Rooma leegioni. nõrgenemine. kodanikud olid Imperaator- Armeesse värvati põhimõte leegionärid, sõjaväe juht. germaanlasi. moodustasid jala- Nimetas ametisse Leegionide suurust ja ratsaväe. Tekkis leegionide juhid. vähendati. palgasõjavägi. Palgasõjavägi. Kuulsaid riigi- Romulus, Caesar-kuulus Keiser Augustus Diocletanius- kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad. Rooma Caesari kasupoeg, aastakümneid Panus Rooma viimane ainuvalitsejaks. sai 27. eKr eluks kestnud kuningas Aristokraatidele ei ajaks absoluutse segadused,
Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupo...
-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia
välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kelle kanda oli kogu riigi maksukoorem. Majandus Valitsus püüdles selle poole, et
inimesi ristida, ent Kristuse haua vabastamine muhamedlaste käest ei õnnestunud. Keskaja seisused Vaimulikud palvetamine ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest palumine. Olemine jumala maapealseks kehastuseks. Feodaalid ühiskonnaliikmete kaitsmine. Talupojad lihttöö tegemine, kogu ühiskonna ülalhoidmine oma raske füüsilise tööga. /linnakodanikud käsitöö tegemine Keskaegne sõjavägi, miks tekkis palgasõjavägi? Rüütlisõjaväe eksisteerimises ilmnes mitmeid puudujääke. Nimelt sõjaolukorras võttis rüütlite kokkukutsumine liialt kaua aega, teisalt leidus vaesunud rüütleid kes ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. Seetõttu tekkiski palgasõjavägi, mis koosnes enamjaolt hästi väljaõpetatud jalaväelastest, kelle põhitööks oligi sõdimine. Gutenberg ja trükikunsti leiutamine kuigi Aasiamaades oli trükikunst juba ammu leiutatud, jõudis see
tõttu tänapäeva Itaalia aladele. c. Mida kujutas endast Caracalla edikt? Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused. d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida- Rooma riigil oli oma palgasõjavägi, nad ei olnud häälestunud kaitsmisele, vaid ründamisele. Vastupidiselt ida- roomlastele ei tundnud nende vastased barbarid laevastikku, see käis neile kasuks. 3. Bütsants (395-1453) a. Millised olid Ida-Rooma impeeriumi geograafilised piirid? Ida- Rooma võttis enda alla Kreeka ja tänapäeva Türgi alad. Keskuseks oli Konstantinoopol b. Bütsantsi keiser ja tema ülesanded Bütsantsi keisri võim oli piiramatu võimuga, tal oli aristokraatlik senat, mis võis
Absolutisiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas teenistusse võtta pigem madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi juba alalised sõjaväed. Alalise armee olemasolu tugevdas kuningavõimu, nõudis aga seinisest suuremaid kulutusi. Alaline sõjavägi koosnes esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati järkjärgult üle minema sõjaväekohustustele. Väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Kuigi seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust, jäi seisuslik kord püsima
Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk
Pime aeg. Kultuur, inimeste väärtushinnangud oli langenud. Bütsants. Kõige olulisem uus suur jõud/riik, mis esile kerkis.359pKr riik jagunes lõplikult kaheks osaks. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Arenes kiiremini, ühendus idamaadega, rikkam,Konstatinoopol muutus kaubanduskeskuseks, kujunes välja ühendustee India ja Hiinaga. Suur siiditee. Bütsantsil oli ääretult tugev laevastik, väga tugev riik sõjaliselt. Kunai 12 sajandini oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad. Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje. Keiser - piiramatu võim, palju erinevaid tiitleid, kõige üldisem tiitel oli päike, ainukese riigis võis
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esim...
