1. Kui suur töötuse määr (töötute arv ja %)? 2011.a IV kv. Töötuid oli 2011. aasta IV kvartalis 79 000 ja töötuse määr 11,4% . http://www.stat.ee/13080 2. Millises Eesti piirkonnas töötus kõige suurem, millises väiksem? Suurim tööpuudus valitseb Ida-Virumaa linnades, väikseim on tööpuudus Jõgevamaa ja Tartumaa linnades. http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/kaart-toopuudus-eesti-linnades.d? id=50172049&s2f=1 3. Kas suurem meeste või naiste seas? Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8% http://www.stat.ee/57487 4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas? Muulaste seas on suurem http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4329&sess_admin=d72fab34722ae35d993cb6baa30bcd95 5. Kas on erinevus vanuseklassides? Töötuse erinuvus vanuseklasside järgi on olemas. Kõige rohkem on töötuid vanuses 25-50. http://www.jarva.ee/index.php?article_id=2413&page=654&action=article& 6. Leia peaministri ja riigikoguliikme...
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäe...
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
KONKURENTSISEADUS (1. PEATÜKK) · Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg · omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe · tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja...
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus, . miks on ressursid jagunenud üh...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus..............................................................................
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus Õiguse kindlustamiseks ühiskonnas on vajalik, et eksisteeriks teatav süsteem, mis tagaks õigusnormide järgimise. Selle jaoks on igas riigis erinevate ülesannetega asutustest moodustunud süsteem, kuhu kuuluvad kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutuste sõltumatuse all peetaksegi silmas, nende asutuste kohustust õiguslike küsimuste lahendamisel olla sõltumatud ja tegutseda kooskõlas seadustega. Sõltumatuse tagamine õiguse rakendamisel on ilmselgelt oluline. Kui õigust rakendavad organid oleks mõjutatavad kellegi poolt oma tegevuses, oleks paratamatus, et selle tegevuse resultaat oleks alati soodsam selle poole jaoks kellest konkreetsel asutusel sõltuvus on. Et sellist olukorda ei tekiks ja oleks kindlustatud õigusnormide järgimist tagavate asutuste endi maksimaalne iseseisvus oma tegevus...
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahju...
Rikkus ja heaolu Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Ainult rahast ei piisa, peab olema ka muud. Jah, piisaval hulgal rahaga on märksa lihtsam elada, kui ilma selleta. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, palju kogemusi ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad ja tuttavad. Nad töötavad põhilise oma ajast, selle asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamise...
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
Essee Eesti majandus ja rahvuslik globaliseerumine. Me tuleme nö ,,suurest viletsusest", ajast, mil paljusid toiduaineid ja ka pesuvahendeid oli võimalik saada vaid talongide eest. Poes olid pikad järjekorrad, kui seal peale leiva, piima ja soola midagi paremat müüdi. Vorstigi ei saanud rohkem osta, kui pool kilo inimese kohta. Aga kuhu suunas liigub Eesti majandus ja kas tänaseks on see majanduslikult turvaline koht, kus pere luua ja lapsed suureks kasvatada. Kas kulutatud energia tööle on väärtustatud korraliku tasuga? Meie peres kasvab neli last ja vaatamata pingutustele siin end ära majandada pole andnud positiivset tulemust. Praeguse sisuga töötab pereisa Soomes ning kaalume tõsiselt, kas jääda nö kodumaale või lahkuda pere ühtsuse- ja heaolu huvides naaberriiki. Kui Euroopa Liidu keskmine kuutasu on ligikaudu 3000 , siis Eesti keskmine kuutasu on 700- 800. Tekkib väga tõsine küsim...
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
ETTEVÕTLUSE KT 2 MÕISTED 1. Konkurentsiseaduse otstarve - kaitsta konkurentsi. Näiteks toodete, teenuste ostmisel ja müümisel. 2. Raamatupidamine finantsarvestus, mis hõlmab ettevõtluse kõiki kulusid ja tulusid ning üldiseid kokkuvõtteid. Raamatupidamist võib teostada kassapõhiselt või tekkepõhiselt. 3. Tööleping töötaja ja tööandja omavaheline leping, milles sätestatakse mõlemapoolsed kohustused ja õigused. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 4. Töötaja töölepingu alusel tööd tegev füüsiline isik. 5. Puhkus aeg, millal ei pea töötaja täitma tööülesandeid. Puhkus tähendab ka töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkusseadusega ettenähtud korra ja tingimustel. 6. Puhkaeg Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad r...
Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused Mõlemad seadused pärinevad muinasaja antoloogiast, kuid hetiitide seadused on täpsemad ja rohkem määratletumad. Ešnunna, tuntud tänapäeval Tel Asmari nime all 1, asub Sumeri loodeosas Dyala oru piirkonnas. Ešnunnal oli suur tähtsus Mesopotaamia ja Iraani platoo vahelises kaubanduses. Pärast aga vallutas Hammurabi Ešnunna ning liitis ta Babülooniaga, mille võimsus aina kasvas. Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama. (1-18) Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas. Maksustam...
Töölepingu tingimused:Töölepingu tingimused jagatakse kohustuslikeks ja täiendavateks (kohustulikeks ja valikuvabadeks).Töölepingu kohustulikud tingimused :1.)Tehtav töö. 2.)Töö aeg. 3.)Töötasu.4.)Töötegemise asukoht.5.)Töölepingu kehtivus aeg, kui sõlmitakse leping määratud ajaks.6.)Tööle asumise aeg.7.)Puhkuse kestvus.8.)Töölepingu lõpetamise etteteatamise alus. 9.)Kollektiiv lepingu tingimused. Tehtav töö:Pooled peavad kokku leppima tehtava töö, selle keerukus astme, ameti või kutse nimetuse ja kvalifikatsiooni nõuete suhtes. Keerukuse suhtes lepitakse kokku siis, kui tööandja on tehtavat tööd vastavalt liigitanud. Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete...
Koondamise erisused Antud referaati koostades kasutasin töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadust. Koondamine on töötaja ja tööandja töösuhete lõpetamine majanduslike raskuste tõttu. See protsess on töölepingu seaduses ja avaliku teenistuse seaduses üsna täpselt reguleeritud ning töölepingu lõpetamine peab olema seaduslikult läbi viidud. Lisaks veel on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine, kui tööandjale kuulutatakse välja pankrot või lõppeb pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamine töölepingu seaduse alusel Töölepingu seaduse põhjal enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu on tööandja kohustatud töötajale pakkuma võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui antud muudatused ei põhjusta tööandjale suuri kulusid. Tööandja peab tö...
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti j...
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
ÜHISKOND EELARVE. Rahaline plaan eelarveaasta kulude ja tulude kohta, milles pannakse kirja kulud ja tulud, selle aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid, selle koostab valitsus ja võtab vastu parlament. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksu...
TÖÖINTERVJUU Juhendaja Tööintervjuuks ettevalmistamine Kogu infot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid Mida rohkem tead ettevõttest ja ametikohast, seda paremad on võimalused töölesaamiseks Sinu teadmised ettevõttest loovad positiivse mulje Räägi mõne inimesega, kes töötab ettevõttes Võtmeinformatsioon Asukoht Tooted ja teenused Kliendid Konkurendid Strateegiad Ajalugu Viimased uudised majandustulemused Tööintervjuuks ettevalmistamine Valmistu vastama intervjuul esitatavatele küsimustele Valmista ette küsimused, mida tahaksid küsida tööandjalt Harjuta oma tööintervjuu käiku sõbra või abikaasaga Pead olema võimeline andma endast ülevaate maksimaalselt 15 minutiga Lindista oma intervjuu, kuula oma diktsiooni ning muuda see paremaks Tööintervjuuks ettevamistamine Enne intervjuule minekut valmista ette dokumendid, mida sul vaja läheb CV ja soovitusleht Riietus olgu professionaalne ja mugav Võta kaasa märkmik ja pastakas...
Astmeline või võrdeline tulumaks? Eestis kehtib hetkel võrdeline ehk ühetaoline ehk proportsionaalne tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup. ,,Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teeninduspotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhtel...
Tööpuudus Tööjõud; Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu- uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* ...
