Võimalus koguda maksimaalselt 15 punkti. 1. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (3 punkti) · Varad = 46 000,- ; Kohustused = 21 000 ,- ; Omakapital? 25 000,- · Varad = 112 000,- ; Omakapital = 52 000,- ; Kohustused? 60 000,- · Kohustused = 78 000,- ; Omakapital = 40 000,- ; Varad? 118 000,- 2. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (4 punkti) · Raha 800,- ; Varud ? ; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjatele 340,- ; Hankevõlg
sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse analüüsiks vajalikud andmed. Kontoplaanis peaks olema toodud: rahalised vahendid, tootmisvarud, valmisvarud, kaup ja realiseerimine, müük, põhivarad ettevõttes , nende kulum, arveldused ettevõtetega , pangalaenud ja kohustused, fondid ja reservid , finantstulemused (kasum, kahjum), bilansivälised kontod (renditud põhivarad, jne.) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadusele, mis sõltub mitmetest teguritest.
Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud)
83 21,000.00 333.33 837.65 5,000.00 5,000.00 333.33 21,000.00 5,000.00 5,000.00 837.65 55,833.33 53,580.00 12,053.48 21211 21212 2131 Kapitalirendi lühiajaline Lühiajalised pangalaenud kohustus Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet - - ### 57,000.00 76,921.25 8,400.00 57,000.00 70,000.00 - 8,400.00 76,921.25 13,000.00 8,400.00
Hiljem: · Põhja-Ameerika · Jaapan · Venemaa Metsatööstus tegeleb: (kasvavas järjekorras toodangu väärtus) · Raie ja väljavedu · Saetööstus · Puidutooted · (aknad, uksed, palkmajad) · Mööblitööstus · Paberi- ja tselluloositööstus Metsandus tegeleb · Metsa istutamine, külvamine · Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam) · Väljakujunenud terviklik metsatööstusklaster Arengumaade metsandus · Üleraie (väärispuit, põllumaaks, kütteks) · Raiskamine, jäägid kasutamata · Ümarpuidu eksport (vähetulus) · Metsatööstusklaster puudub või alles arengujärgus.
aga võtab kasumi määramisel arvesse eeldatavaid laenukahjumeid•NB! Kõrge omakapitali osakaaluga kaasneb tihti madal ROE, madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)•Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele
t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus
sajandi lõpupoolel muutused nii poliitikas kui ka majanduses, mis viis kodanikuühiskonna välja kujunemiseni. Alates 1880. aastatest võib rääkida uuest ühiskonnatüübist- heaoluriigist, mida illustreerib esimene sissejuhatav tekst. 19. sajandi lõpust, 20. algusest saati on heaoluühiskond miski, mille poole suur enamik Euroopa riikidest püüdleb, erandiks pole Eestigi, mida iseloomustab teine sissejuhatav lõik. Jõudmine ühiskondlikule tasandile, kus pangalaenud -võlad ei põhjusta riiklikku depressiooni ja pensioniealised ei pea muretsema leivaraha pärast, nõuab teatud reguleeritust riigi majanduspoliitikas. Mõnus heaoluriik, kus valitseb muretus homse päeva suhtes eeldab aga kõrgeid makse, mida eestlased oma lõputult pisikestest palkadest väga meelsasti loovutada ei soovi. Sellest hoolimata tahame nautida täpselt samasuguseid hüvesid nagu meie põhjanaabridki. Sellest tingituna on Eesti poliitikud ja
paigutada sotsiaalfondidesse ja toetada nõrgemaid ja noori, kes on tulevane põlvkond mis hakkab tulevikus Eesti riiki edasi viima. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi ja seisukohti. Eesti ühiskonnas on sotsiaalsete klasside vahe väga suur. Põhiline, et enda eluga hästi hakkama saada tuleb enda eluga edasi minna ja ennast arendada. Vaadates teisi ja pidada neid enda konkurendis hakkavad palju üle enda võimete elama. Sealt tulevad suured pangalaenud ja miinused eelarvetes. Oleks hea, kui ühiskonna klasside vahe oleks väiksem ja üksmeelsust oleks rohkem. Heaks näiteks oli selle suve tantsu- ja laulupidu. Ühise rahvana korraldasime sellise suure ürituse ning näitaseime teistele, et oleme tugevad. Sotsiaalsusprobleemid jäid neil päevadel seljataha.
Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et siin ei oleks mõtet müüa ka igasuguseid tooteid, mis nõuavad soetamiseks väga suuri summasid. Riigi majandusele mõjuks selline kord laastavalt. Siit kohalt jätkan ma juttu aga ahnusest. Ohtralt leidub ju inimesi, kes ei taha sellist elu elada. Me oleme nõus maksma selle väikse osa oma sissetulekust riigile selleks, et elada elu sellisena, nagu me seda soovinud oleme. Nii säilitatakse ka ühiskonna tasakaal.
Kassa 45 000 75 000 87 000 33 000 Arvelduskonto 375 000 375 000 Materjalivarud 85 000 87 000 172 000 Põhivarad 2 460 000 60 000 2 520 000 Valmistoodang 126 000 75 000 51 000 Aktsiakapital 1 926 000 Pangalaenud 720 000 200 000 Kreeditorid 305 000 115 000 Maksuvõlad 140 000 KOKKU 3 091 000 3 091 000 537 000 537 000 2 776 000 Lõppsaldod kreedit 1 926 000 520 000 190 000 140 000 2 776 000 Bilanss arvestusperioodi alguses AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused
räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest ja inimestest, keda reaalses maailmas tegelikult olemaski ei ole. Internetis leidub ka selliseid kasutajaid, kes teevad endale konto, kuid mitte enda nimele, vaid mõne suvalise isikuna. Peagi hakatakse võõrastelt inimestelt nende elu kohta uurima: perekonnaseisu, laste arvu, finantsseisu ja muudki neile vajalikku. On teada juhuseid, kus mõne aja möödudes on inimestele tekkinud suured pangalaenud, nende autoga või muu sõiduvahendiga on põhjustatud õnnetus/avarii. ,,Kui nüüdsed 30-90 aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad ja õpetajad või teised lähedalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest teistest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, kes ei sarnane ühegi eelnenuga ja
a. hinnad tõusevad. b. on tegemist kuluinflatsiooniga. c. on tegemist kaupade ja teenuste ülepakkumisega. d. on tegemist kõige ülaltooduga. _c__ 9. Kes saab kasu tõusvatest hindadest kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10. Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? a. Rahaasutused osutavad teenuseid kasu saamise eesmärgil. b. Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. c. Pangalaenud on rahamassi täiendus. d. Rahaasutuste keskne funktsioon on laenu andmine laenuvõtjatele. _d__ 11. Pangareservid on a. summad, mida pangad laenavad teistele pankadele. b. summad, mis on tuleviku investeeringute tarvis kõrvale pandud. c. klientide tähtajaliste hoiuste kogusumma. d. tähtsajaliste hoiuste protsent, mille pank peab kõrvale panema. __c_ 12. Maksimaalne rahasumma, mida kommertspangad võivad luua, sõltub nõudmisest laenude järele ja a. sularahakogusest. b
kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest.
Sündmustik vahetub tihti ja sisse on toodud ka reklaam ja vahepealsed kommentaarid teose tegelaste poolt. "Kommenteerib Märt Väljataga, eesti kirjanduse peapiiskop: "Muuseas, mis Puskinisse puutub, siis ütles Kajar Pruul, kes praegu tõlgib Lotmani "Vestlusi vene kultuuriloost," et seda lugedes sai talle märksa selgemaks ..."" Tänapäevased, aktuaalsed teemad Kõik selles raamatus käsitletud teemad on ka päevakohased. Ka tänapäeval on inimestel pangalaenud, firmad mõtlevad välja uusi võimalusi, kuidas rohkem teenida, on ka üürivõlglasi ja probleeme narkootikumidega. Teose sõnavara Teose sõnavara on hea ja kaasaegne. Kirjeldamist on vähe, mis teeb raamatu paremini loetavamaks, kuid otsekõnet võiks rohkem olla. Võõrsõnu on vähe, kuid kohati esineb roppe sõnu. Autori sõnum Minu arust tahab autor teosega näidata, mis raha inimestega teeb ja mida paljud tegelikult väärtustavad. Ta kritiseerib
Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763 Lühiajalised kapitaliremondikohustused 673 Kokku laenukohustused 55436 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 3429 Võlad tarnijatele 446254 Muud lühiajalised võlad 5927 Maksuvõlad 118555 Viitvõlad(aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele 11902
muutust aluseks indikatiivne ostukorv · Tööstustoodangu ja tootjahinnaindeks(TTHI)- Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutus( ilma käibemaksu ja aktsiisita) · Ekspordihinnaindeks( EXHI)- Eestist välja veetavate eksportkaupade hindade areng · Impordihinnaindeks(IHI)- Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade areng INFLATSIOONI mõju tarbijatele · Esmatarbekaupade hinnatõus- mõjutab rohkem vasemaid elanikke · Pangalaenud- inimene võidab, sest peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma · Hoiused- suurte hoiuste korral kaotavad need väärtust · Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka
