Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille
1. Millele tugineb rahvamajandusõpetuse uuring? E) Majanduslugu ning mikro- ja makroökonoomikat 2. Millised on rahvamajandusõpetuse uuringud? B) Majandusteooria ja majandusprotsesse 3. Millise majanduspoliitika alavaldkonnad A) Fiskaalpoliitikaga E) Rahapoliitikaga 4. Milliste ühiskonna põhiväärtuste Omandus, vabadus, Demokraatia Vabadus, rahu, õigus ja turvalisus Otsustusvabadus, lepinguvabadus Vabadus, turumajanduskord, julgeolu Heaolu, julgeolu, rahu ja turvalisus 5. Kõige üldisemja tüüpilisem a. Uute ja täiendavate seaduste ning teiste õigusaktide kehtestamine b. Kindlsustust ja sagedust majandusüksuste üksikajalikes c. Reformide tegemist reformide pärast d. Vasturääkivust nn ökonomsuse printsiibile e. Riigibürokraatia rüdamist ja riiklikku köitumise ratsinaalsus 6
PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Psühholoogilisteks ohuteguriteks on Monotoonne töö Töötaja võimetele mittevastav töö Halb töökorraldus Pikaajaline töötamine üksinda Muud tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Psühholoogilisi ohutegureid võivad põhjustada järgmised tegurid Töö tulemuslikkus ja tähtajad Vähene otsustusvabadus Juhtiv töö ja vastutus Suur vaimse töö osatähtsus Hirm töö kaotamise ees Halvad töötingimused Halb psühhokliima Puudub kolleegide ja juhi toetus Tööalased nõudmised on liiga suured Organisatsioonis valitsevad pinged, ebakindlus, muutused Eraelulised pinged ja muutused Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö
maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul? ● Tsentraalne otsustamine – ülevaade kogu tegevusest Steve Hartman Kokkuvõte ● Sõltumatus, suurem otsustusvabadus. Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine. Uhkus saavutatu üle. ● Suurema sissetuleku võimalus, rahuldustpakkuv töö. ● Ühiskonna tunnustus Ettevõtluse tumedam pool ● Väärtustatakse kindla suurusega ja regulaarset sissetulekut, tööhõive stabiilsust ja sotsiaalseid garantiisid ● Finantside puudumine, ettevõtluseks vajalike oskuste puudumine, äriidee puudumine ● Soomes oli suhteliselt kõrge nende inimeste
Kas voolikud küljes või verd oksendamine on elamisväärne elu? Tihti ei ole perel kallite operatsioonide või ravimite jaoks raha. Nii kasutataksegi suur osa tervishoiu raha patsientide peale, kes surevad 12 kuu jooksul ning sedagi ainult leevendavaks raviks. Kuigi on üsna põlastusväärne mõelda inimelust raha kontekstis peame kõik tunnistama, et igal inimelul on hind. Kui on teada, et midagi ei lähe paremaks ja lihtsalt pikendame inimese piina, siis on see ju meie endi otsustusvabadus? Sagedane argument on, et lähedased ja ka arst, kes patsiendist hoolib võib haiget saada, kuid sellel hetkel mõtleb inimene ju ainult enda valu peale, mitte sellele, kellest hoolib. Veel ka, et täna ravimatu haigus võib varsti ravitav olla, kuid arvan, et eutanaasiat peaksi lubama just neile, kellel pole enam aega oodata. Arvan, et selline valik võiks olla, kui patsiendil on nkn surmaga lõppev haigus
keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. · Kohalik omavalitsus mingi maa-ala, või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · Peamine omavalitsuse tunnus: · Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus. Eestis kahetasandiline
Omatakse võimu ja võimalusi protsesside mõjutamiseks soovitud suunas sihikindel juht ei raiska oma energiat tõestamaks, miks ei saa tegutseda, vaid otsib vahendeid, mille abil saab edu saavutada. Suudetakse protsessi õigetel etappidel kokku viia ressursid ja nende rakendamiseks sobivad tingimused iga asi omal ajal. Iga töötaja teab, mille eest ta vastutab ja mille alusel teda hinnatakse. Ametikohustuste paindlikuks täitmiseks on töötajal valik otsustusvabadus ja õigused. Töötajatel on võimalik oma kompetentsust suurendada. 7. Personalitöös vajalikud dokumendid Tööga seotud: · Töölepingud · Lõpetatud töölepingud · Ametijuhendid · Materiaalse vastutuse lepingud · Puhkusegraafikud · Tõendid · Haigekassa dokumendid Töökaitsega seotud: · Tööõnnetuste ja kutsehaiguste dokumentatsioon