KOOLITUSLEPING Lisa töölepingule nr ........................ ........................................., ................................................ (ettevõtte nimi) ............................................ personalijuht (nimi) ................................................... isikus, kes tegutseb volituse alusel, ühelt poolt ja (edaspidi töötaja) teiselt poolt, keda nimetatakse ka poolteks, leppisid kokku alljärgnevas: 1. Käesoleva koolituslepingu (edaspidi leping) eesmärgiks on võimaldada (ettevõtte nimi) ....................................... töötajal osa võtta täiendavast tööalasest koolitusest lepingus kokkulepitud tingimustel. 2. Koolituskursusest osavõtt on töötajale vabatahtlik. Koolitus annab töötajale võimaluse oma tööalaste teadmiste, oskuste ja vilumuste paremaks omandamiseks ja täiendamiseks. Seda kinnitab käesoleva lepingu sõlmimine. 3. (kursuse ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 200...
1. Missugused dokumendid tuleb kaasa võtta töötukassa osakond, kui minnakse ennast töötuna arvele võtma ? kehtiva isikut tõendava dokumendi viimase töösuhte lõppu ja põhjust tõendav dokument 2. Missugused hüvitisi on töötuna arvel olles õigus taotleda? 3. Keda ei võeta töötuna arvele? on noorem, kui 16-aastaneon vanaduspensioniealine või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspensionon registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjanaõpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes (välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppes õppiv inimene on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või viibib akadeemilisel puhkusel)on aja-, asendus- või reservteenistuses 4. Millal lõpetatakse töötuna arvelolek? asub tööle töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses. Töötuna arvelolek lõpetatakse ka juhul, kui tööle...
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap...
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuu...
Õigusõpetus IX Igaks tunniks tuleb ül lahendada, koos selgituste ja viitamisega seadusele. Töölepingu seadus §26 Töölepingu kohustuslikud tingimsued ja andmed Peale kohustuslike võivad pooeld leipngusee võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks 9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. (2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena ...
Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: NUMBER Kantselei tempel MENETLEJA märkused HAGIAVALDUS Vorm HA Esitamise kuupäev: “13“ detsember 2013 a Tartu Maakohtule Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Hagihind I HAGIHIND 1926 Summa sõnades EUR Tuhat üheksasada kakskümmend kuus eurot ALLKIRI Hageja ees- ja perekonnanimi ...
1. Mõisted: personalijuhtimine vs inimressursijuhtimine, erisuse põhjendus Inimressursijuhtimine - (strateegilise) juhtimise valdkond, mille sisuks on inimeste kui (strateegilise) ressursi juhtimiseks efektiivsete süsteemide loomine eesmärgiga rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal ettevõtte eesmärkide teenistusse. Kõigi juhtide vastutus ja kohustus. Personalijuhtimine - organisatsiooni funktsionaalse juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega. Moodustab osa üldjuhtimisest. Personalijuhtimise ja inimressursi juhtimise erinevus on pigem rõhuasetuses: · Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala. · Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaa...
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate...
Vaesus Eestis Mis on vaesus? Vaesus esineb siis, kui inimese materiaalsed vahendid on ebarahuldavad ning elukvaliteet ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritavatele nõuetele. Vaesus jaguneb absoluutseks ning suhteliseks vaesuseks. Absoluutse vaesuse korral on isiku sissetulek arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad esimesse või teise kvintiili leidub kõige rohkem Kirde-Eestis, v...
Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi. Ümber- ja täiendõppe soodustamine on minu arvates kõige efektiivsem viis, kuna paljudel, kes on...
Teema valik Minu ettevõtte valik oli täiesti juhuslik, ma ei olnud sellest firmast varem midagi kuulnud, kuni juhuslikult lugesin üht artiklit äri-ingise keele õpikust. Raamatus oli artikkel Ben and Jerry'ist ja nende firma eripäradest. Nad püüavad kasutada võimalikult palju Fairtrade kaubanduse toodangut, 7,5% annetatakse iga aastasest kasumist heategevusele, tootmine on muudetud võimalikult keskonna sõbralikuks ja palju muud. Selle kõige järgi otsustasingi valida just selle äriühingu, kuna minu arvates on Ben and Jerry's üks vägagi eeskujulik firma ärimaailmas. Ettevõtte ajaloost Ben & Jerry's on Briti-Hollandi firma, mis toodab jäätist, külmutatud jogurtit, sorbetti ja muid tooteid jäätisest, valmistajaks on Ben & Jerry's Homemade Holdings, Inc, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides, Vermontis ja nende peamine tehas asub Waterbury`s. Nende kauplusi on maailmas 38 riigis, seal hulgas ka põhjamaades. Aastal 1977 lõpetasid elua...
