Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talud paiknesid enamast lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti
Relvadeks olid teravaotsalised odad.Tegeldi kaubandusega. 4. Millised olid ristiusu mjud Eesti ala elanikele 11. sajandil? Millest vib seda jreldada? Mned eestlased olid ristitud. Ristiusk levis Venemaalt ja teistelt naaberriikidelt. Eestlased ei olnud alguses ristiusu vastu, kuid prast tekkis neil arvamus, kes ei poolda ristisuku on vaba. Kasutusele veti uusi snu nagu niteks: papp 5. Milliseid linnusetpe Sa tead? Iseloomusta neid kiki. Millised olid linnuste lesanded? *mgilinnused - paiknesid mel, mis oli kikidest kljedest looduslikult kaitstud. *kalevipoja sng e. neemiklinnused - meseljakul neemikuna rajatud linnus, mis oli kolmnurga kujuline. *maalinnused - suured ja krged linnused, mis olid tehtud paekivist. Paiknesid maa peal, mitte mel. Linnused kaitsesid inimesi, kui oli sda ja linnustesse viidi toitu. *rajati linnuseid, mis olid vga paksude senitega ja seinad olid mitme kordsed, et vaenlased ei saaks linnusesse tungida. 6. Selgita maakond - kihelkondade liit
paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali (Peipsi järve ääres), Narva Joaoru (8600. eKr), Kunda Lammasmäe asula (8500.- 5000. eKr) Asulad Veekogude läheduses. Elati Asulad paiknesid jõgede, järvede ja Asulad paiknesid kaugemal suurtest ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid koonusekujulistes püstkodades, neljakandilised ja tuginesid neljakandilised ja tuginesid mille sõrestik oli kaetud okste, postidele. Elamud asestsesid postidele.
2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestlased elasid valdavalt maal. Elamud kujutasid endast umbes 4x5 meetri suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vaevas elanike tihti suits, mis tollal kui veel 19.sajandilgi meie esivanemate silmanägemist laastas. Lisaks kuulus iga majapidamise juurde mitmesuguseid aitu ja kõrvalhooneid(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Kroonik Henrik ei jäta kiitmata siinsete külade ilu. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis küklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal(Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T
Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid s unnis mais e d ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Oma enda maad harivaid ja koormistest vabastatud talupoegi oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks S kandinaavias . Külad Enamik Euroopa talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku. Küla suurus varieerus mõnest perest peaaegu väikelinna mõõtmetes asulani ja osa neist olid ka kindlustatud. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küla moodustas sageli omaette kogukonna, mille liikmed, s.o taluperemehed, otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja oma õiguste eest ka suhetes isandaga. Hõredamalt asustatud piirkondades leidus ka
ja vallad. Just muinasajal oli näha, kuidas rahvas on arengu teel. Siis hakkasid tekkima uued asulakohad näiteks: Kunda lammasmägi, Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi Reiu jõe ääres, Roosisaar Võrumaal, Valma asula Viljandis, Adru Harju maakonnas ning Asva Saaremaal. Peale asulate hakkasid tekkima ka erinevad küla tüübid näiteks: Lääne-, Kesk-ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülad, kus talud paiknesid ridastikku ning Lõuna-Eestis olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kauemal. Paljud külatüübid on ka praeguses Eestis esindatud näiteks Ida-Virumaal on siiamaani säilinud mitmed ridakülad ning Lõuna-Eestistki võib leida erinevaid hajaküla tüüpe. 1208-dal aastal algas Muistne vabadusvõitlus, mis tõi endaga kaasa mitmeid lahinguid. 1210. aastal toimus Võnnu piiramine ehk Ümera lahing. See oli tähtis
Inimeste elupaigad olenesid palju asukohast. Elati enamasti veekogude ääres, sest vee lähedus võimaldas kalastamist, samuti oli ka pesemisvõimalus sealt samast võtta. Keskmisel kiviajal elati 15-30 inimesega kogukondades ja sellest ajast puuduvad hoonete jäänused, kuid on leitud tuleasemeid. Nooremast kiviajast, kammkeraamika kultuuri ajastust(u 4000 a eKr) pärinevad, aga esimesed neljakandilised postidele tuginevad hooned ja äramärgitud on ka seda, et elamud paiknesid sel ajal veekogude ääres ridastikku. Nöörkeraamika ajastut(u 3000 a eKr), aga iseloomustab õhuke kultuurikiht, see tähendab, et inimesed ei elanud pikemat aega ühes kohas või, siis olid jagunenud kogukondadest eraldi elavateks üksikperedeks. Pronksiajal hakati ehitama esimesi kindlustatud asulaid. Enam asustatud oli ranna piirkond, vähem sisemaa. Leidis aset üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus ja suurenes ka varanduslik ebavõrdsus. Eel-