Võib öelda nii, et inimene on juba siia ilma tulles rikas, kui ta sünnib perre, kus on olemas ema ja isa, kes teda armastavad. Pahatihti ei hinda me seda, mis meil juba olemas on, vaid mõtleme liigselt välisele särale. Inimesi ei tee õnnelikuks mitte raha, vaid võimalused selle kulutamiseks. Lääne popkultuuri mõjutuste tõttu on kuulsust kogunud mõtteviis, mille kohaselt võidab see, kellel on surres rohkem asju. Selle suurushullustuse ja väikekodanliku mentaliteedi pärast on pangalaenud ja krediitkaardid saanud lahutamatuks osaks meie elust. Inimesed mõtlevad, et neil on vaja pidevalt osta midagi uut ning nad teevad kõik, et vastata kommunikatsioonivahendite poolt kehtestatud standarditele. Ameerikas viis see finantssõltuvus kriisini. Tahaks loota, et eestlased õpivad sellest midagi, kuid nähes majandussurutise ajal inimesi kaupa täis kottidega kaupluste sooduskampaaniate ajal tunglemas, tekivad omad kahtlused. Meile ei too rõõmu
3. Käibekapitali juhtimine 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine; Koordineerimine ja kontroll; Raha- ja kapitaliturgude vahendamine. Sünonüümid: Finantsjuhtimine Ettevõtte finantsjuhtimine
Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus Omakapital 20,000 30,000 -76 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 116 Rahavood äritegevusest 6,000 Selle ettevõtte lühiajaline raha ringlus päevades on A -76 B 107 C 116 D 60 E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Lähtudes eelmise küsimuse vastusest, peaks ettevõte: A andma ostjatele pikemaid maksetähtaegu B vähendama või ümber hindama laovarusid
suur koormus, bürokraatia. 4. Millistest allikatest on ettevõtte alustamisel võimalik saada esmase finantseerimise jaoks vajalikud vahendid? Easi toetus, töötukassa toetus, leader toetus. 5. Millised on ettevõtte rahastamise allikad (omavahendid ja võõrvahendid)? Alustava ettevõtte korral on finantseerimise allikateks üldjuhul ettevõtja omavahendid (säästud, sugulaste või tuttavate ressursid), ettevõtlustoetused ja võimaluse korral ka pangalaenud tagatise vastu. Võõrkapitali kasutamine finantseeringuteks on eriti otstarbekas siis, kui ettevõte on kasumlik, olles võimeline tasuma intresse ja laene. Sellisel puhul on võimalik ära kasutada finantsvõimendusest tulenevat efekti. 6. Kuidas kujuneb kasum? Tulude ja kulude vahe 7. Kas lühiajaline kahjum näitab ettevõtte kehva olukrda? 8. Mida näitab bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva
laiaulatuslikud mõjud on toonud esile probleemid, et välismõjude põhjustatud tingimustel on just ettevõtete finantseerimise võimalused saanud tugevalt mõjutatud. Kui konservatiivsusest kui ka regulatsioonidets tulenevalt vanad finantseerimise võimalused ei ole ettevõtetele piisavad, siis innovatsiooni tulemusena on kerkinud esile mitmeid uusi võimalusi, mis tänaseks juba laialdaselt kasutusel. Pangalaenud on paljude VKEde ja ettevõtjate jaoks kõige tavalisem välisfinantseerimise allikas, kes on oma asutamise, rahavoogude ja investeerimisvajaduste rahuldamiseks sageli väga sõltuvad krediidiandjatest. OECD on oma 2015.aastal ilmunud tööpaberis ilmekalt välja toonud, et aastatel 2008–2009 toimunud ülemaailmse finantskriisi tagajärjel tekkinud pangakrediidi piirangud (kuna pangad proovisid täita usaldatavusnormatiive), mis muutsid VKEde sektori finantseerimise haavatavaks
16.1. Võlad töövõtjatele 16.2. Dividendivõlad 16.3. Intressivõlad 16.4. Muud viitvõlad KOKKU rühm 16. 0 kr 0 kr 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Pikaajalised kohustused 19. Pikaajalised võlakohustused 19.1. Mittekonventeeritavad võlakohustused 19.2. Konventeeritavad võlakohustused 19.3. Pangalaenud 19.4. Muud laenud krediidiasutustelt KOKKU rühm 19. 0 kr 0 kr 20. Muud pikaajalised võlad 20.1. Hankijate tasumata võlad 20.2. Võlad ema- ja tütarettevõtetele 20.3. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 20. 0 kr 0 kr 21. Pikaajalised eraldised Page 2 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha Puhaskasumi maksimeerimine Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine Prognoosimine ja planeerimine Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine Koordineerimine ja kontroll Raha- ja kapitaliturgude vahendamine Konkurentide edestamine Müügi kasvatamine ja kulude vähendamine Sünonüümid 1
Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku · Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest · Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad 11 · Kokku · Mitmesugused võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele · Kokku · Maksuvõlad
Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud 0 0 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 0 0 PIKAAJALISED KOHUSTUSED Lehekülg 6 Bilanss Pikaajalised võlakohustused 0 0 Mittekonverteeritavad võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0 Pangalaenud 0 0 Muud laenud krediidiasutustelt 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Hankijatele tasumata võlad 0 0 Võlad tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Võlad sidusettevõtetele 0 0 Pikaajalised eraldised 0 0 Pensionikohustused 0 0
Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka umbes 15% raiejäätmeid) oli aastane raiemaht Eestis kõige suurem aastal 2000, 12,7 miljonit kuupmeetrit, ja on sealt edasi aasta-aastalt langenud. Prognoos 2006. aastaks on 9,6 miljonit kuupmeetrit. Metsatööstusklaster: metsamajandamine puidu varumine puidu töötlemine äriteenused Milliseid äriteenuseid kasutab metsatööstus? Turundus, reklaam, konsultatsioonid, teadusuuringud, pangalaenud jm. Millega tegeleb metsatööstus? Puidu varumise, töötlemisega, mitmesugustepuidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Milleks kasutatakse raiutavat puitu? Umbes 55% raiutavast puidust kasutataksekütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu mitmesuguste puittoodete valmistamiseks. Kas maailma suurimad puidutarbijad on arenenud või arenguriigid? Arenenudriigid. Millised riigid toodavad kõige enam paberit ja miks?
161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passiva kirjete kontod : 215 Laenukohustuse d 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised
eesmärke: muuta toode inimestele vajalikuks. Skeem iseenesest on lihtne: esmalt tekitatakse pakutava toote / teenuse vastu huvi, seejärel vajadus ja lõpuks ostusoov. Protsessi paneb tööle aga eelkõige inimeste ahnus ning iga ostuga saadav rahuldustunne. Rahuldustunne on teatavasti sõltuvusttekitav ning selle uuestikogemise nimel sooritatakse üha uusi ja uusi (läbimõtlemata) oste. Lisaks tarbimisele kutsuvatele reklaamidele õhtuavad tarbimissõltuvust veel ka odavad pangalaenud. Ostuvaba päeva ajaloost Kõik, mida me ostame, mõjutab keskkonda. Ostuvaba päev toob välja tarbimise põhilised keskkondlikud ja eetilised valupunktid. Tänapäeval kasutavad arenenud riigid - ainult 20% maailma elanikkonnast - 80% Maa ressursssidest, tekitades nii meeletu keskkonnakahju, viies paigast ära Maa tasakaalu ning lisaks toob selline käitumine kaasa rikkuste ebaõiglase jagamise. (Buy Nothing Day 2000)
FINANTSJUHTIMINE Konspekt 2007 2 SISUKORD Finantsvahendite hankimine ja finantsturud............................................................................... 4 Lühiajalised pangalaenud............................................................................................................6 Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud................................................................. 7 Aktsiakapitali laiendamine..........................................................................................................9 Rahaturu instrumendid..............................................................................................................10
Kokku Muud pikaajalised võlad Sihtfinantseerimine 5 Pikaajalised eraldised [5]. 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused Kohustused võib oma olemuselt liigitada: · tegelikeks; · eraldisteks; · tingimuslikeks. Tegelikud on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ja on summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud. Nt tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, palgavõlad töötajatele, maksuvõlad. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustustena saab käsitleda selliseid kohustusi, mis bilansipäeva seisuga ei ole reaalselt ettevõtte kohustused, kuid tulevikus võivad selleks muutuda [9]. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustused võib liigitada: · eraldised; · tingimuslikud (potentsiaalsed) kohustused. Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik veksli eest tasumisel maksma tema nimiväärtuse, seega kasutatakse veksli tehingutes nn diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus. Nende laenudega kaetakse nii püsiv, hooajaline või ajutine ajavahemik kaupade tootmis- ja müügitsükli vahel. Lühiajalise laenu võimalused Arvelduskrediit Panga poolt kliendile antav võimalus jääda arvelduskontosaldoga miinusesse ehk deebetisse - klient saab laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindlal otstarbel, vaid
