Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaur kender " Pangapettus " (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kaur   Kender

Sündinud 27.mail 
1971 .aastal

Õppis Rakvere 
Reaalgümnaasiumis ja 
hiljem Eesti 
Humanitaarinstituudis 
semiootika ja 
kirjandusteooriat

Tegeleb kinnisvara 
haldamisega

“Pangapettus” ilmus 
2002. aastal
Lühikokkuvõte

Sellest raamatust on keeruline lühikokkuvõtet 
teha. Samal ajal toimub palju erinevaid sündmusi 
ja autor võib kas või poole lehekülje pealt uude 
tegevuspaika  viia. Teos saab alguse, kui Tuimo 
Tõrges läheb Hatza Panka äriplaani jaoks, milleks 
on pontšiku tehase ehitamine, laenu taotlema, 
kuid ta ei saa seda, sest äriplaani laenu ei maksa 
keegi tagasi ja  ametnik   soovitab  hoopis auto 
jaoks raha küsida, sest autost ei taha keegi 
loobuda . Raamatu lõpus tuleb aga pankuritele 
mõte see tehas ehitada ja pontšikutesse lisada 
aineid, mis kiirendavad seedimist, sest siis 
tarbimine suureneb ja erinevad firmad hakkavad 
teenima suuremat kasu.
Lisaks on ka Hatza Pangal tulemas suvepäevad, 
mis toimuvad Tallinna  Loomaaias , kuid enne 
seda põgeneb panga juht Indrek Teine.lv ja see 
peatab kogu panga tegevuse. See tekitas 
maksevõlgnike kiire kasvu ja inkassofirmad 
võtsid võlgnikelt kõik väärtuslikud esemed, sest 
paljudel olid laenud või liisingud .

Eespool nimetatu oli vaid väike näide raamatu 
kogu tegevusest. Üldiselt räägib raamat sellest, 
kuidas erinevad firmad üritavad inimestelt 
võimalikult palju raha kätte saada ja mis raha 
inimestega teeb. Lisaks kritiseerib see ka 
laenude ja liisingute võtmist ning ka seda, et 
inimesed usuvad kõike, mida lehed kirjutavad ja 
lasevad neil ennast mõjutada. Teos lõpeb aga 
sellega, et Hatza Panga juhist saab narkodiiler.
Teemad ja väärtused, millele 
autor keskendub
 Põhilised teemad raamatus on raha ja 
sellega koos ka laenud ja liisingud, 
üürivõlglased ning  narkootikumid . Need on 
igas arenenud ri gi ühiskonnas  aktuaalsed
kuigi autor on nende käsitlemisega 
li aldanud, sest minu meelest olukord ei ole 
nii halb.
 Väärtustele ei ole autor väga palju 
keskendunud, kuid sellegipoolest on ta 
raamatus välja  toonud  pere ja sõbrad. Jääb 
mulje, et enamikele eestlastele ongi kõige 
olulisem raha.
Tunnused
 Seda võib pidada nüüdiskirjanduse teoseks 
selle järgi, kuidas teos on kirjutatud. 
Sündmustik vahetub tihti ja sisse on toodud 
ka  reklaam  ja vahepealsed kommentaarid 
teose tegelaste poolt.
“Kommenteerib Märt Väljataga, eesti 
kirjanduse  peapiiskop : “Muuseas, mis 
Puškinisse puutub, siis ütles Kajar Pruul, 
kes praegu tõlgib  Lotmani  “Vestlusi vene 
kultuuriloost,” et seda lugedes sai talle 
märksa selgemaks …””
Tänapäevased, aktuaalsed 
teemad
 Kõik selles raamatus käsitletud teemad 
on ka päevakohased. Ka tänapäeval on 
inimestel pangalaenud, firmad mõtlevad 
välja uusi võimalusi, kuidas rohkem 
teenida, on ka üürivõlglasi ja probleeme 
narkootikumidega.
Teose sõnavara
 Teose sõnavara on hea ja kaasaegne. 
Kirjeldamist on vähe, mis teeb raamatu 
paremini loetavamaks, kuid otsekõnet 
võiks rohkem olla. Võõrsõnu on vähe, 
kuid kohati esineb roppe sõnu.
Autori sõnum
 Minu arust tahab autor  teosega näidata, 
mis raha inimestega teeb ja mida paljud 
tegelikult väärtustavad. Ta kritiseerib 
laenu võtmist ja inimesi, kes usuvad liiga 
palju kollast ajakirjandust. Ta õpetab 
inimestele seda, et nad peavad rohkem 
mõtlema, millele nad raha kulutavad ja 
hoiatab  laenu võtmise eest ja näitab, 
mis juhtub, kui inimene ei ole võimeline 
seda tagasi maksma.
Hinnang raamatule
 “Eriti hea raamat. Hakkasin öösel lugema 
ja panin  hommikul  6-ni välja. 
Jutustamisvi s, loo ülesehitus – kõik oli 
nagu maasikas. Selline tunne nagu oleks 
kümme Red Bulli ära joonud. Kui Kender 
nii hästi edasi kirjutab, langevad lugejad 
varsti vaimustusest hüsteeriasse.  Keep  it 
going !” Indrek Kasela
 Teiste lugejate arvamused on erinevad – 
on selliseid, kellele teos meeldis, ning ka 
neid, kellele ei meeldinud.
Minu arvamus
 Raamat oli väga sündmusterohke. Esialgu oli 
väga raske sündmuste käigust aru saada, sest 
need vahetusid pidevalt. Kuid sel es oli ka 
parasjagu huumorit, näiteks olid  tegelastel  
naljakad , kuid neid hästi iseloomustavad nimed.
 Minu arust ei ole sellist raamatut eesti 
kirjandusse si ski vaja, sest  nendest teemadest  
on tänapäeva ühiskonnas juba li ga palju  juttu .

