Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
Nõudlusseadus ja nõudluskõver Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. 2) Hind väärtuse rahaline väljendus 3) Nõudlus "demand" D seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Nõudlust võib väljendada: · Verbaalselt selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiliselt selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik. · Matemaatiliselt selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind.
ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui
Teenust tooted w = töö (ettevõtlikus) k = kapital. (loodusressursid) Majanduse Põhivalikud · Mida toota ja millises mahus? · Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota? · Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp) · Tarbijahinna indeks · Tööjõuturg Mikroökonoomika · Üksiktarbijaid ja ettevõtteid · Nõudlus ja pakkumine · Tulud ja kulud · Tootmine ja tootlikkus Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu) Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu,
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui
t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja. 7 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse olemus 8 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist. Hi d Hind 1. Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?? Il Ilmselt lt ostetakse t t k vähem. äh Võib Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma
ja kõrgem hind vähendab seda Nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta Nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Nõudmine banaanide järele Joonis. Banaanide nõudlus sõltuvalt hinnast HIND NÕUDMINE. E (kr./kg.) (tuh. t.) HIND (kr./kg.) 20 -------------------------- D A 4 700 B 8 500
-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse.
......……………………….. 10 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………............………………….. 11 2 Sissejuhatus Iga inimene võib olla nii tarbija kui ka pakkuja.Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea majandusest suurt midagi. Valisin selle teema kuna pakkumine ja nõudlus on majanduse turul üks nurgakividest.See puudutab nii tarbijaid kui ka tootjaid ja pakkujaid.Seda teemat valides teadsin, et saan ka sellest uusi teadmisi ja see aitab aru saada mis meie ümber toimub ja kuidas kujunevad toodete ja kaupade hinnad ja valik turul. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna mis siis ikkagi on nõudlus ja pakkumine ja kuidas nad kujunevad.Lisaks sellele püüan mõista paremini seoseid nende vahel. Referaat jaguneb 3 peatükiks
tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused,
Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. Pakkumine võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa; erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Tasakaaluhind ehk turuhind hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. Tasakaalukogus (tasakaaluhind) tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon.
- Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta - Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
· maitse (taste -T), mood · asenduskaupade (substitude) arv ja nende hind (Ps) · täiendavate (complements) kaupade arv ja nende hind (Pc) · tulu (normaalsed kaubad, rämpskaup inferior goods) (Y) · tulude jaotus (B), tarbijate struktuur · ootused tulevaste hindade suhtes (Pe) Ostujõuline nõudmine 12 nõudmine, mis on rahaga tagatud Hind Kõrgeim hind, millega tekib esimene nõudlus Primaarkaubal esineb D küllastuspunkt, Lukskaubal ei esine. Küllastuspunkt 0 Nõudlus võib Kogus jätkuda kui peale makstakse 13 Inimesed tarbivad hüviseid selleks, et rahul- dada mingeid vajadusi vajaduste hierarhia
Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend · Väärtuse mõõdupuu Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. · Ostjad (tarbijad, nõudjad) · Müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus. Hind rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis. Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur)
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
e) Kuidas muutub kurkide tootmise alternatiivkulu kui suurendada kurkide tootmist. f) Oletame, et aretatakse uus tomati sort, mille tootmine vajab vaid ühe ühiku töö kasutamist. Illustreeri joonisega. g) Missugune oleks nüüd kurgi alternatiivkulu kui toodetakse 50 ühikut tomateid. h) Suurenegu tööjõu hulk 400-le. Illustreeri joonisega. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 12 3. Nõudlus ja pakkumine 3.1 Nõudlus Nõutavaks koguseks on selline kaupade ja teenuste kogus, mida tarbijad kavatsevad osta antud perioodi jooksul olemasolevate hindade taseme juures. Nõudlus iseloomustab meie otsust oma soovide rahuldamise osas, sest soovid võivad olla piiramatud. Samuti ei saa öelda, et nõutav kogus oleks sama, mis on ostetav kogus. Kogust mille inimesed tegelikkuses ostavad ja müüvad nimetatakse kaubeldavaks koguseks. Mõnikord osutub nõutav kogus suuremaks
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
4. KONKURENTS1 4.1. Turutasakaal täieliku konkurentsiga (ideaalsel) turul Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa
mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus - muutumatus olukorras) Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted: 1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel 2. hind - väärtuse rahaline väljendus. 3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
Tervikuna vaadeldakse ka tööjõuturgu, eristamata lihttöölisi ja tipptöötajaid. Sama kehtib kapitalituru kohta ei tehta vahet aktsia ja võlakirjaturul. Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Need ei ole vastuolus, vaid täiendavad teineteist. Kõige lihtsam väljendusviis on verbaalne. N : mida kõrgemale tõuseb mingi kauba hind , seda vähem seda kaupa ostetakse ja seda väiksem on nõudlus. Verbaalne esitlusviis on majandusteooria loomise alus. Graafiline kirjeldusviis kahemuutuja- hinna ja koguse- sesost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. (29) kolmas võimalus matemaatiline väljendusviis kasut. Kui seaduspärasusi soovitakse statistiliste andmete abil kontrollida. (30) majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele nim. Majandusmudel. Majandusmudeleid võib jagada kaheks teoreetilised-
Nõudluskõvera graafiline esitus. Nõudlusseadus: hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. Seega, hüvise hind ja nõutav kogus liiguvad (üldjuhul) vastupidises suunas. Nõudlustabelis esitatud andmete põhjal on meil võimalik koostada nõudluskõver (demand curve, tähistus D). Nõudluskõver näitab tarbijate poolt nõutavaid koguseid erinevatel hinnatasemetel. Selleks kanname koordinaatteljestiku x-teljele hüvise kogused ning y-teljele hüvise hinnad. A 4 Nõudluskõvera puhul on tegemist langeva ehk negatiivse tõusuga sirgega. Miks? Nüüdseks juba teame, et hüvise hinna langedes (liikudes punktist A punkti B) nõutav kogus suureneb. Nõudluskõvera negatiivsel tõusul on kaks sisulist põhjust: vahetusefekt ning sissetulekuefekt. 3) Mida väidab pakkumisseadus? Pakkumiskõvera graafiline esitus.
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted: 1. Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt -kindel punkt nõud-luskõveral. Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid
· Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik
5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus:
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
Kogunud küllaldaselt andmeid ja leidnud vastused esitatud küsimustele, võime hakata erinevaid võimalusi võrdlema. Võrdluse tulemusel teeme lõpliku valiku ehk oleme valmis võtma vastu majanduslikku otsust. Valiku tegemisel lähtusime oma väärtushinnangutest ja olemasolevast informatsioonist. Samas on valiku tegemisel määravaks ka meie tarbimiseelarve võimalused. Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup. Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Joonis 3. Tarbija ostukäitumine Ostusoov Varasemad Info otsimine kogemused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