09.1943 Itaalia sõjast väljas, Mussoliini kukutamine, 5.06.1943 Kurski kaar, 06.06.1944 - Teine rinne ehk Normandia dessant, 02.04.1945 Berliini kapituleerumine, 08.05.1945 Saksamaa täielik kapituleerumine (lõpp Euroopas), 02.09.1945 Jaapani kapituleerumine (lõpp Aasias). eestlaste valikud teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee rindades, kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid, neid sunniti sõdima Saksa poolel ja Punaarmees, Soome armees olid eestlased vabatahtlikult, levinud oli ka metsavendlus, üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist, Eestist mobiliseeritud mehed viidi Venemaale tööpataljonidesse, seal sarnanes olukord sunnitöölaagritega ning iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri, põgenemine
keskvõimust b)II Regionaaltasand-rahvas ei saa esindajaid valida, vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve, vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab osaleda selle tasandi korraldusega c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, suurem otsustusvabadus avaliku elu korraldamisel. 7)Euroopa Liit: a)Euroopa Ülemkogu- riigipead, valitsusjuhid. Valitakse eesistuja praegu Herman van Rompuy. b)Ministrite Nõukogu- liikmesriikide erivaldkondade ministrid, alalist liikmeskonda pole, seadusandlik, töötab välja eelarve, selle peab heaks kiitma Euroopa Parlament Õigusaktid: *määrused- kohustuslikud kõikidele *direktiiv-ettekirjutus, eesmärk kuhu tuleb jõuda
piisavalt õigust teha enda jaoks otsus meeldiv või ebameeldiv. Seetõttu ma arvangi, et ei tasu üle pingutada mitte ühegi värviga. Mõnele inimesele sobib kui tal on lilla kübar, mantel ja saapad seda siis vanemale inimesele. Noorem inimene ei tohiks üle pingutada lilla värviga kuna ta on salakaval. Lilla värv nagu mustki muudab saledamaks. Ta mõjub igale inimesele erinevalt. Värvide erinev toime avaldab meile kõigile värvitoonidele vastavat mõju, kuid meile jääb otsustusvabadus, kas see toime on meile meeldiv tunne või mitte ja vastavalt tekkinud tundmusele me reageerime. Lilla värv nagu mustki muudab saledamaks. Ta mõjub igale inimesele erinevalt. Violett-lillat kasutatakse erinevalt nii ruumis kui riietuses. Tema mõju inimesele on samuti erinev. Oleneb täiesti inimese tujust ja meeleolust. Violett-lilla on ammustest aegadest üks erilisemaid värve olnud, seda oli vanasti väga raske saada ning seetõttu ongi temal suur tähendus
20.sajandi üheks suurimaks juhtimisteooria liidriks peetav Peter F. Drucker (1990: 182- 193) leiab, et töötajaid tuleb juhtida nii, nagu oleks tegemist vabatahtlikega. Töötajatele peab ette andma kindla sihi ning defineerima organisatsiooni "seisu", selgitama, missugused on organisatsiooni normid ja väärtused, tegutsemisviisid ja soovitud tulemused. Inimestele on vaja anda võimalus ennast ise motiveerida, kõik nende töös eesmärk, keskkond, suhted töökohal, otsustusvabadus ja palju muud peab olema piisavalt fun, et inimesed tahaksid seal olla. Motivatsioon on igaühe sisemine töö, juhi asi on anda töötajatele põhjust ennast motiveerida ehk luua tingimusi. Kõige olulisemaks kõikide toimetuste juures on motivatsioon, ja just selle olemasolu. Keegi täpselt ei tea, mis see on ja ei oska seda kirjeldada, aga selle puudumist tunnetavad kõik (M. Vaino 2005). Ilma selleta lihtsalt ei saa. See on tähtsaks faktoriks nii
alistusid ilma võitluseta. !!!Üheks põhiliseks kaotamise põhjusteks oli organiseerimatus maakonnad olid eraldi ja puudus koostöö. Puudusid nii võimsad relvad. Suletud ühiskond, ei olnud juurde võtta mehi, kes oleks valmis võitlema. Väga palju välisvaenlasi, kelle vastu tuli võidelda. Positiivsed tulemused Negatiivsed tulemused Kaupmeeste tulek Hansaliidu teke siinsetele Kadus vabadus, sellega otsustusvabadus ja aladele. oma saatuse määramine) Eesti alad läksid ühtsesse kaubandusruumi. Tõi kaasa pärisorjuse. Areng - põllutööriistade paranemine. Koormised, maksud, kirikumaks. Haridus (hiljem). Muutusid kombed ja toodi kaasa uued Lääne ristusk päästis meid venestamisest. traditsioonid. Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. (haridus, teadus, kultuur euroopalikud).