vallutamas uusi maid. Seega koosnesid rahvakoosolekud peamiselt proletaaridest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele kaasa ei aidanud. Neid huvitas ainult tasuta toit ja vaatemängud, seega tihti tähtsad otsused lükati lihtsalt tagasi. Nad õigusi kasutasid, aga kohustusi ei täitnud. Ma arvan, et nad oleksid pidanud valitsemiskorda muutma, et peamised otsused oleks teinud need, kes maksid makse , mitte proletaarid. Selleks, et proletaaride hulka vähendada, moodustati palgasõjavägi. Enam ei pidanud endal varustust olema. Sõdurid olid tihedalt seotud oma väejuhiga, kes nende heaolu ja palga eest vastutas. Edukad väejuhid võisid nüüd soovi korral senati otsuseid eirata ja ise Rooma vastu välja astuda. Senatil puudus abinõu nende ohjeldamiseks. Tavaliselt võitis väepealik kuulsust vallutustega ja hakkas siis võimu enda kätte koondama. Kodusõja käigus koondus võim madala haridusega
Ristisõdasid oli kokku üheksa ja kord võideti, kord kaotati, aga mingit edu sellest ei tulnud. Jeruusalemm "Püha maa" jäi vallutamatta ja kogu Lääne-Euroopale oli see täielik ebaõnnestumine. 9. Keskaja seisused ja nende ülesanded. 1.Vaimulikkond- kelle ülesandeks oli kõigi eest jumala teenimine. 2.Aadel- kelle õlul oli kõigi kaitsmine. 3.Talupojad- kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. 10. Miks tekkis keskajal palgasõjavägi? Talupoiad olid tavaliselt ilma suure sõjalise oskusetta ja parem oli maksta, kui sõtta minna. Pealegi oli palju neid vaesunud rüütleid, kes oma maa kaotanud ja ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. 11. Kuhu tekkisid keskajal linnad, miks? Millised ohud ähvardasid linna? Linnad tekkisid sinna, kus oli hea käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linna ohustasid rüüsteretkedel olevad sõdurid, kes juhtusid linna lähedusse sattuma. 12
Palgaarmee kuuletus väejuhile. Edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida ning selle tõttu puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimu enam väepealikku ohjeldade kaotas senat seetõttu oma autoriteedi. 10. Millised muutused viisid lääne-rooma langemiseni? Germaani hõimude sissetung rooma, orjde liialt suur osakaal ühiskonnas, suur rahvaste rändamine, carcalla edikt ning see, et palgasõjavägi ei olnud roomale lojaalne. 11. Milles lähtus rooma kasvatus kreeka eeskujust ja rooma traditsioonidest? Nii Kreekas kui ka Roomas polnud naistel iseseisvaid õigusi. Nad kuulusid oma eeskostja alla kelleks oli meessoost isik (tavaliselt pereisa või mees). 12. Võrrelge Caesari ja Augustuse tegevust.(2 sarnasust/erinevust) Erinevused: 1. Caesari ajal polnud aristokraatia ainuvalitsusega nõus kuid Augustus oskas leppitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast
seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele. Rooma oli õigusriik. 9. Kuidas sai roomast suurriik? Kõigepealt vallutas rooma 265 eKr Itaalia., 146 Makedoonia.kreeka. kartaago, 133 V-Aasia, 49 Gallia, 30 Egiptus, isaj keskel Britannia, 117a Daania Partia, Araabia. 10. Kuidas muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Algselt kehtis sõjaväekohustus aga hiljem oli elukutseline palgasõjavägi. Palgasõjaväge said väejuhid ära kasutada võimu haaramiseks. 11. Kuidas valitseti alistunud maid? Anti vabad käed ja koguti makse. Veel käidi sõjaväes ja kodakondsus laienes. Idas oli kreeka keel, suured linnad, arenes käsitöö ja kaubandus. Läänes- oli linnu vähe va rooma, oluline oli maavaldus. 12. Kirjelda keisririigi- aegset ühiskonda? Paljud olid maaomanikud või rentnikud. Mõisates olid suurmaavaldused mis põhinesid orja töödel.Olid keskused ja elati linnas
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid
inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses jalaväelased (kiiver, rinna-, küünarvarre-, põlvekaitsmed, kilp, visekoda, mõõk). Ratsavägi teisejärguline. Väikesed ristkülikud, maleruudustik. Tähtis ka sõjatehnika täiustamine. Parimad kindlusepiirajad - katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid. Sõjaväelaagrid kindlustatud muldvallide, palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke
· I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia · II sõja tulemus Hannibal sekkub (võimas sõjavägi) tulemus: Roomlased saabad Hispaania, Põhja-Aafrika · III puunia sõda - ("Muuseas ma arvan, Kartago tuleb hävitada") Kartago hävitati Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski Divide et Impera (jaga ja valitse) 1)Põhiprintsiibi · Palgasõjavägi (vaesed) kodusõjad (Maarius ja Sulla kodusõda) Ceasad ja pompeios, Cesari lähikondlaste, Kasupoja ja sõbra vahel kodusõda. · Ceasar - (510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e. Tähtsamad riigiametnikud, keda oli kaks:valiti patriitside seast, neist
