b) konverteeritavat valuutat; RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon
a) barterkaubandus on allhanke tööde tegemine suurtele firmadele; b) b) barterkaubandus on kaupade ja teenuste vahetamine, ilmaraha vahetamine ilma raha vahenduseta; vahenduseta; c) barterkaubandus on tehingud suurte kauplusekettide ja hulgiladude vahel. 8. Milliseid raha mõisteid tänapäeval kasutatakse? a) M1 võtab arvesse ainult neid väärtpabereid, mis on ette nähtud kohesteks tehinguteks. See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab i ld b M1, M1 pluss l kohese k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu h t
hoidlas oli rahvale tasuline. Kõik, kes raha hoidlasse viisid, said vastu paberi, kus olid kirja pandud olulised rekvisiidid- kes raha tõi, millal tõi, kui palju. See paber oli väärpaberi eelkäija. Tegemist oli veksliga. VEKSEL- tingimusteta kirjalik lubadus, millega laenuvõtja kohustub laenuandale maksma nõudmisel või teatud tähtajal teatud rahasumma. Nimeline veksel- paberil nimi kirjas, ainult see inimene sai raha kätte. Turva kaalutlustel hakkas toimuma sularahata arveldus. Tseki tagaküljele hakati kirjutama, mida ja kui palju ta on tseki eest ostnud. See oli aga ebamugav, sest paber sai täis, määrdus jne. Hoiustajatele väljastatakse tsekke ( veksel), aga ei kirjutata enam nime. Ei kirjutatud enam kogu summat, kui tahtis 100 raha, sai mõne tseki 50-se, 20-se jne. Tekkis nn. esitaja väärtpaber. Kes selle hoidlasse esitas, see selle raha sai. ( siit tuli küll turvarisk, kuid ilmselt polnud see nii suur võrreldes mugavusega, mis sellega kaasnes)
c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine; c) Panganduse järelvalve; d) Kõik eelpool mainitu on keskpanga ülesanded. 7) Mida valuutakomitee tohib teha majanduse reguleerimiseks? a) Anda laenu riigile ja kommertspankadele; b) Müüa reserve; c) Väljastada raha, mis pole välisvaluutaga kaetud;
-kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
· väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS
.6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid....................................................................................20 3.3
Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades. Laiem rahapakkumine (M2) Lisaks M1le sisaldab see tähajalisi hoiuseid ja välisvaluutahoiuseid. Reservisuhe Kommertspankade poolt loodava raha/deposiitide hulk tuleneb reservisuhtest. Selle alandamine>pangad saavad rohkem laenata, selle suurendamine> Keskpangad on sunnitud laene tagasi saama ja nende andmist piirama. Raha loomine pankade poolt Pangad loovad raha mitmekordistades hoiuseid. Keinsistlik majanduspoliitika
järgi * Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem
ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj.
Kui aga liiga palju raha ringluses (majandus ei jõua ära tarbida), siis tekib inflatsioon. Valitsus ei saa kontrolliga hakkama ning kontroll antakse üle pankadele, mis elasid kriisi üle. Seega ühed pangad kontrollivad teisi. Edasi areng: kontrollima määratud kommertspangad käivad teisi panku kontrollimas, annavad korraldusi, suunavad. Riik maksab neile. Nüüd saavad aru, et see kontrolli ja juhtimise funktsioon on parem ja riskivabam kui see panga töö. Niimoodi hakkavad eemalduma kommerts (äri) tegevusest. Hakkavad aktiivsemalt tegelema kontrollimise ja juhtimisega. Niimoodi kujunevad nendest pankadest välja riikide keskpangad. Raha tuleb hakata hindama. Anda tunnused, et defineerida. Kujunevad välja raha peamised omadused: 1. Aktsepteeritavus (kõikides majandustehingutes peab raha olema üldiselt tunnustatud maksevahendiks. Raha eest peab olema võimalik osta – müüa erinevad kaupu ja teenuseid nii täna kui tulevikus) 2
Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine 3) Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine 4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest.
2 d võlakirjad Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13 P Panganduse d reservid id ja j raha h pakkumine kk i Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 14 Raha loomine 1. Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. 2. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga võlakohustusi. Seaduse järgi tuleb hoida oma käes vajalikku reservi, ülejäänud võivad välja laenata. 33. Kui K i raha h on välja älj llaenatud, t d siis ii võib õib see muutuda t d d deposiidiks
pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va
Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Mida kõrgem on intressimäär,seda rohkem soovivad inimesed hoiustada, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka. Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni. Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine
- Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga. Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11)
Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa)
annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 35,000.00 10,000.00 25,000.00 75,000.00 2 75,000.00 32,500.00 7,500.00 25,000.00 50,000.00 3 50,000.00 30,000.00 5,000.00 25,000.00 25,000.00 4 25,000.00 27,500.00 2,500.00 25,000.00 0.00 lõppsumma 0.00 125,000.00 25,000.00 100,000.00 0.00
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu. Usaldusväärsuse säilitamiseks peab majanduspoliitika olema asjakohane ja pikema horisondiga läbimõeldud. Eesti Pank saab krooni usaldust hoida läbi fikseeritud kursisüsteemi ja olles avatud ning majandusagentide silmis kompetentne Eestis käibelolevast rahast moodustab sularaha umbes 14%, ülejäänud raha on pangaarvetel. Raha turvalisuse koha pealt kehtib reegel, et mida suurem nominaal, seda rohkem turvamärke. Katkised ja rikutud rahatähed kõrvaldatakse käibelt. Käibelt kõrvaldatud rahad hävitatakse range komisjoni juuresolekul. Pangatähed jahvatatakse peeneks puruks. Mündid saadetakse
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud d. teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d
kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja
Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida, pakkusid garantiisid säästudele. Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega
Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal
- vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele - suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele - ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid - sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks Ühise rahapoliitikaga kaasnevad võimalikud negatiivsed küljed: - eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust - erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda - uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme - hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www.eestipank.info http://euro.eesti.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2
jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega "lõpetada") millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega. iv. Vahetustehing (swap) - Lepingupoolte kokkulepe vahetada teatud ajal maksete vooge, näiteks fikseeritud intressimäära ujuva intressimäära vastu (intressivahetustehing) või ühe valuuta teise vastu (valuutavahetustehing). 1. Spot-kurss 7. Maksetingimused ostu-müügilepingutes - i. Maksetähtajad 1) Ettemakse ehk avansiline makse, kus kauba eest tasutakse enne selle väljasaatmist ostjale CWO (cash with order) ehk tasumine tellimisel 2) Kohemakse, tasutakse kohe kauba loovutamisel ostjale 3) Kommertskrediit, kui kauba tasumiseks antakse tähtaeg (pärast kauba lähetamist või kauba kättesaamise hetkest) ii. Valuuta- ja kursitingimused Hinnavaluuta
Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muutmist ei otsusta Eesti Pank ega Riigikogu (vabandust, härrased!). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