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
Essee Võrdne kohtlemine töösuhtes Diskrimineerimine tööturul on üsna tavaline asi. Võib öelda et see on ebavõrdne kohtlemine töötajatele kellel on sama kogemus ja oskused, aga erinevad rahvus, nähavärv, sugu... Diskrimineeritakse nii eraisikuid kui ka nende rühmasid. Meie riigis töö diskrimineerimine ei olnud varem palju uuritud. Vahepeal välismaal, eriti USAs, diskrimineerimisega tööturul on juba pikka aega tegelevad erinevad teadlased, toimuvad erinevad uuringud. Kõige tihedam uuringute objektiks valitakse sugu diskrimineerimine, sest naised moodustavad suurima rühma diskrimineeritud isiklkikkudest. Diskrimineerimiseks ei loeta erinev kohtlemine ja kompensatsiooni suurus, kui nende põhjus on erinevus tööviljakuses. Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised. Põhjuseks võib olla: kõrgem kvalifikatsiooni tase ja oskused: mida kõrgem need...
Protsentülesanded majandusarvutustes Suur osa rahanduslikke ja muid majanduslikke arvutusi tugineb protsendi mõistele. Üldlevinud käsitlus tõlgendab protsenti kui üht reaalarvu kirjutusviisi. Matemaatiliselt on üks protsent üks sajandik osa tervikust ehk Üldiselt kus p on mingi (positiivne) reaalarv. Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil. Tervik a 100% Osa x p% Näide 1. Mardil on SEB pangas 3000 eurot, millest arvutatakse aasta lõpus 2% tulu (intressi). Mitu eurot saab Mart intressina aasta lõpus? Tulu E Terviku leidmiseks prot...
Õmblusateljee Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et üle 13 aasta õmblusateljees töötanud Mairi ei ole peale majanduslangust enam oma tööga rahul (partiitellimused meenutavad suurtootmist, iga õmbleja peab toote algusest lõpuni valmis tegema, palga langus jm). Samuti on ta muutunud rahulolematuks uute töökaaslaste suhtes. Ateljee juhti häirib, et Mairi on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev, poolest tunnist kuni tunnini. Mairi arvates pole sel mingit tähtsust, sest ta jõuab oma töödega valmis, kuid ülemus kardab, et teised õmblejad võivad Mairi eeskujul samuti hilinema hakata. Kuna nad on aga palju aeglasemad, ei jõutaks töödega õigeaegselt valmis. Kuna antud probleem mõjutab tervet organisatsiooni, siis peaks olema õmblusateljee juhataja see, kes probleemile lahenduse leiab. Probleemi tunnused: Rahulolematus uute töö...
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaar...
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast kl...
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...
Küsimused Ester Alasalu Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Ka...
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmä...
Milliseid korraldajale Väikeettevõtte tegurid, mis Tegelikult on Juhtimine on baasteadmisi on kindluse, et ostjal määratlus ..4 mõjutavad see akordseks, keerukam. ... ettevõtjal vaja? on ka kogu kriteeriumi partnerluse konkreetseks - eelised Ettevõtja peab ülejäänud raha. järgi: valikut, kas majandusüritus Võime oskama: Tagatisraha jääb *juhtimine ja ollakse valmis e tegemiseks koguda *ettevõtte esimeseks majandamine kasumit mõeldud. Nt "piiramatult" asutamist sissemaksuks on sõltumatud jagama, mitme mõne maantee, kapitali, *maj.tegevuse sellele, kes selle omanikud on inimesega, ehitise, raudtee, eluiga on alustamist objekti lõpuks ka tavaliselt ...
Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