valmistamine. Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Samuti kasutati nõusid ka toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks. Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega- neid tehtid kammi meenutava esemega. Levis Lõuna- Lätist Põhja- Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres ning ka mererannal ja väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamine oli rohkem arenenud . Matmiskombed: maeti asula territooriumile mõned isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, ehteid, merevaiku- eluks teises ilmas. Suhteliselt kõrge kunstitase-vooliti erinevaid kujusid. Palju oli õpitud tundma kalapüügi saladusi. Nöörkeraamika kultuur /venekirveskultuur: (3000 ekr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega
kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja. Mükeenes oli lineaarkiri kohandatud rohkem kreeka keelele. Lossid on alati olnud tähtsad asutused. Kreeta ja Mükeene kultuurides oli loss see mille juures paiknesid laoruumid ja töökojad ning mõlemas kultuurides oli olnud loss suur majapidamis keskuseks. Lossi võimu all töötasid sõlttlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad, kes olid kohustatud lossile andamit maksma. Kreeta lossid olid vabameelsemad, kui Mükeenel. Kreeta lossides paiknesid eriotstarbelised ruumid korrapäratult ning need ruumid paiknesid ümber ristküliku kujulise keskõue. Need lossid polnud valmistatud sõjaks. Kreetlasedel
eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7
vestlusega. Gümnaasium – Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus -, ja vabaajarajatis. Museion - Aleksandriasse hellenistliku Egiptuse valitseja rajatud muusade tempel, tähtis teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu. Parthenon – Suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega. Akropol - polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad. Faalanks – jalavägi. Agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad.
ruunikivi-rahnudele ja kaljudele on raiutud kiri Salme laev-vanim eestist leitudmuinssegse laeva vrakk, adramaa-sellise suurusega põllumaa , mida suudeti harida ühe adraga kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks metsamesindus- vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus- kaup edasimüümiseks suitsutuba-eestlaste elamu, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas
Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis
savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine
kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned Lisaks peahoonele rajati ka esinduslik kõrvalhoonete kompleks. Mõisasüdamesse viis 400 meetrine tee, mis suundus Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga teelt otsa härrastemaja keskteljele. Tee ääres paiknesid keskaegseid linnuseid meenutavad sisehooviga talli- ja aidakompleksid. Sihiteele, talli- ja karjakastelli vahele, ehitati väike väravahoone koos kenade malmpostidega. Mõisahoone ees asus auring. Ülejäänud kõrvalhooned jäid härrastemajast nii põhja kui lõuna poole. Silmapaistvamaid neist on omapärane haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kasvuhoone ning külalistemaja. Mõisahoonest 350 meetri kaugusele jääv sepikoda oli kujundatud samuti keskaegset kindlust
metsloomi ja samuti olid liiklemisvõimalused paremad. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4jast perest. Tööriistade valmistamiseks kasutati sageli luid ja sarvi. Kammkeraamika kultuur tekkis umbkaudu 4000 aasta paiku eKr. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mida kaunistati kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode- Venemaa aladel. Asulad paiknesid ka enamasti jõgede ja järvere ääres, mõned ka mererannal või isegi väike saartel. Tööriistu valmistati ka tulekivist ja valmistamisoskused olid arenenud. Kasutati ka moondekivi nt kirveste ja talvad jaoks. Kammkeraamika elanike matmiskombeid tuntakse ka paremini. Surnud maeti asulate territooriumile või lausa elamu põranda alla ja neile pandi kaasa ka mingi ese. Kunstitase oli ka kõrge ning vooliti palju loomakeste ja inimeste kujukesi, mida kasutati ka ehetena
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile
1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud. 2. Linnad - täitsid a) majanduslikku rolli Jalatsiteks olid peamiselt sandaalid. b) poliitilist rolli c) usu rolli 2. Toit: d) määrasid tsivilisatsiooni üldilme * söödi rohkesti puu- ja köögivilju (eriti küüslauku ja kala) - paiknesid akropoli jalamil -kala kuivatati ja soolati (kaljunukile rajatud kindlus) * liha söödi väga harva- peamisel siis, kui jumalatele ohvreid toodi - väljaspoolt kaitsesid müürid * kasutati oliiviõli 3. Jumalate templid paiknesid all-linnas ja akropolis - mett (maitsestati kooke) 4
Minul endal oli algul täpselt sama arvamus mis on nüüd aga täielikult muutunud vastupidiseks! Kui aga suunduda nüüd etendusele mis Kuressaare spordihoones läbi viidi siis minu lemmik esineja/esinejad oli Karret Sepp ning tema kaaslaulja. Samuti ei olnud ma varem huvitatud ooperist ning muus sellega seotust. Spordihoone dekoratsioon oli väga tore ning fantastiline. Klaaslühter laes mida valgustasid kaks erivärvilist brožektorit. Seinte ääres paiknesid plastikust torud mille alumisel osal paiknesid värvilised lambid (ei näinud sinna sisse). Kohal oli ka televisioon. Ruum aga kaeti enamasti musta kangaga mis vähendas ruumi kaja. Leitud andmete põhjal oli kasutatud kuusteist meetrit kangast.Enne laste gaalat mängidi samas saalis samal laval operet“Bajadeer“ Ning Operet“Silvia“. Lastegaalal osalesid lauljatena ka Robert Pihl ja Oliver Leppik. Nemad väitsid et neil ei ole mingit hirmu laval
17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALKULPTUUR Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil ja see oli vahend riigi ühendamiseks. Tänapäeval on Rooma segu vanast ja uuest aga nii oli ka juba antiikaegses Roomas. Linna täiendati ehitati ümber ja täiendati kogu riigi ajaloo vältel. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Foorumitele oli pea iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ja rajati uusi range planeeringuga sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkem neist oli Trajanuse foorum. Forumie pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp mida roomlased kasutasid paljud avalike ehitiste juures. Basiilika oli
Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved
Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossides endis oli palju erinevaid ruume: luksuslikud vannitoad ja basseinid kanalisatsiooniga, elu- ja kultuseruumid, avarad viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise siseõue. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus
Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa- Laulasmaa-Klooga teelt tehti mõisasüdamesse 400 meetri pikkune sihitee, mis suundus otse peahoone keskteljele. Enne jõudmist peahoone esisele auringile ääristasid sihiteed sisehooviga talli- ja aidakompleksid, mis meenutavad keskaegseid kindlustusi. Tornide otsas paiknesid algselt kahurid. Talli ja karjakastelli vahele, sihitee keskele püstitati väike väravahoone koos kaunite malmpostidega. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale.
juurikad, marjad, pähklid ja seened. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peavad arhieoloogid keraamika kasutuselevõtu umbes 5000. aasta paiku ekr. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Väiksemaid savinõusid võidi tarvitada taldrikutena. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga tublisti arenenud. Kammkeraamika kultuur Umbkaudu 4000. Aasta paiku ekr levis Eestis uus arhieoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammerkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni
-tud silmaaugud. Tuntumad Pulli (9000- 8500 a Tamula, Akali (Peipsi järve ääres), Narva asulad(dateering) eKr) Joaoru. Sindi-Lodja (200 a Pullist noorem) Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr) Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid jõgede ja järvede enamasti jõgede ja kaugemal suurtest ääres. Elati järvede ääres, mõned veekogudest. Majad koonusekujulistes ka mererannal, olid neljakandilised ja püstkodades. väikesaarel. Elamud tuginesid postidel.
piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved,
oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate. Klaasi tagant sai lugeda mitmeid erinevaid fakte. Näiteks laevad, mis võtsid osa Christoph Kolumbuse esimesest ekspeditsioonist : ,,Santa Maria", ,,Nina" ja ,,Pinta". Selle kõrval paiknesid kuulsad maadeavastajad, nagu Christoph Kolumbus (1451-1505), Vasco de Cama (1469-1527) ning Fernao de Magalhaes (1480-1521). Nende kõrval paiknesid pildid Eestist pärit meresõitjatest ning maadeuurijatest, nagu näiteks A.J.v Krusenstern, F.G Bellingshausen, O.v Kotzebue, F.v Wrangel ning E.Toll. Natuke eemal sellest sai lugeda, et Põhjasõja (1700-1721) tulemusena ühendati Eesti ala 1710. aastal Vene riigiga, mis lõi soodsad tingimused rahulikuks
vahel paiknevad orud olid aastatuhandete jooksul elanike poolt muudetud ühtedeks viljakamateks teraviljaaladeks maailmas (Tänapäeval jäävad need alad Iraani, Iraagi, Süüria, Türgi, Liibanoni ja Jordaania piiridesse). Kuna tolleaegne kliima nendel aladel oli praegusest tunduvalt jahedam, siis erines piirkond oluliselt tänapäevasest kõrbealast. Mägismaad katsid rikkaliku taimestiku ja loomastikuga metsasalud. Elanikud töötasid jõeorgudes põldudel, kuid elasid külades, mis paiknesid mägedes. Neil aldel elavatel inimestel oli peamiselt kaks ökonoomset suunda: viljakasvatamine mäealustes orgudes ning kulla ja vase kaevandamine anatoolia mägedest. Üks olulisemaid külade grupeeringuid sel ajal paiknes vihmaküllastest maaviljelusaladest idas ning sinna kuulusid: Tell Hassuna, mis tänapäeval asub Lääne Iraagis Tigrise jõe kohal mägedes, 150 km kirdesse jääv Tell Maghzaliyah ja Tigrise vasakul kaldal Samarra lähedal asuv Tell Es Sawwan
26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30. Sumbküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. 31. Ridaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33. Maakond kihelkonnad liitusid suuremateks. 34. Kihelkond moodustasid teatud piirkonna külad. 35. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 36. Tapper sõjakirved, mis olid ründerelvadeks. 37. Kärp sõjanuiad, mis olid ründerelvadeks. 38. Amb Sõjarelv 39
Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel
vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid. Kanti kodukootud linasest või villasest kangast halle,pruune ja musti rõivaid.Talvel kanti ka lambanakset üleriiet
. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus 2) Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorrulised. All olid majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele?
aasta paiku eKr Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud lohukeste ja täkete ridadega Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kuna selliselt kaunistatud nõud olid väga tüüpilised võeti kasutusele nimetus kammkeraamika kultuur Levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja ka Loode-Venemaa aladel Sidemed eri piirkondande vahel olid tihedad Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede-järvede ääres, mererannal või väieksaartel Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenud Surnud maeti asula territooriumile , vahel isegi elamu põranda alla Lahkunule pandi kaasa esemeid ( noad, ehted, kujukesed jne) Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi,
Muinasaeg I rida 1. Asustusajaloo algus Eestis. Kunda kultuur. 9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus. Pronksiaeg (1800-500eKr). Vanem rauaaeg(u 1800-1100eKr). Sellel ajal õpiti töötlema pronksi,
eri tüüpi templite põhiplaanid Kreeka Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili : - Dooria (kõige vanim) - Joonia - Korintose Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Korintuse stiili iseloomulikud tunnused. Tähtsamad Ehitused Agoraa Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Agoraa Kuulsaim on kahtlemata 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Ateena akropol
laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele neemiklinnus(Rõuge) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus Kalevipoja sängid(Alatskivi) külgedelt kaitsesid loodulikud järsud nõlvad , vallid ja kraavid rajati otstele. ringvall-linnused(Varbola,Valjala) tasasel maal,kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall 7.külad sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (lääne, kesk, põhja) ridakülad-ridastikku rajatud talud (Ida-Eesti) hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) 8. eestlaste sõjaline tase Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad- väiksemad viskeodad ja tugevamad torkeodad. Paljud omasid ka mõõku, tundmatud polnud sõjakirved ja nuiad. Põhiliseks väeüksusteks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsameestest kui jalameestest
võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus elama sel ajal umber ⅓ Eesti talupoegadest. 17.saj. teisel poolel saabus Eestisse hulaliselt teistest rahvustest inimesi, kes lõpuks moodustasid Lõuna-Eestis umbes 17% kogu rahvastikust. ● kõige rohkem vene talupoegi (ka käsitöölisi kalureid ja kaupmehi, asusid peamiselt Ida-Eestis) ● soomlased, kes paiknesid enamasti Virumaal (20% rahvastikust) ja Harjumaale (12% rahvastikust), kuid üsna palju oli neid ka Põltsamaal ja Tartu ümbruses ● lätlased, kes paiknesid peamiselt Valga ümbruses ● lisaks oli veel ka tol ajal Eesti aladel palju muid erinevaid rahvaid (nt. sakslased, poolakad, rootslased, hollandlased jne) Rahvastiku kasvu pidurdamise peamised põhjused: ● Vene-Rootsi sõda (1656-1658) ● 1657 a. katk 1695. a
Eelika Kuusik 10C 23.09.2013a. Antiikkunst Across 2. Figuuri edasiandmise tema täieliku ulatuse järgi 8. Tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater 9. Aphrodite esimene alasti naisekuju 10. Maalikunsti liik, millel ilmusid esimesena muutused inimese kujutamise juures Down 1. Ülemvalitseja ja vihmajumal 3. Koloss päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju 4. Armastuse- ja ilujumalanna 5. Märjale krohvile värskelt maalitud pilt 6. Kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest 7. Monumentaalne haudehitis 8. Elamu, kus ruumid paiknesid ümber avatud siseõue
Rõuge linnus Koostaja: Juhendaja: Eesti üks tuntumaid ja paremini uuritud linnuseid. Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :)
aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma stiili üks hilisemaid. 1770-1790 aastatel hakkas barokk tasapisi segunema antiikeeskujudel põhinevate rangemate vormidega, mis taandusid lopsakuse ees. Tumedad liigendatud seinapinnad asendusid suurte ja heledatega, aknad muutusid kitsamaks ja kõrgemaks, hoonetele ilmusid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma eeskujul sambad, kolmnurkfrontoonid ja portikused. (vt.foto.2) (foto.2) Hoone peakorruseks on esimene korrus, kus paiknesid esindusruumid. Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik, kuid seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik veranda. 2.2 Klassitsistlik stiil 1840-1850 aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati
XI sajandil muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu,eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe,pronks,raud,sool,paremad relvad,peenemad riidesordid,mis jöudis siia esmajoones läänest. Vahenduskaubandus-kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks,tänu soodsale asnedile oli eestlastel just see olulisel kohal. Varalinnaline asula-kujunes tähtsamate teede ristumiskohtades,kus paiknesid kesksed linnused ja asulad,seal elas ka rohkem käsitöölisi,kes pakkusid oma toodangut,üks selline hakkas kujunema Tartus. Rehielamu-eestlastele iseloomulik elu-ja tootmishoone Sumbkülad-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.Lääne-,Kesk-ja Põhja-Eestis ning saaremaal. Ridakülad-Ida-eesti voortel rajati talud ridastikku. Hajakülad-Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad,kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda-oli Eestis XIII sajandi alguseks.
tähtis põlluvili. Karjad suurenesid koos põllunduse arenguga. Mehed:kandsid korralikke villasest riidest või nahast kuubi. Peamine materjal tekstiil. Ülariideid kaunistasid ehted, näiteks naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega v särgi- ja nii meestel kui ka naistel kuuekraed.Halduslik korraldus. Esiaja lõpuks 12.–13. sajandiks oli enamus Eesti alast asustatud. Elanike üldarv oli ~150 000. Asustuse alglüliks oli pere, talu. Elati rehielamus. Talud paiknesid enamasti lähestikku, moodustades küla. Suurem osa olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedasti koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku – ridakülad.Lõuna-Eesti künklikel maastikel paiknesid talud üksteisest eemal – hajakülad.Teatud hulk külasid moodustaid haldusliku üksuse – kihelkonna, mida arvatakse 13. sajandil olevat ~45. Peamiselt välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks haldusüksusteks – maakondadeks. Suuremaid maakondi oli kaheksa
Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate
Kõik, kelle mõõtmed jäid alla poole keskmise klassi alumist piiri, loeti väikeste klassi ja need, kelle väärtused oli ülemisest piirist suuremad, loeti suurte klassi. Mõõtmete paremaks uurimiseks moodustati kolm korda kolm tabel. Tabelis tähistasid veerud kaaluklasse ja read pikkusklasse. Tabelis ülevalt vasakult nurgast alla paremale nurka liikudes saadi vastavad pikkus ja kaalu vastavus klassid. Üleval vasakul nurgas paiknesid väikese pikkuse ja kaaluga lapsed, kes ühtlasi moodustasid väikeste klassi. Keskel paiknesid keskmise pikkuse ja kaaluga lapsed ehk keskmised. Paremal all nurgas paiknesid suure pikkuse ja kaaluga lapsed, kes moodustasid suurte klassi. Väikesed, keskmised ja suured paiknesid tabelis diagonaalis. Neid kolme klassi võib nimetada ka propotsionaalseteks ehk pikkuse ja kaalu vastavuse klassideks. Neid klasse, mis jäid diagonaalist välja, nimetati mittevastavus klassideks
Pronksiaeg oli ~ 1800 500 eKr 1. Vanem pronksiaeg ~ 1800 1100 eKr Pronksiaeg jäi lühikeseks ning vähesed pronksesemed ei suutnud välja tõrjuda kivist, luust ja puust esemeid. Tänaseks on Eesti alalt leitud 13 pronksist eset. 2. Noorem pronksiaeg ~ 1100 500 eKr 2.1 Asustus Nooremast pronksiajast on pärit mõned kindlustatud asulad. Neist kõige tuntum Asva asula Saaremaal. Suurem osa inimestest elasid avaasulates. Need paiknesid Põhja-Eesti rannikul ja Saaremaal, sisemaal oli asustus väga hõre (sisuliselt olematu). 2.2 Majandus Pealmised elatusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Vanimad pronksiaja põllujäänused on leitud Saha-Lool, vanus üle 3000 aasta. Sel perioodil mindi kõplapõllunduselt üle põlispõllundusele. Levis 2 põlluharimisviisi alepõllundus ja söödipõllundus põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana
On looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik,mis viib merre. Asub Põhja-Iirimaal 1986.aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse Kaart Kuidas tekkis? Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi,kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal,kus praegu on saared Skye,Ruhm,Mull jaa Arran jpt. Eripära Iirimaa Legend Ainus Iirimaa kivine vaatamisväärsus Pildid Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Hiiglaste+tee-m70.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel841 https://www.google.ee/search?hl=et&authuser=0&q http://www.bbc.co.uk/naturescalendar/summer/hone
Kaunim hoone on Parthenon Ateena akropolises. Parthenoni peetakse maailma arhidektuuri tippteoseks. Iktinos oli ka osaline Parthenonis. Lühemal küljel on 8 sammast ja pikemal 17. Hoone mõõtmed 31mx70m ja sammaste kõrgus 10,5 m. Kreeka teatri tüüp kujunes välja 4.sajandiks. Mahutas 14000 inimest. Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse ja kivist istmed olid vaatajate tarvis. Istumisala nimi on teatron. Sõõri südamikus, all orus asus avar väljakl orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga oli skene(kr.k. telk). Skenest kujunes välja terve arhidektuur. Näitlejad kasutasid ka ruuporeid ja olid ka kõnekoorid mitu näitlejat rääkisid samat asja. Kreeka skulptuur Kore riietatud naisfiguurid. Kuros alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid
1980. aastatel lisati Seuberlichi kavandite järgi linnuse värava kohale kaekorruseline eenduv nooltekoda ehk ärkel. Kuressaare linnuse arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilie iseloomulikud teravkaarsed aknad. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuumid. Seal asus ka linnuse kaev. Hoovi idanurgast pääseb väikesesse keldrisse, kuhu oli 16. saj sissemüüritud munk. Keldris asuvad ka sooja õhu kütteseadeldised hüpokaustid. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest ja nende kohale võlvidele laotud keristest.
d, sulatati sadu loomapidamine(veis palkidest hoone, tonne rauda. ed, hobused, lambad, köeti ilma Relvad: hõbedaga kitsed, sead , kanad), korstnata ilustatud odaotsad, küttimine, kalapüük, kerisahjuga. ornamenteeritud metsamesindus. Kuivatati vilja. mõõgapidemed, Talud paiknesid pronksehted, lähestikku ja hõbeehted. moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad(talud
Kreeta Sarnasus Mükeene Lossid ja linnkvartalid kokku Losside juures paiknesid Ümber losside polnud kasvanud laoruumid, töökojad suuremaid linnu Lossid kindlustuseta Ühtset riiki ei tekkinud Lossid kindlustatud Erinev kiri (lineaarkiri) Kirjutised puudutasid Loss omaette riigi keskus majapidamis märkmeid Lossi valitsesid preester- Loss- suur majandus ja Sõjad, sõjakus kuningad (?) majapidamis keskus Preestrinna valitses lossi (
annaabi.ee 
