Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pakki, pakendit, pakendite, logistika, konteiner, teip, pakkekile, lint, pakendid, kilega, pakkematerjalid, kaubad, kaitstus, mõõtmete, laadimise, moodus, töötaja, kulusid, laadimine, pingutav, konteinerid, disain, operatsioonid, õppeaine, ainetöö, lähtepunkti, valdkond, laondus, veondus, klienditeenindus, transpordis, laomajandus, operatsioonideõhuveokonteinerid. Tüüpilised probleemid pakkimise ja pakenditega Eksisteerib kolme eri liiki probleeme: tehnilised probleemid, pakkimise kuludega seotud probleemid ja pakkimislahendustega seotud probleemid. Tehnilised probleemid on enamasti seotud pakendite kavandamisega uute toodete jaoks. Pakendite ja pakkimisega seotud kulusid võib vähendada järgnevaid meetmeid kasutades: odavamate pakkematerjalide kasutamine pakkimiskulude vähendamine pakendite kaalu vähendamine pakkematerjalide asendamine manuaalsete operatsioonide automatiseerimine standardiseerimine Laole esitavad pakendite alal väljakutseid järgmised teemad: transpordi, ladustamise ja käsitsemise efektiivsus informatsiooni haldamine ja juhtimine töö ergonoomia ja tööliste ohutus klienditeenindus kauba vigastused jäätmete vähendamine ohtlike ainete pakkimine
Mariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID........................................................5 PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID............................................................................6 KAITSEPAKEND...................................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad
hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adreseeritud siis on komplekteerijal neid lihtne leida, muudab komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel. 22. Veopakend ja selle markeerimine. Kaubakäsitlusmärgid. Veopakend on see milega kaupu veetakse ( alus, konteiner, pappkast, kast) Markeeritakse selleks et vedaja ja kauba käsitseja teaks kuidas kaupa hoida. Kaubakäsitlusmärgid aitavad kauba käsitlejal kaubaga ümber käia näiteks märgid näitavad mitmes kihis võib kaupa paigutada, kuida pidi eab kaup olema, kas on tegemist õrna kaubaga, kas talub niiskust või kuumust lisaks on ka temperatuur milles tohib kaupa hoida. 23. Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Aluste ja konteinerite ringlemine ettevõtete vahel
Suur pakend on tootmise vaatenurgast kasulik, samas ladustamise ja transportimise seisukohalt mitte alati kasulik. 2. Turunduse vaatenurgast on pakkimine väga tähtsal kohal. Pakend tihti loob ettevõttest ja tootest oma kuvandi. Hea pakend aitab tihti toodet müüa ning lisaks annab päris palju infot tarbijale. Muidugi pakend ei anna tootele lisandväärtust, samas mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 3. Logistika seisukohalt on pakendil väga suur ja tähtis ülesanne. Hetkel pakend sisaldab tarnimise, hankimise, tootmise, turustuse, laonduse ja veondusega seotud korjet, mis kaasab kõiki osalisi. Kui ei ole pakendis kasutatud ning lähtutud vastavaid logistilisi vajadusi, siis kannatab kogu süsteem. 2 Pakendi suurus, kaal, kuju ning tüüp mõjutavad väga palju materjalide käsitlemist transpordil ja laos
1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest.
