kui 5 aastat, siis 2 kuud. 5-10 aastat siis 3 kuud ja üle 10 aasta siis 4 kuud. 2) Töötaja koondamisel- kui pidevat tööstaasi on vähemalt 5 aastat siis 2 kuud, tööstaasi 5-10 aastat 3 kuud, ja üle 10 aasta 4 kuud. 3) Töötaja mittevastavuse tõttu- hüvitist makstakse 1 kuu. Muudel alustel töölepingu lõpetamise tööandja hüvitist maksma ei pea. Töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu, maksab töötajale hüvitist eesti töötu kassa. Tööandja võib kollektiiv või töölepingu või oma ühepoolse otsuse alusel maksta töötajale ka suuremat hüvitist, kui on ettenähtud seaduses. Sellisel juhul tuleb kindlaks määrata, milline töölepingu alus (neid oli 10) annab õiguse soodustusele (ei saa hüvitist maksta kui tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotuse, vääritu ja korruptiivse teo tõttu).
Juriidilisest isikust võlgnik on pankrotis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Et pankrotiavaldust esitada, peab esinema asjaolu, mida nimetatakse võlgniku maksejõuetuseks. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhjendama võlgniku maksejõuetust ja tõendama seda, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankroti võib kuulutada kui: Võlgnik pole 30 päeva jooksul tähtajast kohustusi täitnud Võlgnikul ei jätku raha kohustuste täitmiseks Võlgnik peidab, raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mis põhjustavad pankroti Võlgnik teatab et ei suuda oma kohustusi täita Võlgnik on põgenenud/varjab kohustuste eest ennast väljaspool Eestit Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel 30 päeva
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis (ÄS § 180). Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. 15. Osaühingu lõpetamine. Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (ÄS § 201): osanike otsus; kohtulahend; osaühingu pankroti väljakuulutamine; osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. 16. Aktsiaseltsi mõiste ja asutamine. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult
Juht töötaja on üks inimene. Siis suurt finantsjuhtimiste ei tehta. Aga natuke ikka on vaja et teada palju võib kulutada. Veel oluline roll finantsjuhtimises on tagada ettevõtte maksevõime. See, et raha liiguks nii, et ma suudaks õigeks ajaks oma arved ära maksta. Rahavood. On need kus raha tuleb ja läheb, kuidas raha liigub. Sissetulev on sissetulev rahavoog teine siis väljaminev. FJ ülesanded: · Eesmärk on säilitada rahavood, et ei tekiks raskusi ega pankrotti. (Pankroti puhul on lisasõna pikaajaline. Pikaajaline maksevõimetus.) · Olla parem konkurentidest. Väheneb pankroti oht jne. · Turuosa ja läbimüügi suurendamine. Hea mõte küll, aga siin on teatud piirid. Iga protsendipunkti suurendamine turuosast on kallim kui on mõistlik või kasulik. Näite enne oli 60% aga +1 on juba kallim kui varasem 60 raha. See on siis näiteks juba 2 raha. · Väiksed kulud palju kasumit
lõpetatakse osanike lõpetatakse osanike lõpetatakse osanike lõpet otsusega, otsusega, otsusel, üldko kohtumäärusega, kohtumäärusega, kohtulahendiga, otsus tähtaja möödumisel tähtaja möödumisel osaühingu pankroti kohtu või eesmärgi või eesmärgi väljakuulutamisega, aktsia saavutamisel või saavutamisel või osaühingu väljak muul seaduses muul seaduses pankrotimenetluse aktsia sätestatud alusel. sätestatud alusel. raugemisega enne pank
juhatuse liikme leping, mis kaitseb. Lepingus tuleks panna tingimused (töötasu). Kui olite juhatuse liige ja enam pole, siis 5.aasta jooksul võib veel kohustusi kanda. Juriidilise isiku lõpetamine vabatahtlik ja sundlõpetamine · üldkoosoleku otsusega; · avalik õiguslik juriidiline isik otsusega, mille andmise õigus on antud organile seadusega; · eesmärgi saavutamisel näiteks SA on täitnud eesmärgi · tähtaja möödumisel; · pankroti väljakuulutamisega või pankroti raugemisega kui vara enam pole, kui on vara mida jagada, siis pankrott. · sundlõpetamine kohtumäärusega Numerus clausus põhimõte seaduses toodud loettelu on ammendav. See mis on seaduses kirjas, on ainuvõimelik, ise midagi välja mõelda ei saa. ÄRISEADUSTIK Eestis äriõiguse modifikatsioon. Äriseadustikus on koos kõik äriühingute kohta käiv,samuti millepõhjal tegutseb kohturegister ja äriregister. Äriühingute vormid
jaoks on see mõiste poole olulisema ja sügavama tähendusega. Kui väga tahta, saaks rikast elu elada igaüks. Heaolu ei põhine kohe kindölasti mitte ainult rahal ja esemetel.. Selleks, et olla õnnelik, piisab tihtipeale ka ainult õigetest sõpradest ja hoolivast perekonnast. Ei saa iial aimata, missuguseid komistuskive elu meie ette veeretab. Võib juhtuda, et ühel saab sinust miljonär ning siiis äkki nagu välk selgest taevast kukud pankroti äärele. Seepärast tulebki nautida just seda aega, milles hetkel viibime ning mitte mõelda tulevikule, mis ei pruugigi niivõrd lilleline olla., kuid siiski on meil kõigil omad arvamused ja tõekspidamised, mida muuta on peaaegu võimatu. Tegelikult ei eksisteerigi piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Igaüks on omamoodi eriline, omagu ta siis raha nagu raba või olgu paljas kui püksinööp. Tõsiasi on see, et me kõik oleme läbi pidanud elama tõuse ja mõõne, nii rikkamaid kui
üldkoosolekul. Vaatamata sellele on juhatusel õigus keelduda, kui teave võib kahjustada ühingu huve. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiaid, on nad kohustatud avaldama kõik aktsiaseltsi teated põhikirjas nimetatud ajalehes (Õigusõpetus, 2012). 1.5 Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine Aktsiaseltsi tegevust on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega, kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust. Teisteks võimalusteks on veel ka pankroti väljakuulutamine või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, millele võivad lisanduda põhikirja kui ka seadusega ettenähtud täiendavad alused (Õigusõpetus, 2012). Selleks, et lõpetada tegevust osanike või aktsionäride poolt, on vajalik ⅔ häälteenamus, juhul kui põhikirjas pole nõutud teisiti ehk suurema hääleteenamuse olemasolu. Olenevalt sellest,
annaabi.ee 
