Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pähklid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pähkli, kook, vitamiin, pähklid, pistaatsia, mandlid, maapähkel, toorelt, seeme, vitamiinidest, mandel, sokolaad, kaltsium, tiamiin, kondiitritoodete, sarapuupähkel, mandleid, küpsetuspulber, vahusta, kaalium, pähkliõli, tuumad, arahhis, biotiin, parapähkel, seleeni, nakar, hariliku, pressitakse, halvaa, kookospähkel, kopra, suhkruga, sokolaadiTrühvel on sokolaadi laadne käsitsi valmistatud kompvek - maiustus, mis on traditsionaalselt valmistatud sokolaadi ja koore massist ja on kaetud sokolaadiglasuuri või kakaopulbriga. Tavalisel valmistatakse trühvleid keraja-, koonuse- või kaardus kujulisi. Tavalist sokolaadi-koore massi võib asendada erinevate täidistega: kreemiga, sulatatud sokolaadiga, karamelliga, pähklitega, puuviljadega, mandlitega, marjadega. Puuviljad marjad võivad olla nii värskel kui kuivatatud moel, pähklid aga nii purustatult kui tervena. Lisaks sokolaadi massile võib trühvli koostisesse lisada erinevaid lisandeid maitsestamiseks, näiteks martsipani, alkoholi, piparmünti, vahukomme, pähklisokolaadi, iirist ja palju muudki. Kaunistatakse türhvleid erinevalt nii tumeda kui valge sokolaadiga, värvitud sokolaadide glasuuridega kui ka pähklite, marjade, puuviljadega. Tüüpilisemad alkoholid trühvlite koostises on liköör ja brändi, sobivad ka teised alkohoolsed joogid
Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel ...................................................... 12 10. Sarapuupähkel ......................................................... 13 11. Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus ............
Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus. E-vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. Meil on traditsiooniks süüa pähkleid lihtsalt eraldi toidukorrana. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi ka puuvilja- ja juustusalatitesse, erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu- ja lambaliha, munatoidud, kastmed) ja magusatesse (puuviljamagustoidud, meega maiustused) roogadesse.
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel.............................................
Iraanist ja Kaukaasiast.Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- rühma vitamiine ja E-vitamiini.Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. KREEKA PÄHKEL Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse sünni puhul istutatakse pähklipuu siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene.Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju. See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks
vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas on neile ka raske vastu saada ehk veel üks argument, miks pähklite osa oma toidus suurendada. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. India pähkel Vitamiinidest sisaldab kõige enam A- ja B-grupi vitamiine ja mineraalainetest tsinki, mis parandavad lihastoonust
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva
Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. 100 g kreeka pähklit sisaldab 37 mg biotiini ehk H vitamiini ehk iluvitamiini. See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid. Nagu kõik pähklid, nii sisaldavad ka kreeka pähklid B grupi vitamiine. Tähtsamad neist
toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine.
a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura*
kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teiste inimesele vajalike ainetega. (Kroom,G. 2004:4) Puuviljad, marjad ja pähklid on kõigile tuntud ja teatud. Igaüks oskab nimetada erinevaid poes müüdavaid puuvilju ja pähkleid. Samas ei teata nendest midagi lähemalt. Päritolu, import ja kõrghooaeg on paljudele teadmata. Pidevalt tuuakse kaubandusse ka uusi ja tundmatuid liike ja sorte. Sellist võidukäiku, nagu inimese toidulaual on teinud puu- ja köögiviljad, ei ole viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute
5. Tilsiteri tüüp 6. Cheddar tüüp 4. MUNAD JA MUNASAADUSED. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D- vitamiine (rasvas lahustuvad) ning munakollane on ka hea rasva ja mineraaliallikas. Munakoor - Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab
palju tumedam, väherasvane. Peene ja pehme maitsega. Ulukiliha on madala rasva sisaldusega, veidi sitke, kuid huvitavaid maitsebukette pakkuv. Eriliselt selgelt äratuntav maitse ja lõhn. Tootjad Rakvere Lihakombinaat, Atria Eesti Saaremaa Lihatööstus PÄHKLID Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud. viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat. Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. Mandlid Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega, millel on mõrkjas maitse. Kile
REFERAAT Vürtsid ja pähklid Juhendaja Tartu 2015 1 SISSEJUHATUS. 1 Vürtsid: teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest ,viljadest, õitest, koorest või risoomist saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. 2 Pähklid: neid on erineval kujul: koorimata ja kooritult, tervelt ja tükeldatult, viilutatult, purustatult, jahvatatult, naturaalselt või röstitult, soolatult, suitsutatult, magustatult, suhkru-, šokolaadi-, või vürtsikas glasuuris. Minu referaadis ma kirjeldan 4 vürtsi: rosmariin, muskaatõis, karrilehed, lambaläätse lehed, ja 4 pähkli: muskaatpähkel, brasiilia pähkel, metsapähkel, seedermännipähkel.