Enamasti loodi palgasõdurite väeosad üksnes sõja ajaks. Palgaarmeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Nende hulgas oli vabu talupoegi, laostunud rüütleid, linlasi, teiste seisuste esindajaid ja välismaalasi eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud. Palgaarmee komplekteeriti seega nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, kusjuures viimaste osa oli küllalt suur. Seetõttu ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Palgaarmee peamiseks väeliigiks oli jalavägi, selle kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi. Jalavaelaste relvastuses oli oda, sõjakirves, mõõk, arkebuus ja musket (2 viimast tulirelvad). Tulirelvade kasutamine oli siiski keeruline ,sest nende lahingukorda seadmine eeldas ligi 100. erineva võtte sooritamist
Philippe IX Ilus 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid, alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase
................. 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused.....................
Makedoonia tugevnes ja kreeka liiduvägi sai lüüa. Linnriikide iseseisvuse ja ajastu lõpp. Hellenismiperiood - 338 - 30 eKr. Aleksander Suure vallutused kreeka kultuuri levik kogu tolleaegses maailmas. Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek
- ei leidnud ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ( kahtles parlamentaarses demokraatias ) - ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad Valgustatud absolutism absolutism + valgustus( tark rahvas ) ei ole valgustatud absolutism ( tark valitseja, rumal rahvas ) 1. Preisimaa - Friedrich II - Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni, palgasõjavägi asendati sõjaväekohustusega ( nekrut ), äärmuslik merkantilismi esindaja. 2. Austria - Ungari - Joseph II - Maaomanikele kehtestatud maks laienes ka aadlikele ja vaimulikele, hariduse edendamine - seitse aastat koolikohust, riiklik õppekava, pärisorjuse kaotamine. 3. Venemaa - Katariina II - Sõnavabadus, haldusseadusega loodi kõikidesse kubermangudesse kohtu- ja politseiasutused. USA - Iseseisvussõda 1775 - 4
Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas rahva suveräänsuse idee. Voltaire'i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn loodusõiguse teooriast. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II Suure valitsemisaega Preisimaal. Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa riigi sissetulekust kulutas ta sõjaväele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Friedrich II keelustas oma esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabaduse. Tema valitsusajal uuendati kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust. Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika.Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11
-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia
Viimased aga saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõdur andis vandetõotuse ning pidi end ise riietama ja ära toitma. Lisaks palgale sai sõdur osa sõjasaagist. Palgaarmeesse astujad olid erinevatest seisustest.Nende hulgas olid vabu talupoegi, laostunud rüütleid, teiste seisuste esindajaid ning kindlasti ka välismaalasi--eriti hinnatud olid sveitslased ja sotlased.Armee komplekteeriti nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, seega ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud ühegi riigi ja rahvaga, see aga tegi sõjaväe suhteliselt ebausaldusväärseks. 8 Varasema palgasõjaväe peamiseks väeliigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. lahingus jagati jalavägi kolmeks eri rühmaks: eel-,pea- ja jalaväeks. Relvastuses leidus nii külmrelvi kui ka tulirelvi. Tulirelvade kasutamine oli
* katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: l Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) l Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus
Igas ametis 2 meest. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid,juhtisid armeed.Preetorid võisid asendada konsuleid.Tsenorid-valiti iga 5aasta tagant. Diktaator-määrati ametisse kui riigis oli tõsine ohuolukord. Senat- valitsev riiginõukogu-300liikmeline,endised ja tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki. Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare. Elukutseline palgasõjavägi. Sõjaägi austas väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes. 6) Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende vahel kodusõda. Caesar võitis kuulutas end diktaatoriks.
Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö Ülestõus 1343.a. 23.aprill Eesmärk taashaarata võim enda kätte. Toimus Harjumaa (padise kloostri ründamine), Läänemaa, Saaremaa. Padises tapeti 4 kuningat. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas
Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast, selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Euroopas oli valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. saj loodi juba alalised sõjaväed, see tugevdas kuninga võimu veelgi, kuid nõudis suuremaid kulusi. Peamiselt olid sõduriteks talupojad. Seisused: 1: vaimulikud 2: aadel 3: linnainimesed 4: kodutud, kerjused Võeti kasutusele uus majanduspoliitika, nagu merkantilism, see oli niisugune: riik vedas võimalikult palju kaupu välja ja võimalikult vähe sisse osta, sellega suurenes kullakogus ja kaitsetollid tõstsid sisseveetavate hinnad väga kõrgeks.
riik Euroopas. · Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks · Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana · Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium · Valdav osa riigi sissetulekust kulutati sõjaväele, kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega. · Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise 1% asemel, kuid sõjaväge ei kasutatud kunagi vallutussõdades, sest sõjad nõudnuks suuri kulutusi... · Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt · Friedrich Wilhelm I ,,Mitte targutada"
Asteegist ori võis end kas vabaks osta või vabaneda, abielludes pärast peremehe surma lesega. Mitteasteekidest orjad olid sõjavangid ja neid ootas surm ohvrialtaril. Mõlema orjade liigi arvukus kasvas ajapikku, sest riik tarvitas rohkesti tööjõudu ja vajas ka ohvreid. Esimesi hangiti orjaturgudel, teisi sõjakäikudel. Sõjaväeteenistus oli kohustus ja auasi. Kuni 150 tuhandest mehest koosnev sõjavägi kutsuti kokku vaid sõja ajaks. Oli ka kutseline palgasõjavägi, kes teenis linnades ja garnisonides. Iga linnriik pani välja oma üksuse ja varustas seda. Väeosasid juhtisid kutselised ohvitserid (tlacateccatl), kes olid kas tecuhtlid või vapruse eest seisuses ülendatud macehualli klassi liikmed. Nad kuulusid jaaguaride ja kotkaste kultusliitudesse - erilistesse ohvitseriordudesse. Sõda (yaoyotl) oli oli püha toiming ja jumalate teenimine. Seda peeti rangete reeglite ja erilise aukoodeksi järgi
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
Hellebard käsitööliste ja talupoegade leiutatud relv, mille teravikuga sai torgata nagu odaga, labaotsaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Piik pikkoda (u 4-5m pikkune). Palgasõjaväe teke kuna rüütlite kokkukutsumine võittis kaua aega ja uhked vapikandjad olid üsna distsipliineerimatud, osa neist eelistas sõjakäigu asemel oma senjöörile raha maksta mindi üle palgasõjaväele. Palgasõjavägi tõestas, et ka jalaväega on võimalik ratsaväe vastu saada. Peatükk 20 Mis on keskaegsete linnade kujunemise 4 võtmesõna? Käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna 2 keskpunkti katedraal ja turuplats. (Omavalitsusega linnal ka raekoda) Linnaõigus - linna seaduste kogu, mille järgi elu linnas toimus. Saadi maahärra käest. Keskaegse linna tunnused linnamüür ja linnaõigus
Philippe IX Ilus 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid, alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
laostumine, elukutseline palgasõjavägi) Vallutussõdade neg pool: talupojad laastusid (kuna oldi kodunt eemal kaua), patriitside maavalduste suurenemine, orjade arvu kasvamine. Vallutussõdade tagajärjel tõusis aga tohutult Rooma linna tähtsus, linna elanike arv kasvas pidevalt ja see edendas omakorda kaubandust. Rooma toodi toiduaineid, käsitöötooteid jne. Linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega, neid hakati ka sõjaväkke värbama, tänu millele kujunes palgasõjavägi. Edukad väejuhid (mängisid riigis peamist rolli) võisid soovi korral senati otsuseid ignoda ja koguni väega rooma vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada. Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine 1. saj algasid impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud. Esimese triumviraadi moodustasid senati vastu Crassus