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Kaur kender- Pangapettus- #1 Kaur kender- Pangapettus- #2 Kaur kender- Pangapettus- #3 Kaur kender- Pangapettus- #4 Kaur kender- Pangapettus- #5 Kaur kender- Pangapettus- #6 Kaur kender- Pangapettus- #7 Kaur kender- Pangapettus- #8 Kaur kender- Pangapettus- #9 Kaur kender- Pangapettus- #10 Kaur kender- Pangapettus- #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hektorviktor7 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kaur Kender - Pangapettus
2
doc

Kaur Kender - Pangapettus

Kaur Kender „Pangapettus“ Lühikokkuvõte Sellest raamatust on väga raske lühikokkuvõtet teha. Samal ajal toimuvad erinevate inimestega erinevad sündmused. Autor võib kasvõi poole leheküljepealt uude sündmuspaika viia. Põhikohal on teoses raha ja pangad. Kõik tahavad olla rikkad, ametnikud ja ärimehed proovivad riisuda kust veel vähegi võimalik. Kogu ühiskond on raha poolt ära rikutud - ka pangaautomaadid trükivad valeraha. Lõpuks põgeneb Indrek Teine.lv Hatza Pangast. Hatza Panga suvepäevad peeti loomaaias, mis lõppes loomade tapmisega. Loomad lasti puuridest lahti ja aset pidi leidma „tugevam jääb ellu“. Kuna keskklass oli ka üle aia ennast sisse pressinud, siis tahtsid loomad ka neid rünnata. Lennart Meri ja ML koos oma ihukaitsjatega viisid asja kontrolli alla. Raamatu lõppedes sai endisest Hatza Panga juhist narkodiiler. Tegelased

Kirjandus
Nüüdiskirjandus 2015
30
docx

Nüüdiskirjandus 2015

selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti olust paralleelselt, varjatult kaur kender – praegu kõike kindlama kuvandiga kirjanik eestis david lodge sofi oksanen – osav meediaga suhtleja, selle kaudu ei lase end unustada __________________________________________________________________________________ __________________ nüüdiskirjandus on peamiselt mõjutatd kultuurilisest muudatustest ja vabadusest. Teemaks tulevad ka sõltuvuskäitumised, pahelised tegevused jne. ka tuleb uus karakter. nö „Taandatud subjekt“ - pole enam terviklik inimene, vaid koosleb

Eesti kirjandus
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Inetuse esteetika: ei käsitleta ilu vastandina, vaid autonoomse nähtusena. Ilu, st ideaalne vorm, kindel piir teose ja maailma vahel. Inetus, st ambivalentne, mingi liialdus (üleastumine). See hõlmab: deformatsioon, grotesk, koletislik, väärastus, asümmeetria, loomalik, ebaproportsionaalne, hübriidne, kõver. Ilu ja inetuse vaheline kattuvussuhe. Näited: Peeter Sauteri "Kõhuvalu", "Lauakõne", Toomas Vindi posmodernese perioodi avateosed, Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev", "Check out", "Untitled 12", Margit Lõhmuse tekstid "Vikerkaares". Maarja Kangro "Klaaslaps" (transgressiivse autobiograafilsie kirjanduse suurtekst, traumatekst, kus kirjeldatakse kunstliku viljastamise protsessi ja lootefaasis väärarenguga lapse kõrvaldamist, abjektne kirjandus, mis lähtub kehalisuse juurde kuuluva vigase, vastiku ja võika kirjeldamisest; palju ka tehnilist meditsiinilist sõnavara,

Kirjandus
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate

Kirjandus
Maailmakirjandus III
48
doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun