Mis on absolutism?
Absolutism riigivorm, milles
kõrgeim võim kuulub piiramatult
ühele isikule.
17.-18. sajandil loobusid
valitsejad seisuste
esinduskogusid kokku
kutsumast, andes nüüd seadusi
välja ainuisikuliselt.
Arusaam, et kuningad
vastutavad üksnes Jumala ees,
võimaldas neile küll piiramatu
võimu, kuid kohustas see ka
järgime kristlikke norme ja
tavasid.
Ametnikkond
Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Regor Veide
Õppematerjali autor
1. Absolutismiajastu Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule, keda Euroopas nimetati kuningaks. Seni olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Oli saanud tavaks, et kuningas küsis maksude kehtestamiseks seisuste nõusolekut. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust
1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Pärast surma asus troonile 5 aastane Louis XIV, kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661.aastal otsustas Louis XIV hakata ise riigiasju ajama. Temale kuulus ütlus RIIK See olen mina. Salapolitsei jälgis rahva meeleolu ja karistas kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid Tema valitsus aega loetakse kõrgajaks Euroopas. Tema võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu, mis asus Versailles kuhu ehitati mitu lossi ja park. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest, prantsuse keel asendus ladina keelega. Sellel ajal muutus moemaailm, hakati valmistama Prantsusmaal vahuveini ja jäätist. Tema ajal oli silmapaistvam rahandusminister Colbert, kes kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, kehtestas kõrged sisseveotollid,
linnakodanike hulgast. Sõjavägi Kutsuti kokku sõja korral. Seisused Peaaegu mingit sõnaõigust. Majandus merkantilistlik. Maadeavastused Aitasid kaasa kapitalistliku majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj
Absolutism prantsusmaa näitel Prantsuse kuningad ja nende tegevus See pääses valla Louis 13 ajal. Ta võis kõike teha, kuid ainult ei võinud kehtestada makse ilma seisuste esinduskogu nõusolekuta. Aga ta saatis need hoopis laiali 1614.a . kuningas jättis kõik oma tegemised kardinal richelieu hooleks. Peale eelmist kuningat asus valitseme Louis 14. Ta hakkas riigiasju ise ajama. Ta võis kõike seadusi välja anda ja neid kustutada. See oli absolutismi kõrgaeg kogu euroopas. Tema käsul ehitati versaillesse õukonnalossid, kuhu asus elama tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati
Merkantilistliku majanduspoliitikaga on seotud ka hoogustuv kolooniate rajamine, kust saadi toorainet, mille eest ei pidanud maksma. -- Louis XIV arvas et ta on oma võimu saanud otse Jumalalt ja et võib välja anda seadusi, sõltumata ükskõik kelle tahtest. Ta oli oma rhava vastu väga karm. Ajalukku läks Louis XIV omistatud ütlus: ``Riik - see olen mina!´´ Louis XIV valitsusaega loetakse abosulitismi kõrgajaks mitte ainult Prantsusmaal, vaid terves Euroopas. Kuningas Louis XIV -l oli väga suur õukond. Aadlike õukonda kutsumine võimaldas kuningal ja tema ametnikonnal nende tegevust kontrolli all. Versailles õukond sai kuulsaks üle kogu Euroopa ja oli eeskujuks paljudele kuningatele. Kuningad ja vürstid püütsid järele aimata Versailles kombeid ja toredust. Versaille õukonnas hakkate esimest korda valmistama jäätist ja veini. Hugonottide jõukuse saladus oli, et nad tegid tööd ja ei pidutsenud kunagi. Louis oli
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid