Schrödingeri kass Erwin Schrödinger oli Austria füüsik, kaasaegse kvantmehaanika looja. Tema nimega seostuvad Schrödingeri võrrand ja Schrödingeri kass, mille sügavama sisu tundmine jääb kahjuks palju maha nende sõnade kuulsusest. Populaarne on Erwin Schrödingeri mõttemäng kassist, kes saab olla korraga nii elus kui ka surnud. Schrödingeri kass paiknes kinnises kastis, kuhu oli peidetud ampull mürgiga. Ampulli pidi avama radioaktiivne kiirgus ning mürk oli kassile surmava mõjuga. Edasises arutluses järeldas Schrödinger, et kui mürgiampulli vallandava osakese kiirgumise tõenäosus on sama suur kui tõenäosus, et osake ei kiirgu, muutuvad võrdseks ka tõenäosused, et kass on elus või surnud. Võiks isegi öelda, et kuigi Schrödingeri kass ei püüdnud ühtegi hiirt, on ta nüüdseks istunud 70
Riia on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn. Riia asub väga olulisel veeteel, mis ühendab Daugava jõge Riia lahe ja Balti merega, on linn alati olnud tähtis transpordisadam ning teerist, kus kohtuvad erinevad kultuurid. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal on mainitud juba 2. sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. 1211. aasta 25. juulil pandi nurgakivi Riia toomkirikule, kuid 1215. aastal hävis esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned tules. Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.
Haldusreformi käigus lahkusid Ida-Viru maakonnast Aseri, Lohusalu ja Avinurme vallad. Maakonna rahvastikutihedus on 46,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, ning maakonna keskuseks on Jõhvi. Sündimuse üldkordaja on alates eelmise sajandi lõpust kõvasti alanenud. Seda järsku langust võib põhjendada Eesti Vabariigi iseseisvumisega, mille järel lahkus Eestist suur osa vene keelsest nooremast rahvastikust, kellest suur osa paiknes Ida-Virumaal. Sündimuse vähenemist antud taasiseisvunud vabariigi perioodil võib põhjendada, ka ühiskonnas ebastabiilse õhkkonnaga, ning majanduslangusega, mis kaasnes plaanimajanduselt vabaturumajandusele üle minekuga. Uue sajandi alguses on märgata sündimuse väikest kasvutrendi. See võis tuleneda paranevatest majandusoludest ning 2005 aasta kõrge sündimuse üldkordaja taga võib olla Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004. See omakorda
Vanimaks püsiasustuse märgiks Lihula lähiümbruses on 5.-6. sajandisse kuuluv kivikalme Parivere mäe põhjanõlval, praeguste surnuaedade lähedal. Samaaegset külakohta ei ole aga veel leitud. 10. sajandil hakkas asustus Lihula lähiümbruses tihenema ning Lihula tähtsus suurenema. Olemas olid Parivere, Sipa, Lihunetsi, Hälvati, Alaküla. 13. sajandil oli Lihula lähiümbruses 7, võib-olla isegi 9 küla. Keskuseks oli Lihula muinaslinnus, mis paiknes samas paigas, kuhu hiljem rajati piiskopilinnus. Kirjalike allikate kohaselt paiknes eestlaste linnuse ees ka Lihula muinasküla. Küla paiknes linnusest lõunapool, linnuse ja praeguse kultuurimaja vahelisel alal. Arheoloogiliste kaevamiste käigus ei ole leitud muinasaegsete elamute jäänuseid, küll aga on leitud mitmesuguseid muinasaegseid esemeid. Vanimaks leiuks on 10. sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla ehitised keskaegse aleviku rajamisel.
REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu
Ülemnõukogu ehk parlament ei käinud koos pidevalt, istungid toimusid enamasti kaks korda aastas, sest need inimesed, kes olid nõukogu ülemnõukogu valitud, olid muud põhitöökohad ja istungitel käidi töö kõrvalt. Ülemnõukogusaadikute rolliks oli hääletada etteantud otsuste/seaduseelnõude poolt. Julgeolekuorganid: NKVD siseasjadekomissariaat -> hiljem KGB riikliku julgeolekukommitee. Olid olemal riigitassandil kui rajoonitasandil. Eesti aladel paiknes ka NSVL sõjavägi. Võimalu skohapeal aega teenida kadus ja siisnsed ajateenijad saadeti laiali üle kogu nõukogude liidu. Paldiski muutus kinniseks linnaks, sest Paldiskisse rajati õppekoht, kus paiknes tuumaallveelaeva reaktor, kus õpetati välja tuumaallveelaevnike. ENSV aladel paiknes ka piirivalve, mis paiknes põhja- ja läänerannikul. See oli piiritsoon, selleks oli vaja luba. Loa saamiseks oli vaja küllakutset, piirivalve kontrollis tugevalt.
