Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur (0)

17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALKULPTUUR
Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil ja see oli vahend riigi ühendamiseks .
Tänapäeval on Rooma segu vanast ja uuest aga nii oli ka juba antiikaegses Roomas. Linna täiendati ehitati ümber ja täiendati kogu riigi ajaloo vältel.
Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi . Foorumitele oli pea iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ja rajati uusi range planeeringuga sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkem neist oli Trajanuse foorum. Forumie pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia .
Basiilika oli ehitustüüp mida roomlased kasutasid paljud avalike ehitiste juures. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Kesklööv oli teistest kõrgem ja selle kõrges seinas olid aknad.
Trajanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See oli 30 m kõrge ja kunagi oli selle tipus Trajanuse pronksfiguur. Sambal oli 200m pikkune reljeefriba. Rooma reljeef oli realistlik ja dokumentaalselt täpne. Mõned reljeefid on siiski idealiseeritud. Sellised olid näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid.
Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest.
Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad.
Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning neist kõige paremini säilinud on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument.
Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel . Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke.
Rooma linna hoonetest on ainult mõned säilinud. Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena.
Säilinud on Fortuna Virilise tempel. See asus kõrgel alusel, sambad paiknesid nagu peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda.
Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. See oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Elamus , mida ehitis pakub, on rajatud kontrastile. Välisvaade ei anna aimu tuumi sisemusest. Ruumi laius ja kujuteldava kera kõrgus on 43,5 m. Kupli raksus toetub kaheksale eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid ( nišid ), mille ette on paigutatud sambad. See jätab kergema mulje. Betoonist võlvi teevad kergemaks nelinurksed süvendid - kassetid. Ruumi laes on ringi kujuline auk, mis on ainuke valgusallikas.
Roomlaste ehitustehnikat ja suurejoonelisust näitavad arvukad varemed. Colosseumi kõrval oli teinegi suur vaatmängude paik – Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi.
Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitamist, mis olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid. Kogupikkus oli 19 km. Hiljem tugevdati neid veelgi, kuid lõpuks langes Rooma ikkagi barbarite ohvriks.