Sega küpsetuspulber jahuga ja lisa munavahule. 4. Vala saadud segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 30x40 cm ja küpseta 225 kraadi juures ahju keskosas u 5 minutit. 5. Valmis põhi tõsta suhkruga ülepuistatud küpsetus- või võileivapaberile, määri maasikamoosi peale, keera rulli ja lase jahtuda. 6. Jahtunud rull puista üle tuhksuhkruga. Apelsinisalat Tooraine: Apelsin 5 tk Õuna-või Sidrunimahl 3 sl Purustatud pähklid Valmistamine: Koori apelsinid ja puhasta valgest kooreosast. Lõika apelsinid ristipidi ratasteks, puhasta seemnetest. Aseta apelsinirattad vaheldumisi suhkruga ning vala peale veidi mahla. Lase seista jahedas ½ tundi. Enne lauale andmist puista üle purustatud pähklitega. Apelsinikeeks Tooraine: väherasvane 45% margariin 180 g suhkur 135 g näputäis soola muna 3 tk
................................................................................................... ............................................................................................................... Seemned Päevalilleseemned- müüakse naturaalselt, aga ka kooritult. Enne tarvitamist soovitav röstida, siis eemaldub koor paremini. Sobib hästi küpetistesse. Kõrvitsaseemned küpsetiste kaunistuseks Seedrimänniseemned ehk piiniapähkel ühe männiliigi seemned. Pehme söödav seeme onvalge, ovaalne ja väga väike ning maitselt magus.Röstimine aitab parandada nende maitset. Seemnetes leiduv õli rääsub kiiresti, seepärast saab neid säilitada külmkapis 1 kuu ja sügavkülmas 2-3 kuud. Seesamiseemned väga tervislikud. Rasvas röstimine tõstab nende toiteväärtust, eriti küllastumata rasvahapete osas. 7 KÖÖGIVILJAD Etüleen- lõhnatu värvitu gaas.
Samuti leidub söödavas osas karotenoide, B-rühma vitamiine ja askorbiinhapet ehk vitamiini C. Varakevadise värske toidulisana pakub maapirn sööjale tervislikku vaheldust, sisaldades ka paljusid tervisele soodsalt mõjuvaid koostisosi. Maapirnist saab maitsvaid toite keetes või aurutades, ahjus küpsetades ja grillides. Väga maitsvad on need ka niisama värskena lastele krõbistamiseks, riivituna või õhukeste viiludena salatites. Maapirni mugulaid süüakse enamasti toorelt, peamiselt erinevate salatite koostises. Noorte mugulate korral ei tasu ennast koorimisega vaevata, piisab, kui nad harjaga voolava vee all puhastada. Kuumtöödeldud mugulaid on seevastu hiljem palju lihtsam puhastada ja koorimiskaodki on väiksemad. Tasub teada, et õhuhapniku toimel tumeneb toores riivitud või tükeldatud maapirn kiiresti. Tumenemist aitab vältida ülepiserdamine sidrunimahla või nõrga sidrunhappelahusega.
kõrvitsat kodumeditsiinis kõhukinnisuse ja soolepõletiku leevendajana ning vähendab mõningal määral organismi kolesteroolihulka. Lisaks sellele eemaldab kõrvitsa tarbimine organismist liigeid sooli ja vett. Viimast tänu kaaliumi rohke sisaldusele. Kõrvitsas on palju B-rühma vitamiine ja mõnevõrra ka askorbiinhapet ning rohkesti karatenoide. Kõrvitsa kollane värvus tulenebki karatenoidide rohkest sisaldusest, eriti beetakaroteeni küllusest, mis on vitamiin A eelühendiks meie organismis ja toimib ka tõhusa antioksüdandina . Kõrvits toidulaual 2.12.2012 Konservatiivne kõrvitsa kasutus koduköögis piirdubki kõigest paari käiguga. E namik viljalihast pannakse kuubikutena marinaadis purki ja väike osa leiab kasutust kõrvitsasaias.
Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPTID EMMA SUITSUKANA SUVIKÕRVITSA PASTA 4 inimesel on vaja: 300g makarone (farfallet, penne või mis iganes aga mitte spagette) oliiviõli 1 suur sibul 2 küüslauguküünt 4dl kohvikoort soola musta pipart 1 suvikõrvits 200 g tomateid 2 suitsukanakintsu või fileed värsket basiilikut Kõigepealt tuleb sibul ja küüslauk ära hakkida ning kuumutada õlis kergelt klaasjaks.
soovitav loputada külmas vees enne keetmist *Basmati ehk India riis - pikateraline, mahuline (maht suureneb pärast keetmist 2 korda). Gurmaanide lemmik, veidi pähklimaitseline *Jasmiinriis - aromaatsem teistest, terad pärast keetmist veidi kleepuvad, tagasihoidlikuma maitsega eelmisest *Must riis ehk metsik riis ehk indiaani riis - dekoratiivne, tegelikult vesiheina seeme, mis meenutab riisi. Koristuse ajal värvus roheline, hiljem must. Pika keetmisajaga *Risottoriis - ümarateraline riis, mis sisaldab rohkesti tärklist, imab rohkesti vett ja annab risottole kreemja konsistentsi. Tuntumad risottoriisid: *Vialone nano, carnaroli, Arborio (viimane sobilik eriti aedviljadega)
Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas. Seetõttu tekitavad süües suus „paksu tunde“ nagu toomingamarjad. Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga. Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante. Kasutamine: Vilju süüakse toorelt, üldiselt koor eemaldatakse kuid osa inimesi sööb ka koos koorega. Süüakse ka lusikaga, nagu kiivit. Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, keediste ja siirupite valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult. Kui hurmaa juhtub olema seemnetega sordist, võib seemned toas potti kasvama panna. Neist sirguvad kenad väikesed puud.
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C, B6 ning foolhappe allikad.
valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist
- mais (33%) - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust 12. Riis pärineb? Pärineb Kagu-Aasiast 13. Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai jne. 14. Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6). Riis sisaldab teraviljadest kõige vähem valke. 15. Riisi kasutamisvõimalused. Teriseid tarvitab põhitoiduks (kooritult tangudena, vähem jahuna) 3/5 maakera rahvastikust. Riisist toodetakse: - tärklist, - puudrit - jooke: - viina (arrakit), - veini (saket), - piiritust, - õlut,
toatemperatuuril pruuni paberkotti ning lase viljal järelvalmida. Maitsva viljaliha nautimiseks lõika annoona lihtsalt pooleks ja söö lusikaga otse viljast. Kõvad seemned söögiks ei sobi. Cherimoyast saab banaani ning koort lisades valmistada ka suurepärase puuviljakastme. Kuningkookos Pähkli sisu on pehme, toitev ja väga maitsev ning seda saab süüa otse koore seest. Pähkli sees olev vesi on magus ning selle kogus sõltub pähkli küpsusastmest, parimad on 7-8 kuud küpsenud kookosed. Kuningkookos on väga toitev, ta on hea süsivesikuteallikas, kuid sisaldab ka valke, rasva, E vitamiini, rauda, kaltsiumi ja fosforit. Kookospähkli vesi on steriilne ning hea janukustutaja. Punane banaan On punase koorega ja väiksem kui kollane banaan. Tal on kreemjas sisu, millel on tunda kerget rabarberimaitset
C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas.
Kaltsium (Ca) 54,0 mg Raud (Fe) 4,72 mg Magneesium (Mg) 177,0 mg Fosfor (P) 523,0 mg Kaalium (K) 429,0 mg Naatrium (Na) 2,0 mg Tsink (Zn) 3,97 mg Vask (Cu) 0,63 mg Mangaan (Mn) 4,92 mg Vitamiinid Väärtus Vitamiin Ühik 100 g kohta C - mg B1 0,76 mg B2 0,14 mg B3 0,96 mg B5 1,35 mg B6 0,12 mg Folaadid 56,0 g (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 g Aminohapped
ka suhkrut. Kama sobib hästi kokku ka meie metsas kasvavate marjadega. Kellele aga kama jahune maitse ei meeldi, võib kamapulbri eelnevalt pannil üle röstida. Kama kasutavad ka erinevad kondiitritoodete tootjad, samuti lisatakse kama maiustustesse. Kuna praegu on tõsiselt päevakorral Eesti oma toidu otsimine, siis paljud restoranid on võtnud oma menüüdesse toite, kus on kasutatud kamajahu. Olgu selleks siis kamajahust küpsetatud kook või õhuline magustoit. Kuna aga lihtsuses peitub võlu, siis on omal kohal ka traditsiooniline kamajook või -söök segatuna hapupiimaga. Kama sööjal peab aga olema kannatust hea kama tahab natukene seista. Nii umbes 10 minutit. Retseptiriba Kamakört Vaja läheb: 2 klaasi hapupiima või keefiri, ½ klaasi kamajahu, 2 sl. mett või suhkrut. Valmistamine: Sega ained omavahel hästi läbi ja lase seista 10 minutit. Kama-kartuli rattad