veo käigus tekkida võiv vibratsioon, liialt kõrge või liialt madal temperatuur ja liigniiskus, veoki või veoühikuvibratsioon ning muud põhjused. Samuti võivad need vigastada saada käsitsemise ja hoiustamisekäigus. Toidukaupade tarbimisomadusi võivad kahjustada ka valgus ja lõhn. Maanteeveol võivad põhjustada koormaruumiskaupade liikumahakkamist järsud pidurdused ja kiirendused. Lasti korralik kinnitamine hoiab ära pakendite ja kaupade kahjustumise veo jooksul. Pakkimisega kaitstakse kaupu mehaaniliste, keemiliste, bioloogiliste ja ilmastikumõjude eest. Kaupade pakkimine täidab olulisi ülesandeid. Hea pakend on informatiivne ja majanduslikult kasulik lahendus. Pakkimine pole tähtis ainuüksi toodete ja kaupade kaitsmise seisukohalt. Hea pakend teeb võimalikuks toodete efektiivse käsitsemise, ladustamise ja veo. Pakendid vahendavad informatsiooni toodetest, nende omadustest ja kasutamisotstarbest
Nt. Sokolaaditahvlit müüakse ligitõmbavas (atraktiivses) paberis. Edasi on mingi kogus neist tahvlitest pandud nn. demonstratsioonkarpi, mis köidab poes tähelepanu. Sellisel müügi pakkimisel on ainult äriline eesmärk. Transpordipakkimisel on teised eesmärgid. Neist kaks peamist on toote kaitsmine ja müügipakkimine ning veo, ladustamise ja ümberlaadimise ratsionaliseerimine. Seda pakkimise tüüpi kasutatakse igalpool, nt. kottides suhkur kaubaalusel kaetud kilega, mingi seadmestik/masin kastis, konteiner jne. Siin mängivad pakendi valikul olulist rolli logistilised asjaolud. Pakkimine peab tagama, et toode jõuab tarbijani kaotamata oma väärtust ning kõige efektiivsemat teed pidi. Praktikas müügi ja transpordi pakkimine kattuvad. Eelpool mainitud karp Sokolaaditahvlitega kaitseb toodet ja lihtsustab/ratsionaliseerib toote transporti, ladustamist ja ümberlaadimist. Ebatõhus ja kulukas oleks nende tahvlitega tegelemine üksikult
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
Pooautomaatladudes teostatakse üksikuid järjestikuseid toiminguid automaatselt, kuid inimetse poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiukoha/komplekteerimiskoha toomisega hoiustaja/komplekteerija juurde. 25. Kuidas toimib miniload laosüsteemis? Täisa automaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel " goods to man" Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiulliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 26. Milleks kasutatakse külmladusi ja milline on nende temperatuurireziim?
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
VASTUVÕTUKONTROLL 1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist: tavapärase kontrollimisega erikontrollimisega tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga 2. Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul: kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud 6 kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid 3. VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE 1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest.
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise
filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu- misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 1990. aastatel saadi aru, et valitud tee pole õige ja orienteeruti piirkondlikelt ladudelt ümber suurtele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasu- tama rohkem ,,üleöö" vedusid. Kiireloomulisi väikesaadetisi hakati vedama rohkem lennukitega, mis võimaldas tarnida saadetisi kogu Euroopa piires öö jooksul
Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes. 1. Pakendiseadus Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor. Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ja
alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t 8. Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? 9. Lastiruumi kao leidmine, ülesanne. 10. Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 11. Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil. Logistika seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale korraldada, kaitsta ja tuvastada. Turvalisus.Pakend võib märkimisväärselt vähendada kauba varguse või rikkumisega seotud turvariske. Kaitsmine ja säilitamine. Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise eest (löögid, surve, niiskus, tolm, putukad, bakterid, staatiline elekter, ebasobiv temperatuur jms).
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
Sisetranspordi kulud: a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud; c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; d) vargused; e) allahindlusega seotud kahjud; f) varude kindlustuskulud Pakkimine logistikas,kuidas difeneeritakse pakendit?Pakendi roll tänapäeval. Pakendit defineeritakse kui logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilisi protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt laiem: 1. Turunduse seisukohalt on pakend tähtis reklaamitöös ning firmast ja tootest kuvandi loomisel. Tõhusad pakendiotsused aitavad toodet müüa ja annavad infot tarbijale. Pakend ei pruugi anda tootele lisandväärtust, küll aga mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 2
d) vargused; olemus ja nimetage uue ettevõtte avamine mõjutab e) allahindlusega seotud kahjud; tagastuslogistika eesmärgid. süsteemi kui tervikut. Avades uue f) varude kindlustuskulud Tagastuslogistika eesmärk on kulude kaupluse samal tänaval, võib Pakkimine logistikas,kuidas sääst tooraine- ja energiasäästu väheneda klientide arv, kes aksutasid difeneeritakse pakendit?Pakendi kaudu ning lisandväärtuse andmine enne olemasolevat kauplust. Turg ei roll tänapäeval. Pakendit tootele. Tagastuslogistika kitsamas laiene. Teisest küljest oleks defineeritakse kui logistika haru, mis tähenduses ongi jäätmehooldus lisapiirkonna hõivamine kasulik. See tegeleb pakendi arendamisega ja (käitlus, järelevalve ja järelhooldus). kaitseb konkurentide eest, kes
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
tunnuse alusel; 2. mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3. mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 16. (17). (18). Pakkimine, Pakendamise eesmärgid (Toote kaitsus, Toote käsitsetavus, Materljalivoo info, Turunduses osalemine, Keskkonnast hoolimine), Pakendi rollid On logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilise protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Pakkima – pakendiga varustama (kokku, lahku, sisse välja pakkima) Pakend – see, millesse miski on pakitud Pakendama – kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima Logistika ülesanne on logistilises ketis osalejate tegemiste koordineerimine pakkimise vallas ning optimaalse vahekorra leidmine pakendamise ja käsitsemiskulude vahel
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.
komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel. X's on kaubad väga loogililselt ära paigutatud. Kuna meil on 11 tootegruppi, anti-age sarjast kungi tahke parfüümini, siis on ka kaup paigutatud vastavalt sellele, et kõik tooted, mis kuuluvad näiteks anti-age sarja on ühes kohas, sest see muudabu komplekteeria töö poole tõhusamaks. ALUSTE JA RINGLEMINE ETTEVÕTETE VAHEL Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis- jaekaubanduses. Logistilisd pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada
ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena Insourcing (Insourcing) Ettevõtte arenedes ja uute tegevuste lisandumisel väärtuahelas otsustatakse teostada kõik toimingud oma ettevõttes. Loobutakse teenuste ostmisest valdkondades, mis on lähedalt seotud ettevõtte põhitegevusega. Ettevõte valib insourcingu juhul, kui selle tulemusena saab ta toote või selle osa parema kvaliteediga, odavamalt, kiiremini, usaldusväärsemalt ja paindlikumalt kui seda teeks kolmas osapool Integreeritud logistika Integreeritud logistika all mõeldakse sellist logistikat, mille puhul sooritatakse ühe logistikapartneri poolt vähemalt kaks järjestikust logistilist toimingut Intermodaalsed veod Kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi ning üht ja sama veoühikut. Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad, Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. IRU (IRU) International Road Transport Union - 1948 a
müügipakendid. Müügipakend on pakend, millega kaup lõpptarbija kätte jõuab. Müügipakendil on harilikult ka teave kauba ja selle tootja kohta ning selle kujundus võib olla õiguslikult kaitstud. Pakendeid võib liigitada otstarbe järgi: · Müügipakend kuulub tarbija poolt ostetud kauba juurde. Tüüpiliseks müügipakendiks loetakse lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakendit. Nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast.d · Rühmapakend mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas. Mõnel juhul müüakse pakend koos kaubaga lõppkasutajale, samas kasutatakse rühmapakendit kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Nt pudelikastid, pakkekiled.
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada
on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem. Eesmärgiks on minimeerida jaotusvedude käigus läbisõidetavaid vahemaid ja seeläbi ka veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kauba kojutoimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine Kompleksteenus- lisaks ka kasutusjuhendid jms 13) Rumm ja kodarad süsteemid
Tallinna Tööstushariduskeskus TRANSPORT LOGISTIKAS Referaat Pirje Porgand 405 RMÜ Tallinn 2009 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud
kui olulisemat, ja seitsmest tipus olevast elemendist ainult üks ei olnud seotud jaotusega. Kõige tähtsam element oli kiirus. 9. Mida tähendab aja kasulik reegel: ¼- 2- 20? 1/4-2-20 reegel tähendab, et vähendades üldist läbimisaega 1/4 võrra, suurendame tootlikkust 2x ja vähendame kulusid 20%. 10. Mis on QR? Kiirreageerimine. QR on meetod, mille kaudu sünkroniseeritakse logistilises ketis nii toote- kui ka infovood. 11. Miks on pakkimine logistika huviorbiidis? Logistika seisukohalt on pakkimine äärmiselt tähtis, sest ta sisaldub nii tarnimises/hankimises, tootmises, jaotuses/turustuses, laonduses kui ka veonduses ning on seotud korjega, st ta kaasab kõik keti osalised. 12. Nõuded pakkimisele. Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1) kaitsta toodet 2) kindlustada toote hõlbus käsitsetavus 3) identifitseerida toode, st anda tema kohta infot
annaabi.ee 
