Tuleoht (0)

ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 20.10.2009
Töö maht: 2 akadeemilist tundi. Eesmärk: tutvuda konkreetse õigusaktiga ja leida sellest vastused alljärgnevatele küsimustele.
1. Mõistete tähendused:
Tulekustuti - Kõige levinumad kustutusvahendid nii ettevõtetes kui  kodudes. Pulberkustuti võimaldab kustutada tahkeid aineid, vedelkütust, põlevgaase ja isegi  elektriseadmeid.
Tulekustutusvaip - on klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 või 120x180) tükk mis on varustatud rihmadega millest kinni hoida. Sellega saab kustutada rasvapõlengut pannil , süttinud kodumasinaid või inimest kellel on süttinud riided.
Esmane tulekustutusvahend - Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt tule kustutamiseks kasutatav seade või ese, mille kasutamine ei eelda täiendavate isikukaitsevahendite kasutamist ega eriväljaõpet. Sellega peaks igaüks kohe ja kiiresti väikese tulekolde kustutamisega toime tulema .
Objekt – maa ning selle juurde kuuluv hoone või rajatis ja trantspordivahend, kus esmase tulekustutusvahenid vajadus kehtestatakse käesoleva määrusega.
Pädev isik – sertifiteeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik kellele on vajalik väljaõppe ja kogemus, juurdepääs vastavale töövahenditele ja teabele tooja poolt nõuantavate, mis tahes protsetuuri osas.
2. Tulekustutite valiku põhimõtted:

• Peab vastama standardile.
  
• Oleneb klassidest e. Vajadusest.
  
• Kus kasutad.
  

3. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit.
4. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest.
5. Tulekustutile peab olema vaba juurtepääs.
6. Tulekustutite vajadus majutus -, õppe-, ravi- ja hooldeasutustes ning spordi- ja büroohoonetes
1 tulekustuti (6 kg) iga 150 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele.
7. Majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutustes ning spordi- ja büroohoonetes kasutatavate pulberkustutite lubatud tulekustutusaine mass on (6kg) iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit.
8. Kuidas tuleb tagada tulekustutite korrashoid :

• Tulekustuti kotrollimine
  
• Tulekustuti hooldus
  
• Tulekustuti hoolduskoht
  

9. Nõuded tulekustutitele ning nende kontrollimise sagedus:

• Vahukustuti – 3 aastat
  
• Vesikustuti – 5 aastat
  
• Süsihappegaas – 5 aastat
  
• Pulberkustuti – 10 aastat
  
• Baloonkustuti – 10 aastat
  

10. Muud esmased tulekustutusvahendid on:

• Vooliku süsteem
  
• Liivakast
  
• Veeanum
  
• Tulekustutusvaip
  

11. Kuidas soovitatakse tulekahju korral tulekustutiga tegutseda?
11.1 Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend.
11.2 tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks.
11.3 Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti sisesina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise.
11.4 Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind.
11.5 Kui vahtkustutiga tulekahju kustutades pihusti ava ummistub, on vaja tulekustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja tulekahju kustutamist jätkata.
11.6 Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustuti hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist.
11.7 Kui süsihappegaaskustutit või haloonkustutit kasutati ruumis, tuleb pärast tulekustuti kasutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada.
12. Milleks kasutatakse järgmisi kustuteid?

Vahtkustuti: Sellega saab kustutada tahkeid aineid, mittepolaarseid põlevvedelikke (nt bensiin , õli, petrooleeter) ja ka väiksemat rasvapõlengut. Kustutusvõime on hea ja järelmõju pikk nii tahkete ainete kui põlevvedelike puhul.

Vesikustuti: Vesi on iidne ja enim levinud tulekustutusvahend. Vesikustuti ongi lihtsalt ballooni pandud vesi, mida saab hõlpsasti tulekoldesse lasta. Vesikustuti on ette nähtud tahkete ja põlemisel hõõguvate ainete (nt paber, puit, tekstiil , kumm) kustutamiseks. Nende ainetega on seotud ca 90% tulekahjudest.

Pulberkustuti [liigid (A…) ja liigile vastavad materjalid]
ABC-pulberkustuti on ette nähtud tahkete ainete ja põlevvedelike tulekahjude kustutamiseks. Sisaldab anorgaanilistest sooladest koosnevat pulbrit , enim ammooniumsulfaati ja/või ammooniumfosfaati, kustutusefekt põhineb põlemisreaktsiooni keemilisel inhibeerimisel ja põlevaine isoleerimisel peene soolatolmuga. Pulberkustutile on iseloomulik väga hea kustutusvõime, kuid puudulik kaitse uuestisüttimise eest. See tähendab, et pulbriga saab kiiresti maha võtta väga suure leegi, kuid uuestisüttimine on suure tõenäosusega pärast pulbripilve hajumist.
D-pulberkustuti on loodud metallitulekahjude kustutamiseks. Aktiivsete metallide, näiteks kaaliumi , naatriumi, magneesiumi või alumiiniumi põlemisel tõuseb temperatuur nii kõrgele, et vesi ja süsihappegaas lagunevad algaineteks ja soodustavad põlemist, ABC- või BC- pulbrid metallitulekahjude puhul ei toimi. D-klassi kustuti sisaldab tulekoldel sulavaid ja räbustina toimivaid aineid, mis isoleerivad põlevmaterjali leegist. Kustuti sobib laboritesse ja töökodadesse, kus esineb metallitulekahjude oht. Sihtotstarbelise kasutamise korral (metallide kustutamiseks) D-pulberkustutil puudusi ei ole.

Süsihappegaaskustuti: Süsihappegaaskustuti sisaldab rõhu all veeldatud süsihappegaasi, mis balloonist väljudes osalt aurustub, osalt tahkestub: ca 1/3 väljub süsihappelumena, mille temperatuur on -78,5 °C, toimides seega jahutavalt ja lämmatavalt. Süsihappegaasi trump on taielik puhtus - süsihappegaasist ei jää pärast kustuti kasutamist üldjuhul mingeid jälgi ega kahjustusi, mis on eriti oluline näiteks serveriruumides, juhtimiskeskustes, telefonikeskjaamades, diagnostikakeskustes ja mujal, kuhu vee, vahu või pulbri laskmine mõjuks hukatuslikult.

Haloonkustuti: Haloonid ehk halogeenitud süsivesinikud on gaasid, mis sarnaselt pulbrile kustutavad põlemist keemilist reaktsiooni inhibeerides, on puhtad ja ohutud inimesele, kuid mille kasutamist on oluliselt piiratud keskkonnakahjuliku toime pärast – lagundab sarnaselt freoonidega atmosfääri osoonikihti.
Allikas: Riigi Teataja “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus” www. riigiteataja .ee