Tunnustamine tähendab, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. Rahvusvahelises õiguses puuduvad kindlad kriteeriumid ja reeglid, mille alusel otsustatakse millist riiki tunnustada ja millist mitte. Tunnustamine või mitte tunnustamine on iga riigi individuaalne poliitiline otsus ning selleks puudub igasugune seaduslik kohustus. 6 Seega ei ole riikide tunnustamiseks mitte mingisugust kindlat seadust, vaid see on siiski pigem poliitiline otsus. Autori arvates on selline otsustusvabadus õigustatud, sest kui tunnustamiseks oleks kindlad kriteeriumid, millele riik peaks vastama, et tunnustatud saada, siis oleks võimalik neid krteeriumeid teatud juhtudel vaid näiliselt täita. Riigid on suverräänsed ja kui teise riigi tunnustamine muutuks teatud tingimustel kohustuslikuks, siis ei oleks see enam vaba tahte avaldamine. Näiteks on riigid uute riikide tunnustamisel vägagi ettevaatlikud juhul, kui need on tekkinud unilateraalse setsessiooni tulemusel
juhitava kiirusega ja juhitavas järjestuses. •Vooltootmises on töökohad paigutatud tehnoloogiliste operatsioonide sooritamise järjekorras ja tööobjektid liiguvad esimesest operatsioonist viimase operatsiooni suunas ilma tagasi liikumata. Professionaalne teenindus – Klient on olulisel määral kaasatud protsessi (infovahetus, aeg). Teenus on kohaldatakse konkreetse kliendi vajadustele. Töötajatel oluline roll ja suurem otsustusvabadus. Selliseid teenuseid pakuvad näiteks: juhtimiskonsultandid, advokaadid, arhitektid, arstid •Teenuste kauplus – professionaalse ja massteeninduse vahepeal. see on „segu“ klienditeenindusest ja kontori toimingutest. Siia kuuluvad näiteks: pangad, spetsiaalkauplused, turismiagentuurid, autorent, koolid, restoranid, hotellid.. •Mass teenused – palju klienditehinguid, lühiajaline kliendikontakt, vähene kohaldatavus. Töötajad järgivad enamasti etteantud protsesse
siseseid allikaid) 2. kandidaatide otsimine (kandidaatide ligimeelitamine) 3. kandidaatide sõelumine 4. kandidaatide hulga säilitamine (kontakti hoidmine kandidaatidega) 8. Analüüside läbiviimine, personalitööga seonduvad kriteeriumid Töö analüüs (ingl. k. job analysis) on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus: · uuritakse töö iseärasusi (vastutus, koostöötase, juhtimise tase ja ulatus, otsustusvabadus jm); · määratakse kindlaks ametikoha vastutus; · määratakse kindlaks ametikohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded; · kirjeldatakse töö tegemiseks vajalikke tingimusi ja vahendeid; · kirjeldatakse antud töö seotust teiste töödega (kelle tööle on minu töö väljund sisendiks?); · töötatakse välja ametikohtade ja töötajate hindamisnäitajad, mis on aluseks töötasustamissüsteemide rajamiseks;
vahel. Naise hingelist seisundit pärast aborti võivad mõjutada tema seisund enne protseduuri, samuti see, milliste hoiakutega ta protseduuri tegemisel kokku puutus. Abordipooldajate argumendid: Vaade, et abort on aktsepteeritav ning ei peaks olema illegaalne, tugineb järgmistele kesksetele väidetele. · Loode pole täieõiguslik inimene Loode (kas kogu raseduse kestel või selle varajases staadiumis) ei ole inimene, kellele laienevad inimõigused. · Otsustusvabadus Igal naisel on õigus kontrollida tema kehas toimuvat. · Abort on otsustusvabaduse rakendamine Abordi protseduur ei ole mitte tapmine, vaid on naise õiguse kontrollida oma kehas toimuvat tegelik ja õiguspärane teostamine. · Riik ei peaks sekkuma Riik ei peaks aborti seda kriminaliseerides taunima. Abordi sooritamise üle järelevalve teostamine on lubamatu sekkumine inimeste eraellu ja põhivabadustesse. Peaks abort olema lubatud või ei?
Ristiusk oleks meie maale tulnud nii või teisiti ja oli hea see, et venemaa meile seda ei toonud. Vene õigeusu kirik oli venekeelne ja sellega sunniti keelt õppima. Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. Haridus, teadus, kultuur väga euroopalikud. Kõik positiivsed ilmingud aga on mõistetavad alles tänapäeval. Negatiivsed tulemused vabadus kadus ja sellega seoses oma saatuse määramine ja otsustusvabadus. Lõpptulemuseks pärisorjastamine. Ei kujunenud aga 13 sajandil. Koormised, maksud, kümnis. Ristirüütlite tulekut oli kaugelt näha, sest metal helkis päikesepaistel ja lipud ja kolin oli ka kuulda. Siis piirati linnuseid ja inimesed varjusid sinna koos toiduga. Linnusesse prooviti sisse murad ning püüti ka seda erinevatel moodustel põlema panna. Kiviheitemasinad ja vibud. Linnusest aga kallati keevat vett. Üljuhtul suudeti vallutada linnus, mida asuti piirama
sihikindel juht ei raiska oma energiat tõestamaks, miks ei saa tegutseda, vaid otsib vahendeid, mille abil saab edu saavutada. Suudetakse protsessi õigetel etappidel kokku viia ressursid ja nende rakendamiseks sobivad tingimused iga asi omal ajal. Iga töötaja teab, mille eest ta vastutab ja mille alusel teda hinnatakse. Ametikohustuste paindlikuks täitmiseks on töötajal vajalik otsustusvabadus ja õigused. Töötajatel on võimalik oma kompetentsust suurendada. 11. Töökorralduse mõiste ja olemus Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise. Töökorraldust aitavad parandada: Töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid
- värbamise ja valiku programm - töölt vabastamise programm - hüvitamisprogramm - koolituse ja arendamise programm - töösoorituse hindamise programm - infosüsteem. 4. Programmide täitmine 5. Personali planeerimise tulemustele hinnangu andmine 39. Mida nimetatakse töö analüüsiks? Töö analüüs (ingl. k. job analysis) on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus: uuritakse töö iseärasusi (vastutus, koostöötase, juhtimise tase ja ulatus, otsustusvabadus jm); määratakse kindlaks ametikoha vastutus; määratakse kindlaks ametikohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded; kirjeldatakse töö tegemiseks vajalikke tingimusi ja vahendeid; kirjeldatakse antud töö seotust teiste töödega (kelle tööle on minu töö väljund sisendiks?); töötatakse välja ametikohtade ja töötajate hindamisnäitajad, mis on aluseks töötasustamissüsteemide rajamiseks;
ülesandeid ja lasta loominguliselt mõelda ning iseseisvalt otsustada. Kui töötaja tunneb, et teda usaldatakse, temast sõltub midagi, siis seda enam ta püüab, et mitte usaldust petta. Enesearendamise võimalust ja huvipakkuv töö Motiveerimisel peab olema paindlik ja arvestama nii ettevõtte eripäraga kui ka konkreetsete töötajate huvidega. Inimestele on vaja anda võimalus ennast ise motiveerida, kõik nende töös eesmärk, keskkond, suhted töökohal, otsustusvabadus ja palju muud peab olema piisavalt hea, et inimesed tahaksid seal olla. Teadmustöötajale peab ette andma kindla eesmärgi, nad tahavad väljakutseid ja võimalusi eneseteostuseks. Anna töötajale võimalus ise otsustada eesmärkide saavutamise teede üle. (Leimann etc 2003: 257) Õigete meetmete valikuga võib väiksemate kuludega saada parema tulemuse. (Leimann etc 2003: 257) Autori arvates võib eneseteostusvajaduse rahuldamise sõnastada kuivõrd töökohal on