Ajalugu Page 17 Hellenism 12. oktoober 2009. a. 14:35 4.- 1. sajand. Alga aleksander suure vallutusteda ja lõppes vana-rooma riigi algusega. Vanakreeka keele ja kultuuri levik idamaades. Makedoonia võimu all (philippos II). Kolm riiki: egipltus, seleukiidid, makedoonia vanakreekaga. Võimukorraldused: eesotsas spiiramatu võimuga jumalikud kuningad. Talupoegade allutatus. Palgasõjavägi. Linnade valitsemiskorraldus näiliselt säilis. Rahvakosolek ja nõukogu. · Linnad: Aleksandria Aniookia Pergamon Orjapidamine arenes Linnade ja kihtide ebavõrdsus · Kirjandus: Luule Kutsuti kokku poeete Elegantne stiil ja eruditsioon Pakkuda meelelahutust Tragöödiad teatris asendustid komöödiatega · Filosoofia: Inimene kui indiviid ja ta vajadused Epikuros
· Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka- Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). b) Riigi- ja ühiskonna korraldus: · Monarh Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. · Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. · Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. · Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. · Idamaade omane talupoja allutatud seisund. 3. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. a) Keskused: · Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega).
· Senati otsused. · Magistraatide korraldused. d. Keisririigi ajal: · Keisri otsused. · Õigusteaduse algus seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. 5. Armee a. Püsis koos relva jõul: · Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. · Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. b. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) · Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) · Kergrelvastusega jalavägi (1200) · Ratsavägi (300) · Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. c. Relvastus · Viskekoda ja lühike mõõk. · Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed.
pidevad sõjad, orjanduse laienemine (latifundiumid), süvenev linnastumine, impeeriumi laienemine, kodanikkonna kasv: 89 eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodanikeks (pärast nn liitlassõdu, kui kodakondsus lõpetati kõigile itaallastele, kes võitluse lõpetavad) Vallandunud Liitlassõda oli roomlastele ülimalt ohtlik, sest liitlaste lahkulöömisega lakkas, Mariuse sõjaväereform (2. saj. Lõpus eKr), elukutseline palgasõjavägi: lojaalne pigem väepealikule kui vabariigile, sotsiaalne koosseis erinev, sõjaväeüksuste suurenemine · Kodusõjad - Põhjused: sõjaväereform, väejuhtide esiletõus -> võimuvahetused o Mariuse ja Sulla kodusõda (89-82 eKr) o Gaius Julius Caesar (100-44 eKr) - 60 eKr Pompeiuse, Crassuse ja Caesari triumviraat, Crassus sureb 53 eKr, 52 eKr Roomas haarab võimu Pompeius, 49 Rubico ületamine (`alea iacta est') Pompeiuse ja Caesari
* Talupoegade laostumine (talupojad moodustasid enamuse sõjaväest ei suutnud oma perekonda ülal hoida. Olid sunnitud oma maatüki rikastele müüma ning linna suunduma) * Impeeriumi laienemine (kodanikkonna kasv, proletariaaride osakaalu suurenemine) * Mariuse sõjaväereformid (Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Nad said relvastuse väepealikult. Pärast aastatepikkust teenistust erru minnes said nad riigilt maatüki. Kujuned palgasõjavägi, kes oli ennekõike ustav väepealikule) Kodusõdade põhjused ja tagajärjed: Põhjusteks on sõjaväereform väejuhtide esiletõus võimuvahetused Tagajärjeks oli Rooma riigi lõpp... Varane keisririik: Valitsemiskorraldus: Riik oli ametlikult endist viisi res publica. Valitsejat nimetati princeps, tõlkes esimene. Oli ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Ta koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni,
PÕHJUSED · Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois. · Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria vallutada. MUUTUSED SÕJAPIDAMISES · Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346inglased võitsid(võimsad pikad vibud vs. lepinguline prantsuse rüütliratsavägi ja Poitiers' lahingus 1356prantsusmaa Must Prints võitis. · Jalaväe tähtsus kasvas. · Kasutusele võeti tulirelvad · Uut tüüpi vägi palgasõjavägi. SÕJA LÕPP · Must Surm (1348-1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikku, mis viis feodaalkoormuste suurenemisele talurahvamässud. · Jeanne d'Arc: väitis, et kuulis hääli, mis käskisid Prantsusmaa vabastada, viis Cahrles VII kroonimisele. Sai Pariisi all lüüa, põletati nõiana. · Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet. · 1454.aastal inglastele jäi vaid Calais, sõda lõppes ilma lepinguta. OLUKORD SÕJA JÄREL
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk rohkem levima (1347-52). Kõrkeskajal kolivad inimesed rohkem kokku, tekivad suuremad asulad, paljud külad jäetakse sööti/maha. Kasutusele jäid kõige viljakamad alad, tänu millele tootlikkus tõusis. Sõda. Keskaegsed sõjad olid mastaabilt väikesed, inimeste hulk minimaalne. Sõdades langes vähe inimesi. Hiliskeskajal muutusid sõjad pikemaks, tekkis palgasõjavägi. Demograafilise ajaloo saab jagada 3 persioodi: - Varakeskaeg, kui rahvaarv kahanes - 10-11 saj kuni 13 saj. Lõpp tõusis - 14. Saj (kahanes järsult) kuni lõpuks 15 saj teisel poolel hakkas taas tõusma Keskaja 2. Poolel tõusis eluiga, u. 50 eluaastani elas normaalne mees, kui ta just enneaegselt ei surnud. Igast 1000 sündinust suri 150-300 alla 1 aasta vanust last. Hiliskeskajal sõjad olid laastavamad, epiteemiad jätkusid, põlluamajandusolud
Idast.Bulgaarid ründasid kuid asjatult, nad allutati ristiusule. Türklased vallutasid suure osa Väike-Aasiast, 1453 vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsi keisritel oli piiramatu võim; poliitliselt ohtlike isikute vigastamine- kastreerimine (enuhh), pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve). Riigikeel kreeka keel. Riik oli tsentraliseeritud- asevalitsjad, ametnikud, palgasõjavägi, maksud. Kreeka õigeusu kirik oli keisri võimu all. Kõrgelt arenenud linnad (Antiookoa, Damaskus, Jerusalemm, Aleksandria) ja põllumajandus. Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000 sõjavangil silmad peast torgata. Justinianus I Suur- vallutas barbarite käest Itaalia ja Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine
ja põlve- ja küünarnukikaitsmed, tekkisid kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked · Kartaago meresõitja Hanno · Aleksander Suur · viikingid · ristisõdijad · Marco Polo 13. saj. Mongooliasse, Hiinasse 2. Põhjused / eeldused
kahtlemata Rooma kirjanike teosed, aga ka artiklitel on mitu huvitavat ja originaalset mõtet. Aastatööd võiks edasi arendada lisades ka hilise keisririigi ja varase vabariigi leegionäride varustuse, taktika ja ülesehituse ning võrreldes iga ajastu erinevusi ja eeliseid teiste ajastute ees. Võiks ka võtta kolm erineva ajastu lahingut ja analüüsida nendes kasutatud taktikate erinevust, eeliseid ja puudusi. 1. ARMEE Varases Rooma keisririigis oli, nagu hilises vabariigiski, palgasõjavägi. Selleks ajaks ei olnud Rooma armee enam nii palju rünnakule suunatud kui varem pärast luhtunud rünnakut sõjakate germaani hõimude vastu hakati järjest rohkem keskenduma piiride kaitsmisele. Selleks ehitati linnuseid ja pandi patrullima leegione. Igal leegionil oli oma kindel piirilõik, millel ta pidi korda hoidma. Lisaks leegionitele mõeldud kindlustatud baasidele olid piiridel ka abivägede rügementidele mõeldud kivikindlused. (Imperial Roman Army 2012) 1.1. Relvastus
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