Vana-Kreeka Marko Vest Paide Gümnaasium Linn Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale.
SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik,
aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia
oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. ------ Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale.
Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseumkontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. 14. sajandil ehitati juurde veel hulk juurdeehitisi. Märtsipommitamine Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944. aastal märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik
Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arendati Tallinnas veevarustussüsteemi ja rajati kanal Ülemiste järvest linna. Mulle on üllatav keskaja inimeste leidlikkus ja nutikus veetorustiku ehitamisel. 4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare
piirdeaedu, tiike ja palju muud-kokkuvõttes kogu ümbritsevat maastikku. 3.1 Mõisahäärber ehk peahoone Mõisa peahoone oli tüüpses era-ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Kogu ülejäänud kompleks oli tavaliselt planeeritud peahoone asukoha järgi kujundatud selle järgi. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid eristatavad hoovi- ja pargipool ehk siis esi- ja tagakülg.(vt.foto 3).Hoone esiküljel asus tavaliselt peaasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja meetrise läbimõõduga ringtee. Vaatamata ringtee toredusele ja stiilsusele oli ringteel tegelikult vägagi praktiline otstarve-ta võimaldas tõllaga sõita mõisa peahoone trepi ette, nii, et sealt sai ära sõita teist haru pidi
Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Seal paiknes jumalate templid. Linnas oli koosoleku-ja turuplats-agoraa. Väljastpoolt kaitsesid linna müürid. Majades olid külalistetoa otstarvet täitev anderion. 13.Naised ei tohtinud osaleda. Jooksmine, maadlus, rusikavõistlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpiarahu-ei tohtinud relvi kaasas kanda või kedagi takistada relva jõul. Võitjatele püstitati ausammas, kodukonnas vääriline tasu. Tõi au tervele linnale.
1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikkond. Müürid olid 4 meetrit kõrged ja 5 meetrit paksud
tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.
Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist
Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Artemise tempel Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias. Oma kapitali templisse hoiule panna või sealt laenu võtta tohtisid kõik: oma kodanikud ja võõramaalased, riigid ja nende valitsejad
........................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... LK 8 Rehielamu oli eestlase vana traditsiooniline elamu. See oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö-ja hoiduruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut majandusotstarvet: viljakuivatamine ja- peksmine, loomade hoidmine (seal valmistati ka enamus talu tarbevarast)
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 1112. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka
Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste kirik oli pigem kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 13. sajandi lõpul valmis kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.
suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal , pärinevad 4000 aasta tagusest ajast Keda peetakse Mesopotaamia kultuuri rajajateks, mida nad elamiseks rajasid ja mida olulist leiutasid. Sumerid ! , pühakodasid , templeid , paleesid , kaari ja võlve , leiutasid kirjasüsteemi ja ratta Nimeta Mesopotaamia templikompleksi tähtsaim hoone, kirjelda. Tsikuraat - kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Mis materjali kasutasid mesopotaamlased oma hoonete ehitamisel, kas see oli hea või halb. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. Halb oli Mis on Istari värav, kirjelda. Babüloni linnamüüri kaheksas värav (9 on kokku ) linna peamine
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng hakkas toimuma umbes 13 sajandi alguses, kus tähtsaimateks linnadeks said Tallinn ja Tartu,kuid leidus ka muid asulaid. Kuigi Eesti alal oli 13.saj mitmeid sõjalis-poliitilis ja kirikliku tähtsusega asulaid (Tallinn,Tartu,Otepää,Lihula,Haapsalu,Viljandi,Pärnu) on täpsemaid andmeid sellest ajast vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust
Polis oli tüüpiline VanaKreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Ateena akropol on maailma tuntuim ja kuulsaim akropol. Linna südameks oli aga koosoleku ja turuplats agoraa.
Eelmised tugevad maavärinad toimusid samas piirkonnas 1770. ja 1860. aastal seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas väga tugevat maavärinat kogenud, ammu elavatekirjas. Samas 1953. ja 1994. aastal toimusid Haitis samuti väheste inimohvritega maavärinad magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4 hukkunuga. Viimase kümnendi sündmustele keskendudes hirmutas saare idaosas paiknevat Dominikaani vabariiki 2004. aastal 6- magnituudine maavärin, mille hüpotsenter paiknes 18 km sügavusel ja epitsenter saare põhjarannikust 10 km kaugusel meres Tekkepõhjused Vallandus energia maapinnale suhteliselt lähedal Maavärina epitsenter paiknes väga lähedal Port-au-Prince'ile sisuliselt kogu linn jäi epitsentrist mitte kaugemale kui 40 km. Topograafiast sõltuvalt paiknesid väga paljud ehitised mäenõlvadel. Kõige peamiseks ei oldud ehitiste rajamisel arvestatud maavärinaohuga. (Ehitusregulatsioonid ja järelvalve väga nõrgalt arenenud)
Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. Click to edit Master text styles Second level Third level Oleviste kirik Fourth level Fifth level Enne 1219.a. püstitatud kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta
Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune müür oli laotud segamüüritisena lubjamördil, kus maa- ja ümarate lubjakivide kõrval on vähesel määral kasutatud ka murtud paasi. Lääneküljel oli müür algselt 6,9-7,15 m kõrgune, millele lisandus ulgtaladele toetuv puidust kaitsekäik (kuni 16. sajandi algupooleni on müüri kolmel korral kõrgendatud). Hoonestus paiknes linnuse hoovis ebakorrapäraselt (ühtlasema frondina linnuse põhjaseina siseküljel). 14. sajandi teisel poolel, pärast üleminekut ordu valdusse, hakati välja ehitama pealinnust. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 m põhja suunas ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos uue välismüüriga ehitati siia ka osaliselt pinnasesse süvendatud keldriruumidega hoonetiib. Sellest ida pool põhjamüüris paiknes värav parham-müüriga põhjaküljel. Hiljem on hoonetiiba ühe korruse võrra
Tallinna all-linna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel,
Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse. Üks tuntumaid on Sope kalmistu, kust on ühtekokku leitud 9 luustikku. Teine sarnane matmiskoht paiknes Koogu mõisa lähedal. Venekirveste kultuuri asulatest on leitud suhteliselt nõrku jälgi: nöörkeraamikat esineb mõnede varem tekkinud asulate (Narva, Riigiküla) kultuurkihis, aga ka Jäbara kivikalme all ning Jõuga kääbaskalmistu alal. Kiviaja üliminek pronksiajale on väga pikaajaline. Eestis veel pika aja kasutatakse kivist tehtud tööristu. Pronksiaja asulaid on praegu vähe teada. Ida-Virumaal on pronksiaja algusesse kuuluvat keraamikat leitud Riigikülast ja Narvast
piirkondi. 2 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.5 Mõisakompleks Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega. Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee, nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned ait ja tall- tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park. Mõisahäärber ehk peahoone oli ühes tüüpses era- ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid
Vitruvius käsitles linnaehituse, ehituse, ehitusmaterjalide ja rakendusmehhaanika küsimusi. Apenniini poolsaarel lõid vanima kunstikultuuri etruskid. Etruski kultuurist on vähe säilinud. Sellest võib ettekujutuse saada eeskätt arheoloogilise ainestiku põhjal. Etruskide hauad Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad: sahthauad ja kaljuhauad ning ümarhauad ehk tumulused, mida kroonis koonusekujuline valevõlv. Etruskide templid Tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Tumulus Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooriasambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Talastik oli puidust. Aknaid ei olnud. Etruskide templi rekonstruktsioon Etruskide templi Etruskide templi
Niguliste kiriku ajalooline ahitektuuri analüüs Kaupmeeste ja meresõitjate pühaku Nikolause auks pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14
linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib olla jäänus kaevust või teise arvamuse järgi hoopiski veetsisternist, mis oli Eesti linnustes erandlik. Madalamale astangule rajatud eeslinnus ümbritseti 13. saj samuti tellistest ringmüüriga. Hiljem jagati eeslinnus vahemüüri ja torniga veel kaheks.
· Tasuti tarbeesemete ja toiduga, sest raha ei tuntud. · Edukal käsitöölisel oli võimalik tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihi hulka. · Orjad olid teisejärgulised. (kasutati töödel, suurematel ehitustel ja sõjaväes.) Arhitektuur Minu hinnang Tähtsamad faktid, mõist · Templitel: massiivne peavärav, · Arhitektuur on neil võimad (nt. Hieroglüfid hieroglyphoi püh paiknes otsaküljel, sammas Püramiidid) märgid. · Kirjakeel on üliraske. Vaarao tähistas algselt paleed, h käigust ümritsetud siseõu, mille · Hierarhiline ühiskond on liiga hakkasid egiptlased kuningaid taga paiknes sammas saal. vaaraodeks nimetama. Omakorda väiksemad ruumid, karm.
Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :)
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki
ei tohtinud süüa enne sauna tülitseda, kõvasti naerda ega lärmata naised ei tohi sauna põrandaid pühkida oli läänemerelastel algseks elamuks sõna "saun", soome "sauna", tuleb vanast sõnatüvest, mis tähendab suitsu ARENGU LUGU AIT varude hoidmiseks mõeldud laohoone asus võimalikult kaugel tulekolletest ehitati ühele poole rehielamut paiknes kambripoolsel küljel- aidavarguste ärahoidmiseks esiküljes oli lai räästaalune, mis kaitses seina ja aidatreppi sademete eest aidatrepp pidi kergendama viljakottide tõstmist aidas hoiti viljakusjumalat Tõnni AIT ait oli seotud pulmakommetega, seal seisis veimevakk ehitati eraldi veel kala-, piima- jm aitu ait pärineb ajast, mil ei tegeletud intensiivse põllundusega see on vana soome-ugri sõna
keskaegses Tallinnas. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Idatiiva teisel korrusel oli dormitoorium ehk magamissaal. Kiriku vastastiivas asus teisel pool sisehoovi refektoorium ehk söögisaal. Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli
korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st. kasvatustegevuse keskus, milles oli koos lisaks gümnastikale (nimi!), hingeharidus-, kesk- ja kõrgkool. Sellega liitus pooljumal Akademose heroon. • Oli hästi kastetud puudesalus korrastatud alleede (peripatos) ja jalutusteedega 5. saj eKr
● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium Tänan kuulamast! :)
Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. See linnus hõlmas arvatavasti kogu Toompea platoo põhjapoolse kõrgema osa (5 ha). Linnuse ja sadama vahele tekkis seejärel turg ja linn, need paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas
kollektiivlselt templitest ohverdasid preestrid. ·pühamud. Heros - püha. Heno on pühapaik, jumalale pühitsetud paik. ebapüha rüve oli keelatud - surm, sünnitud, seks. tenenos - ära lõigarud - pühamu koha piir. pühamuse kese oli altar (bomos) - postament- altar on ohvri toomise paik. tempel ei olnud rituaalses seisukohas keskne. pühamu tegi pühamuks altar, templit polnud vaja. templi sees oli tavaliselt jumala kuju ja vb väiksed altarid. tüüpiline oli, et altar paiknes templist idapool, tempel avanes idasuunas ja seal paiknes altar. uhke tempel ei tähenda rituaalselt tähtsat. ·suuremate pidustuste loogika - igale tähtsama kultuskohaga oli ka pidustus. iga kuu sai nimetuse selles kuus oleva tähtsama pidustuse pidustused. väiksemaid pidustusi hõlmas osa kodanikke, suuremad kõik. igal pidustusel oli rongkäik. ees oli ohverdatud loom ja siis olid aktiivsed inimesed ja pasiivsedseisid äärtes ja vaatasid.
7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavaliselt linn. 15) Kitoon-põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kinni tõmmatud riide tükk mida kandsid kreeklased. 16) Sümpoosion-ühine kodune pidusöök, mis toimus aristokraatlikes sõpruskondades. 17) Gümnaasion-nii nimetati spordiväljakut ja sinna kuuluvaid riietumisruume.Seal hakkasid noortele jagama oma tarkust mõned väga tähtsad õpetlasedki, nii saigi mõnest gümnaasionist tähtis hariduskeskus
ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas.13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike
Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. · Artemise tempel. · Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. · Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne Herostratose templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel
Kuna tolleaegne kliima nendel aladel oli praegusest tunduvalt jahedam, siis erines piirkond oluliselt tänapäevasest kõrbealast. Mägismaad katsid rikkaliku taimestiku ja loomastikuga metsasalud. Elanikud töötasid jõeorgudes põldudel, kuid elasid külades, mis paiknesid mägedes. Neil aldel elavatel inimestel oli peamiselt kaks ökonoomset suunda: viljakasvatamine mäealustes orgudes ning kulla ja vase kaevandamine anatoolia mägedest. Üks olulisemaid külade grupeeringuid sel ajal paiknes vihmaküllastest maaviljelusaladest idas ning sinna kuulusid: Tell Hassuna, mis tänapäeval asub Lääne Iraagis Tigrise jõe kohal mägedes, 150 km kirdesse jääv Tell Maghzaliyah ja Tigrise vasakul kaldal Samarra lähedal asuv Tell Es Sawwan. Samuti Jarmo ja Ganj Dareh Iraanis. Esialgu alustasid need asulad kui külad, kuhu kuulus umbes 200 elanikku, kuid kasvasid kiiresti jõukaks tugevaks ühiskonnaks. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi ja puit
Devon Devoni ajastu paiknes 416 - 359 miljonit aastat tagasi. See nimetati nii kivimite leiukoha järgi: Devonshire, Inglismaa. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia ürgmandri liitumine Baltika ürgmandriga, moodustades liitmandri Laurussia. Peamine kivim oli liivakivi kuid leidus ka lupja, savi ja dolomiiti. Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline
5) Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. 6) Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. 7) Väravad linnamüüris olid tornideta. 8) Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused. 9) Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool . 10) Viljandi oli üks väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. Allikas: http://viljandiveeb.weebly.com/ajalugu.html
mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Pirita vana kloostri hävingule andsid oma löögi nii Liivi sõda (1558 1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju
annaabi.ee 