kasvab, kuna: ETTE- (Kapitali)omanikud - sissetulek (kasum) · üha enam püütakse sotsiaalseid norme ja väärtusi (hinnanguid) läbi suruda VÕTTE Juhtkond (tegevomanikud) - investeeringu säilimine ja kasv spetsiaalselt selleks loodud institutsioonide ja organisatsioonide poolt; SISESED (väikeettevõtluses tavaliselt - iseseisvus, otsustusvabadus · ettevõtet hakatakse üha enam vaatlema kui sotsiaalset üksust ja sellest - eneseteostus HUVI- samad isikud) tulenevalt kannab ettevõte ka sotsiaalset vastutust. GRUPID Töötajad - sissetulek, töökoht, sots. kindlustus
sihikindel juht ei raiska oma energiat tõestamaks, miks ei saa tegutseda, vaid otsib vahendeid, mille abil saab edu saavutada. · Suudetakse protsessi õigetel etappidel kokku viia ressursid ja nende rakendamiseks sobivad tingimused - iga asi omal ajal · Iga töötaja teab, mille eest ta vastutab ja mille alusel teda hinnatakse. · Ametikohustuste paindlikuks täitmiseks on töötajal vajalik otsustusvabadus ja õigused. · Töötajatel on võimalik oma kompetentsust suurendada. · Selgita mõistet töökorraldus Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise. KORDAMISKÜSIMUSED 13 8. mai 2010. a. 10:58 1
valida. Kodanik seostub kodaniku ja riigi vaheliste õiguste ja kohustustega. Kodanikul on identiteet, staatus, väärikus ja ta on ühiskonna võrdne liige. Kodanik on aktiivne turul osaleja ja ta mõjutab riiki tagamaks heaolu, samuti kujundav kodanikud avliku huvi. Kodanikuga seotub ka ühiskonna ja riigi majanduslik, poliitiline ning sotsiaalne areng. 40. Milles seisneb Borodkini väitel diskretsiooni õigus olemus heaoluriigi reformides? Diskretsioon kaalutlusõigus, otsustusvabadus (valikute vahel) Diskretsoon on justkui dialektiline protsess. Tõstatab küsimuse kui palju või vähe peaks olema otsustusvabadust, nt kui palju või vähe peaks olema ühe ametniku töös otsustusvabadust, kuivõrd peaksime me ametniku tööd reguleerima seadustega. Seaduse ja ametniku töö puhul on aga nende vastavust raske kontrollida, puudub tehnoloogia ja eksisteerib ebamäärasus. Läbi aegade on
Toore liha ja munade käitlemisel tuleks kasutada ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid. BIORELV SPOOKY: vaja 75mg, et tappa inimene, 500g et inimkond wow ????? :D 53. Nimetage psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö Pikaajaline töötamine üksinda Töönõuetele või töötaja võimetele mitte vastav töö Halb töökorraldus Kõrget töötulemust nõudev ja ülemääraste tähtaegadega töö Töö hulk ja tööliigutuste kiirus Otsustusvabadus oma töölõigu piires? Suure vigastusohuga töö Kõrge sotsiaalse vastutusega töö ja juhtiv töö Toetuse puudumine Psühhosotsiaalsed tegurid, mis võivad aja jooksul mõjutada töötaja psüühilist seisundit 54. Nimetage vaimse ülekoormuse ebasoodsaid tagajärgi *Krooniline väsimus *Tööstress, depressioon, ärevushäired *Läbipõdemise ilmingud, enesetunde halvenemine *Passiivsus, töölt puudmine *Töökvaliteedi ja töövõime halvenemine