Rasvade vähesuse korral võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine, võib langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele. Mineraalide ainevahetus: Kaltsiumi ainevahetus muutub, tõuseb luude käive ja uuesti moodustamine. Ema vere kaltsiumi sisaldus langeb nii loote suurenenud vajaduste kui rasedusest tingitud normaalse lahjendusefekti tõttu. D vitamiin suurendab hormoonide tootmist, mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku. Rauapuudusaneemia – on kõige tavalisem ja laialtlevinud toitumishäire kogu maailmas. Eesti sünniregistri andmetel oli 26,6%-l 2010 a sünnitanud naistest raseduse ajal aneemia. Rauapuudusaneemia on olukord, kus organismis napib rauda, et moodustada piisavas hulgas piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid
massile lisada sidrunimahla. Saadud massi võib värvida toiduvärvidega. 1 PEHME PIPARKOOK Taigna valmistamiseks segatakse omavahel kuivad ained, lisatakse hapupiim ja keedis ning sulatatud margariin. Taigen segatakse võimalikult väheste liigutustega, et küpsetis säilitaks mureduse. Valmis taigen valatakse küpsetuspaberiga vooderdatud kõrgete äärtega küpsetusplaadile ja küpsetatakse 200º-di juures ~ 40minutit. Kook on valmis, kui pinna sisse sõrmega vajutatud lohk kohe uuesti täis kerkib ning kook lööb vormi serva küljest lahti. Nüüd lastakse koogil jahtuda. Glasuuri valmistamiseks vahustatakse kohupiim koos suhkruga ning maitsestatakse vanillisuhkruga. Saadud segu määritakse soojale koogile ja kaunistamiseks võib peale puistata kreeka pähkleid või jõhvikaid. Valmis koogil lastakse seista külmutuses l tund. Taigna koostis: Hapupiim 7dl
- kõrvalmaitse ja -lõhnata. Marju korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei tohi hoida päikese käes Säilitatakse 4 kilogrammistes kastides temperatuuril 0 - 1ºC. Õhuniiskus 90% Säilimisaeg 2 kuud. Paremini säilib pakendatult 1 3 kg polüetüleenkilest kottides temperatuuril -2ºC. 6. Punase sõstra kasutusviisid. (mahla, kompotti, zeleed, keedist, siirupit, veini.). Toorelt kasutamine: - värskelt söömine, - lisamine magustoitudele, kondiitritoodetele. mahla, kompotti, zeleed, keedist, siirupit, veini. Punase sõstra mahl asendab salatikastmetes edukalt äädikat. Punasest sõstrast valmistatakse vürtsikaid kastmeid liharoogade juurde 7. Toitainete, mineraalainete ja vitamiinide sisaldus mustas sõstras.
Korjata tuleb korduvalt (oleneb sordist). Korjatakse taarasse, millega transporditakse. Taara peab olema: - kuiv, - puhas, - vastupidav, - kõrvallõhnata. Lauamari pakitakse väiksemasse taarasse, tööstusmari suuremasse. Must sõstar säilib 0C juures 20 päeva. Pakendiks sobivad 2 4 kg mahutavusega laiemad karbid. Polüetüleenkilest kottides saab säilitada nagu punast sõstartki säilib 30 45 päeva. Marju tarbitakse toorelt. Marjadest valmistatakse: - siirupit, - moosi, - toormoosi, - zeleed, - veini, - likööri, - mahla. Lehti kasutatakse mitmesuguste köögiviljade konservimisel. Lehed sisaldavad C vitamiini 317 476 mg 100 g kohta. Õitsemise ajal kogutud ja kuivatatud lehtedest saab valmistada vitamiinirikast teed. 9. Karusmarja kandeiga, keskmine saagikus, nõuded kasvutingimustele.
Euroopasse jõudis kartul 16.sajandil, kuid kuni 19.sajandini peeti teda ka siin delikatessiks. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles pärast viljaikaldusi ja näljahädasid hakati pisitasa kartuliga harjuma. Üldrahvalikuks toiduaineks sai kartul alles eelmisel sajandil. 42 Kartuli mugulad sisaldavad 14-37% tärklist; kuni 2% täisväärtuslikku valku; õun-, sidrun- ja oksaalhapet; vitamiinidest B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg %), C (26-42 mg%), U, karotiini (11-56 mg%); pektiinaineid; mineraalainetest kaaliumi (568 mg %), fosfori (54 mg%), kaltsiumi (12 mg%), magneesiumi (20 mg%), rauda (0,8 mg%), tsinki, niklit, koobaltit, joodi, kestainet (20-25%). Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini (kõige vähem mugulates). Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada
annaabi.ee 