arvel pangas 1749 eurot, millest kohustustega seotud oli 1325 eurot, seega vaba raha oli 424 eurot. 2010. aasta 31. detsembri seisuga oli pangas 4682 eurot, millest kohustustega seotud 1715 eurot, seega oli vaba raha 2967. Korteriomanike võlgnevusi samuti ei olnud. 2011 aastal tehti kulutusi majaümbruse korrashoiust. Ühistu liikmetelt korjatakse ettenägematuteks kulutusteks raha. 2011. aastal vahetati majal katus kuna see sai tormikahjustusi. Korteriühistul puuduvad hüpoteegid ja pangalaenud. 2011. aastal maksti ka Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu 31.68 eurot. Remondikuludest oli suurim katuse vahetus 2500 eurot. Igakuise veevahe maksavad kinni korterielanikud ise, mitte ühistu üldine kassa. Võlgnikke korteriühistul ei olnud. 8.2. Majanduskava 2012 analüüs Majanduskava 2012 analüüs aruandeperioodi 01.01.2012 31.12.2012 kohta on töö koostamise seisuga vormistamata. Teada on, et ühistu rahadest makstakse Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu 31.68
inimestele tööd. Usun, et minu ettevõtmine on väga edukas ning on head võimalused pääseda välisturule. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid Visioon: Viie aasta pärast on Juhhu Karli OÜ Eestis keskmise suurusega tulutoov ettevõte, mis müüb maheteravilja. Missioon: Juhhu Karli OÜ müüb kvaliteetset maheteravilja, pakub tööd külarahvale ja kindlustab mulle sissetuleku, millega saan ära elatada oma pere. Eesmärgid: 2016.aasta lõpuks uuendan kuivati hoone ja tasun kõik pangalaenud. 2018.aastal ostan juurde 100-1000 ha põllumaad ja seeläbi suurendan tootmismahtu. Palgatöölisi on kolm. 2021. aastal on mul koos rendimaaga teravilja jaoks 1000 hektarit. Palgatöölisi on kokku 6. 2022.suurenda ja uuenda tehnikat. 2023.aastal hakkan oma toodangut turustama läbi Kevili firmavälismaale. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja
( 38. Krediiditurg, dept market laenude turg, kus müüakse vabu krediidiressursse nende 46. tagastamise ja intresside maksmise tingimustel. , 39. Krediidituru instrumendid: a. Võlakirjad ja vekslid, bonds and bils 47. b. Pangalaenud, bank loans a. c. Rahatähed ja kommertspaberid, notes and commercial papers b. 40. Aktsiaturg, equity market c. 41. Esmane, e.primaarturg, primary market toimub uute väärtpaberitega kauplemine 48. 42. Teisene e.sekundaarturg, secondary market kauplemine varem emiteeritud 49
tagasimakse kulu. Hinnanguliselt on majapidamiste aastane intressikulu 2011. aasta lõpus kõrgemat baasintressimäära ja väiksemat laenumahtu arvestades ligi 32 miljoni euro võrra suurem ning intressikoormus ulatub 4,3%ni. Varade kvaliteet Varade kvaliteedi situatsioon on viimasel ajal muutunud paremaks. See tähendab, et suurim pangalaenude osa, mis moodustab üle 90% kogu laenuportfellist, on nüüd paremal majandusolukorras kui paar aastat tagasi. Selles osas on pangalaenud ilma liisingute ja faktooringuteta. Pankade varade kvaliteedi paranemine sõltub paljudest faktoridest, kuid kõige olulisem on see, et viimasel ajal on taas osa laenukliente maksejõuliseks muutunud. Oluline roll pankade laenuportfelli seisukorras on kinnisvara sektoril. Majanduslanguse alguses oli kinnisvaraga seotud sektorite laenukvaliteet halvem kui teistes sektorites, kuid 2011. aasta veebruari lõpuks oli olukord vastupidine. Kõige rohkem, üle 80 miljoni euro võrra, vähenes üle
D, Eesti IT Kolledz Jooksevkonto puudujääk See toob päevakorda jooksevkonto defitsiidi finantseerimise küsimuse. Alates 1994. aastast võib selles vallas eristada kuut erinevat perioodi: 1. Aastatel 1994 -1996, mil aastane puudujääk püsis 5 -7 protsendi piirides, kaeti enamus puudujäägist otseste välisinvesteeringutega 2. Tõusufaasis 1996-1998 a. tulid otseste investeeringute asemel esiplaanile pangalaenud ja portfelliinvesteeringud. Hansapanga ja Ühispanga aktsiad!! 3. 1998 2000 aastatel domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud. Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud".