Mille alusel on 4 erinevat kultuuritüüpi moodustatud (teljed-joonis: välimine, sisemine, stabiilsus, paindlikkus) Cameron jaQuinn (1999) lõid konkureerivate väärtuste kontseptsiooni organisatsioonikultuuri diagnostikaks. Skaaladeks, kus konkureerivad väärtused on kultuuri seisukohastmäärava tähtsusega, on nendemeelest: · Paindlikkus versusstabiilsus · Introvertsus versus ekstravertsus Esimesel skaalal on väärtusteks kas otsustusvabadus, dünaamilisus, paindlikkus või pigem stabiilsus, kord ja kontroll. Teise skaala põhiväärtused kalduvad kas integreerituse-ühtsuse või konkurentsi ja eristumise suunas. Ka selle kontseptsiooni tulemuseks on organisatsioonikultuuri neljane jaotus. 14 Klann Sõbralik, üks suur pere 1. Edukus: töötajate ja klientide rahulolu 2. Liider: mentor, isalik, julgustav 3
Klientidelt raha kätte nii kiiresti kui võimalik Ostud teostada nii hilja kui võimalik Hankijatele tasuda mitte enne kui kokku lepitud Hoida varud optimaalsel (minimaalsel) tasemel Andres Laar 2008 2007 10 KÄSKU SISSEOSTJALE Lähtu firma huvidest, usu nendesse ja tegutse nende saavutamise nimel. Arvesta kolleegide soovitusi, kuid säilita otsustusvabadus. Osta maksimaalselt kvaliteeti raha eest, mis sulle on ette nähtud. Tunne hästi materjale, kaupa, samuti tootmisprotsessi, see võimaldab su tööd paremini korraldada. Ole aus ja tõene. Ära lase end ära osta! Kohtle partnereid avalalt ja viisakalt. Täida oma kohustusi täpselt, sama nõua oma partneritelt. Ära KUNAGI käitu teravalt. Aita kolleege. Tee koostööd oma ametivendadega. Prof. J. J. Callaghan 10 käsku ostuagendile (muudetud veidi A. L. poolt)
omavahel seotud inimsuhted ja vajadused, mida tähendab poliitiline loom, miks on vaja toetada eelkõige keskklassi mitte vaeseid ja rikkaid).Perekond on elu põhi alus, sest inimeste vahel eksisteerivad suhted ja saame rahuldada vajadusi. Poliitiline loom tähendab seda et inimene elab ühiskonnas. Ühiskonna väärtusi tekitab just keskklass. Nimetage ja seletage lahti kolm Renesansi sotsioloogia alust. Humanism üksik indiviid on oluline ja tähtis on otsustusvabadus. Ratsionaalsus proovime mõista maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on
võimalused. See nõue hõlmab nt võrdset juurdepääsu toimikutele ja dokumentidele, võimalust ühesugustel tingimustel kutsuda eksperte, kuulata üle tunnistajaid. - Õigus põhistustega kohtuotsusele Nõue kohustab kohtuid oma otsuseid põhjendama, et menetlusosalised ja avalikkus saaksid teada otsuse põhjused ja süüdistatav saaks kasutada võimalust otsus edasi kaevata kõrgemasse kohtusse. Kohtutele jääb suur otsustusvabadus kohtuotsuste sisu ja struktuuri osas ja põhjendatud kohtuotsuse nõue ei t'henda, et selles peaks olema käsitletud igat argumenti. - Õigus ausale tõendite esitamisele Võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõttest tuleneb süüdistatava võimalus tutvuda süüdistusmaterjalidega. Protsessis, mis baseerub toimikumaterjalidel, on juurdepääs nendele eluline. Nii süüdistusele kui ka kaitsele tuleb anda võimalus teada ja kommenteerida teise poole seisukohti ja tõendeid.
Organisatsiooni võimalused/piirangud- mis toetavad/piiravad sooritust. Kaasaegsed töövahendid, informeeritus. Eelarve lisateenuse sisseostmiseks. Rolli omadused (sh rolli koormus, selgus, konflikt)- kui koormav on roll, kui suur on vastutus. Kas on selge, mida oodatakse. Rolli omadused juhist sõltuv- kas on piisav koormus, selge, ei oleks liigseid nõudmisi. Palk ja tajutud õiglus. Tööstress ja läbipõlemine. Koormus. Juhi ja kolleegide toetus Autonoomsus- otsustusvabadus, kuidas ja millal oma tööd teha. Oluline, sest in saab ise otsustada-väärtuse tunne. In meeldib, kui neid vajatakse ja on olulised Tööaeg- põhiline probleem- kui pikk on tööaeg, kas väsitab ja kurnab. Teine probleem- sotsiaalne e kas in tahab töö ajal olla kusagil mujal. Organisatsiooni liikmelisus/pühendumine- liikmelisus- organisatsiooni kodanikuks olemine, kuuluvustunne. Kõrgeliikmelisusega in lojaalsed, järeleandlikud
kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: - õigusnormi faktikirjeldusega(õiguslikke tagajärgi, olgu imperatiivselt või alternatiivselt antuid, saab kohaldada vaid siis, kui lahendatav elujuhtub vastab faktilisele kirjeldusele. - vastava seaduse eesmärgi ja mõttega, oma otsustusvabadust ei tohi
omandamise viisid. Isikute vahel on 2 liiki suhteid: suhted seoses asjadega (omandisuhted) ja suhted seoses üleminekuga (vahetus) pandektiline süsteem õigusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse süsteemina: üldosa, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus. eraõigus ja avalik õigus eraõiguses on objektiks eraisikute omavahelised õigussuhted. Iseloomulikuks tunnuseks on üksikisiku otsustusvabadus (privaatautonoomia). Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine. Ülimusliku tegevuse sidumine seaduse ja õigusega. Tüüpiline tegevusvorm on haldusakt. Avaliku õiguse õigusnormid: riigiõigus e. konstitutsiooniõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, menetlusõigus e.
faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud 2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis 13 3. subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga 4. õigusliku tagajärje väljaselgitamine Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust
Küsimus Kontinentaal-Euroopa Anglo-ameerika Õigussüsteemi Mõiste alusel loogiliseltLähtub kohtupraktikas tekkinud struktureeritus ja süstematiseeritud protsessiskeemidest kohtuasja lahendamise käik Õiguse allikad Eelkõige seadused, kõrge kodifitseeritus Eelkõige pretsedendid, aktid kitsama mõjuga Kohtuniku Otsustusvabadus seaduse alusel Piiratud varasemate lahenditega otsustusruum 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus avalik õigus · Kõige üldisemalt reguleerib eraõigus eraisikute (füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute)
teokoosseis x (valikudiskretsioon) A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg 13 Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või
õiguskindlusest. Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused: 1. faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud 2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis 3. subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga 4. õigusliku tagajärje väljaselgitamine Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. 2. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane. Diskretsiooni piirid:
3. subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga 4. õigusliku tagajärje väljaselgitamine teokoosseis x (valikudiskretsioon) A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või
asjaolusid. o Ka siis on sellega tagamist, kui administratsioon seob ennast iseennast kitsendavalt halduseeskirjadega. Kui ise teeb eeskirjad, ning siis ei võta avaldust vastu, kaaluma asjaolusid on ta kohustatud. Ta võib ära öelda lõpus, kuid ta ei saa juba lävelt, et taotleja taotlus pole kooskõlas. Diskretsiooni piiride ületamine: Administratsioon võtab endale suurema otsustusvabadus, kui seadus seda talle lubab. Administratsioon ületab diskretsioonivälised õiguslikud piirid. Nt valitakse tagajärg, mida seadus üldse ette ei näegi. Ka võib olla ebaõige teokoosseisuga. Diskretsiooni kuritarvitamine siis kui administratsioon ei pea kinni kas teadlikult või ekslikult diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Haldusotsustus ei rajane asjakohasel kaalutlusel, võib tegemist olla nt omavoliga. Siis lähtub administratsioon
annaabi.ee 