Lisa 8 Laenukohustused Makse- Makse- Kohustuse tähtajaga tähtajaga Makse- Intressi Alus- jääk kuni 1 a. üle 1 a. tähtaeg määr valuuta 31.12.2008 Kapitalirendikohustused (lisa 9) 3 856 000 543 400 3 312 600 2007-2009 7-12% EUR Pangalaenud 2 380 215 580 215 1 800 000 s.h. investeerimislaen 2 000 000 200 000 1 800 000 2011 6,50% EUR s.h. arvelduskrediit 380 215 380 215 - - 8% EEK Muud laenud * (lisa 23) 601 051 0 601 051 2009 0% EEK Kokku 6 837 266 1 123 615 5 713 651
• Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas, • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad); • Kawe kompvekitehas • jalgrattad, telefonid, raadiod Mis oli maareform ja miks oli see tähtis? 1919 Asutava Kogu otsus, riigistati mõisate maad (u. 1000 mõisat). Maid kingiti Vabadussõjast osavõtnuile ja müüdi maid ka talunikele (pangalaenud vähemalt 55 aastaks). Tulemus: Eesti – väiketalundite maa – üle 100 tuhande talundi. Millised olid tähtsamad: tööstusettevõtted- eelmine tööstusharud- Põlumajandus, talundus, tekstiili-, toiduainete-, paberi-, metalli- ja puidutööstus. Siseturu tööstusettevõtted: tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud). 9. Millised olid eestlaste suuremad saavutused kultuuri vallas kahe
Töötasud 6 027,69 Tööriietus 165 Sidekulud 50 KOKKU 25692,19 15.1. Rahastamise allikad Sissemaksed omakapitali 4 000 Laenud sugulastelt, sõpradelt 2 500 Pangalaenud (5 aastaks) 18 000 Toetused (vallast) 1 500 KOKKU 26 000 16. INVESTEERINGUTE ALLIKAD. Investeering Investeeringu: Maksumus /eur Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu)
debitoorne võlg, tootmisvarud). 7 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Kaubakrediit on üks paindlikumaid finantseerimisallikaid. Krediidi saamiseks peab ettevõte (laenutaotleja) esitama tellimuse mõnele oma tarnijatest, kes kontrollib tema krediidikindlust ja, kui see on tugev, saadab kauba. Lühiajalised pangalaenud tagavad käibevara ringkäigu katkematuse. Arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga miinusesse (deebetisse), s.t. saada laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindla otstarbega, vaid klient võib arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. Avatakse kindel krediidilimiit, mis harilikult ei ületa 30-60% firma viimaste kuude keskmisest käibest.
Viitvõlad sh.võlg töötajatele 5 503 5 427 4 787 intressivõlad 238 216 13 muud viitvõlad 2 030 1 277 792 Viitvõlad kokku 7 771 6 920 5 592 Lühiajalised 116 239 122 551 132 250 kohustused kokku PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised 20 983 22 871 17 890 pangalaenud Liisinguvõlg 20 369 22 159 16 485 pikaajaline Muud pikaajalised 405 316 252 võlad Pikajalised 41 757 45 346 34 627 kohustused kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 8 392 8 392 8 392 Kohustuslik 839 839 839 reservkapital Eelmiste per.kasum(- 19 081 25 368 35 280 kahjum)
· Samas on kapitalijõukates riikides kasumlikud investeerimisvõimalused juba kasutatud, kuid säästmine on suhteliselt kõrge. Arenenud riikide säästjad võivad teenida seega kõrgemat tootlust investeerides arenevatesse riikidesse Arenevate riikide välislaenamine võib seega olla kasumlik mõlemale poolele Kapitali sissevoolu liigitus. Laenuga finantseerimine - Võlakirjad, pangalaenud ja ametlik laenamine Aktsiakapitaliga finantseerimine -Otseinvesteeringud ja aktsiate soetamine portfelliinvesteeringuna Valuutakriiside tekkepõhjused. Jooksevkonto puudujäägist tulenevad kriisid: · Riigi vahetuskurss on juba algselt valesti määratud · Kohalik inflatsioon on muutnud hinnad rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetuks · Konkureerivates riikides on toimunud valuuta devalveerumine (nt. Tai 1997) Varade ja kohustuste tähtajalisest
varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta. 1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused:
AKTIVA KOKKU Passiva Maksuvõlad 0 2000 0 0 Võlad töövõtjale 0 21000 3000 11000 Pikajalised laenude tagasima- 0 0 78000 89000 ksed järgmisel perioodil Võlad hankijatele 0 3400 20000 22000 Muud lühiajalised võlad 0 0 8000 20000 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 0 KOKKU 0 Pangalaenud 0 0 300000 220000 Muud pikajalised kohustused 0 0 20000 11000 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 0 0 KOKKU 0 Põhikapital 60000 260000 583400 704000 Eelmiste aastate kasum/kahjum 0 0 56000 125200 Aruandeaasta kasum/kahjum 0 56000 125200 214000
· varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta. 1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused:
soovitud finantseerimisallikate struktuur (segu), mille kaudu on võimalik rahuldada ettevõtte kogu finantseerimisvajadus. Arvutatakse turuväärtuses. Finantseerimisallikate struktuuri arvutamiseks kasutatakse olemasolevat turuinfot eeldades, et finantsturud on efektiivsed 36. Optimaalse kapitali struktuuri indikaatorid 60% omakapitali ja 40% võlgnevusi. Väga laias laastus võib pidada optimaalseks kapitali struktuuriks ~ 60% laenukapitali (võlakirjad, pangalaenud) ja ~ 40% omakapitali (aktsiakapital). Optimaalne kapitali struktuur tähendab sellist kapitali struktuuri, mille juures lihtaktsia väärtus on maksimaalne. Võla, eelisaktsiate ja lihtaktsiakapitali koosseis, mis minimeerib firma kapitali üldistavat hinda ning maksimeerib lihtaktsiate sisehinda (firma väärtust). Kapitali struktuur ei saa olla liiga riskantne. Liiga madal omakapitali osakaal = suurem riskisus panga jaoks = kõrgem laenuraha intress.
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine;
Nõgu. Eksperthinnangute järgi on maja koos krundiga väärt 2,5 miljonit krooni. Kauri kooli maja on linna oma ning Kaur rendib seda. Nõgu arvas, et suudab seltsi omandis maja paremini majandada. Nõgu ei välistanud, et mõni kohalik ärimees võib majasse investeerida./.../ Nõgu selgitas, et nii Kauri seltsi kui ka teiste tema osalusega firmade majanduslik seis lubab maja ostmiseks laenu võtta. "Kuigi mul on jooksvaid võlgnevusi, saavad need aasta lõpuks korda. Kõik pangalaenud on tasutud," ütles Nõgu. Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Kauri kooli maja ja krundis saatus otsustatakse volikogu istungil pärast volikogu komisjonidelt hinnangu saamist. Rakvere unistab Vabaduse platsist28 Rakvere linn valmistab ette rahvusvahelist arhitektuurivõistlust Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi jaoks uue ruumilahenduse leidmiseks, et tuua praegu vaid autode kasutuses olevale ringteealale inimesed ja elu.
Võlad töövõtjatele Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil Muud lühiajalised võlad Võlad hankijatele .............. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Pangalaenud Muud pikaajalised kohustused PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Põhikapital .................. Eelmiste aastate kasum/kahjum Aruandeaasta kasum/kahjum
annaabi.ee 
