endale sobivad meetodid. Kokku tuleb leppida teatud põhimõtetes, näitajates, kriteeriumides, mille alusel otsuseid langetada. Seoses info suure hulgaga omandab järjest suurema tähtsuse selle süstematiseerimine ja erinevate oluliste näitajate esiletõstmine. Oluline on saada kiiresti kokkuvõtteid ja analüüse strateegia formuleerimiseks, tegevuse planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Otsuste vastuvõtmiseks saadav informatsioon peab olema otsustajale arusaadav. Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega: 1) kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest); 2) kulude käitumine tegevuse muutumisel; 3) eelarvete koostamine. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid, mille peamiseks erinevuseks on kasutajaorientatsioon ja reglementeeritus. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Olemuselt on
Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne. Vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Protsess: Probleemi määratlemine. Probleem kui tegelikkus erineb soovitust.Probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena. Liigid: Hästi-määratletavad probleemid. Probleem selge, otsustajale tuttav, eesmärk on selge. Saab lahendada ratsionaalselt Raskesti-määratletavad on uued või ebatüüpilised, informatsioon on ebamäärane või seda ei piisa. 2. Otsuse kriteeriumite kindlaksmääramine. 3. Kriteeriumite hindamine. 4. Alternatiivide väljaselgitamine. 5. Alternatiivide analüüs. Iga alternatiivi võrreldakse kriteeriumiga. Kui hinded on erinevad, tuleb arvutada kaalutud hinne = kriteeriumi osatähtsus x vastava kriteeriumi hinne. 8
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH
ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Võrdlus: Kuna fasism lõppes ühes Natsi-Saksamaa ja Itaalia alistamisega,siis saame fasismi ja liberalismi võrrelda kuni aastani 1945. Fasismi tagajärjeks oli äärmine vägivald.Tänu tugevale riigile ja ühele otsustajale toimetati riigi tasandil kiiresti kõikidel elualadel ja ka majanduses.Ka riiklik vägivallaaparaat ja propagandamasin suutis liigutada suurt osa kodanikest. Liberalismi tagajärjeks oli jällegi 30 aastate majanduskriis ja samuti sõda.Majanduses tekkis kaos,riik ei suutnud oma kodanikke vastava tegevusplaani puudusel kaitsta. Liberaalid ei suutnud otsusekindlatele fasistidest kõrilõikajatele vastuseista,poliitilised järeleandmised viisid ummikusse.
Inimene on puhta südametunnistusega isetu kodanik, kuid ei sobi ühiskonda, kuna tema ideed ja vaated kuuluvad ehk mõnda teise sajandisse. Näiteks Timotheus von Bock (Jaan Krossi "Keisri hull"), kellele said tema ausus ning väärtushinnangud hukatuslikuks. Hakates vastu keisrile, teadis Timo täpselt, millega riskib - kõik oli eelnevalt läbi kaalutud. Mehel tuli teha valik ja ta tegi selle vastavalt oma vaadetele ning tõdedele. Edasine näitab, et põhimõtetele kindlaksjäämine võib otsustajale olla kohutavate tagajärgedega, kuid samaaegselt on ta oma riskidest teadlik - kangelane on oma otsuse teinud.Heitlus inimese sisemuses võib segi paisata kogu tema hingeelu ja mõttemaailma, rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja
I 30. Ignoreerima-eirama, tahtlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama. 31. Import-sissevedu 32. Inflatsioon-rahaühiku ostujõu vähenemine. 33. Inkasso-raha sissenõue (panga poolt) 34. Innovatiivne-parem;uuenduslik 35. Infosüsteem-info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite terviklik süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks 36. Insaider-asjatundja, omainimene, seesolija. 37. Installeerima-paigaldama, sisse või paigale seadma 38. Instrueerima-juhendama, juhtnööre andma. J 39. Jae-jaoti, väikeses koguses. Vastand hulgi 40. Jaekett-kaupluste, kaubamajade või-hallide rühm, mis tegutseb ühe nime all ja ühtlustatud hindadega K 41. Kaup-müügiks pakutav või müüdav vallasasi 42
reaalsete alternatiivide keskkonnamõju kohta, ning edastada saadud tulemused otsustajatele ja avalikkusele. KMH annab ettevõtjale ning avalikkusele võimaluse teada saada, milliseid keskkonnakaitselisi kaalutlusi on otsustaja otsuse langetamisel arvesse võtnud KMH annab üldsusele võimaluse protsessis osaleda ning tehtavaid otsuseid mõjutada. Sellega loob KMH arendajale ja otsustajale eeldused olla teadlik oma otsusega kaasnevatest mõjudest keskkonnale ning muudab need mõjud üldsuse jaoks aktsepteeritavateks. KMH taotleb pakutud tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivsete keskkonnamõjude sellist kompromissi, mis hoiaks negatiivsed keskkonnamõjud võimalikult madalad. /3/ 2.2. Juhtumid, millal tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine Reeglina hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui see võib põhjustada olulist mõju keskkonnale. Tegevused, mille puhul on
toimingute sünkroonsust Standardiseeri ja minimeeri vajalik reservvaru toimingute vahel. Korralda töö nii, et iga tegevusoperatsiooni saab vigade suhtes jälgida ja vea asetleidmisel peatada. 7) Infosüsteem (IS) on ... ... info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks. Infosüsteem on ettevõtte infotasand. IS all mõistetakse info kogumiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutatavate meetmete ning vahendite kompleksi. Edu faktoriteks on: · informatsiooni liikumine nõudluse kohta tellijalt tarnijale toimub operatiivselt ja usalduslikult · kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav
ehk Keskkonnaraport ehk Environmental Impact Statement – EIS ehk Keskkonnamemorandum, keskkonnateatis ehk Environmental Statement – ES. • Taotleja, kes planeerib ja projekteerib; • Vastutav asutus, kes otsustab; • Avalikkus, kes asjast aru saab. KMH Aruande kvaliteet: o Terviklik – võimalik teha teadlikku-informeeritud otsuse? o Kohane – arvestatud õiget ja piisavat informatsiooni? o Arusaadav, kergesti mõistetav - otsustajale? o Usaldusväärne – arvestab kehtestatud kvaliteedi ja professionaalseid standarte? o Õigustatav – riskid ja mõjud on määratletud otseselt taotluse ebakindluste ja küsitavustega? o Teostatav - loob kindla baasi valikutele ja tingimuste määramisele? Edukas KMH aruanne on: Teostatav – dokument, mida taotleja saab rakendada keskkonnasõbralikuks planeerimiseks ja projekteerimiseks;
kultuuripärand või vara KMH KOHUSTUSLIK – kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist, kusjuures kavandatav tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju; kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natuura 2000 alasid KMH PÕHIMÕISTED: Keskkonnamõju hindamist korraldab arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba;
vertikaalsetes ahelates (erinevate juhtimistasandite vahelistes suhetes). Protsessi juhtimise eesmärgi ja tegevusvariantide endogeenne väljaarendamine toimub otsustaja poolt organiseeritud (läbiviidud) majandusanalüüsiga. Otsustaja lähtub analüüsiülesande püstitamisel ja tulemuste hindamisel seejuures oma isiklikust huvist (oma heaolu maksimeerimise soovist). Seega otsitakse juhitavale protsessile parimat arenguvarianti ainult juhul kui see tegevusvariant tagab otsustajale maksimaalse heaolu. Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui terviku ja otsustaja kasulikkusefunktsioonid on otses tugevas seoses. Juhtimise praktikas peab aga iga otsustaja arvestama vajadusega rajada suhted sõltumatute partneritega lepinguliste tingimuste (sealhulgas motiveerimismehhanismide) süsteemile, mis suunaks kõiki partnereid valima otsustajale kõige kasulikuma tegevusvariandi. Kõigist aspektidest
6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest; 8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine. §11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse. (2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. (3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine. (4) Keskkonnamõju hindamise programmi heaks kiitnud keskkonnamõju hindamise järelevalvaja täidab järelevalvaja ülesandeid kuni järelhindamise lõpuni. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse. (2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. (3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
· Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. Seejuures eeldab ökonoomika, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades ikka oma kasu, mida iganes nad parajasti omakasu all ka ei mõtleks. Kõigist võimalikest ja teada olevatest tegevusalternatiividest valitakse välja ikka see, millest on valijale/otsustajale loota suurimat kasu. Seega on just stiimulid need, mis indiviidi käitumist suunavad. · Tegevus ja tegevustingimused · Ühiskonna mõiste OSA 2 Tegevusteooria Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Kõigil olid alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada.
teemasid kasutatakse küsimustiku esimeses ja milliseid järgnevates voorudes. Järgnevate voorude küsimustikke saab välja töötada vaid pärast eelneva vooru tulemuste analüüsimist. Küsimustikud peaksid olema koostatud nii, et ei oleks võimalik anda neutraalseid vastuseid. Delfitehnika ülesandeks ei ole lõpliku üksmeele saavutamine, vaid erinevate poliitikate tugevamate poolt- ja vastuargumentide esiletoomine. See avab otsustajale probleemi kõik küljed. Tavaliselt kasutatakse vastajatena silmatorkavalt vastanduvate vaadetega osalejaid. Igal grupi liikmel palutakse vastata küsimustiku mingile kindlale osale. Osalejatele tuleb selgitada, et ei pea vastama kõigile küsimustele. Tavaliselt tehakse enne kindlaks, kas vastajad on antud valdkonnas pädevad, eriti kui vastused küsimustele on arvulised. See võimaldab ka vastajal endal oma teadmistes veenduda. Kuna küsimustikku
välisõhu saaasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsensi või kiirgustegevusluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba vm eldatavalt keskkonnamõjuga tegevust lubavat dokumenti. Arendaja on - eraprojektile loa taotleja - projekti algatav avalik-õiguslik isik Arendaja peab hankima info, selle esitama ja kandma kulud. Protsess: - arendaja esitab tegevusloa väljaandjale e otsustajale tegevusloa taotluse - otsustaja otsustab kas algatada või algatamata jätta ning teatab sellest arendajale ning avalikult (Ametlikud Teated). - Eksperdid koos arendajaga koostavad kkm hindamise programmi, mis avalikustatakse ja korraldatakse arutelu - arendaja esitab programmi koos arutelu ettepanekutega järelvalvajale (kkamet või kkministeerium), kes teatavad programmi heakskiitmisest avalikult - eksperdid koostavad vastavalt programmile kkmõju hindamise aruande, mis avalikustatatkse
teisele. Eetilised valikud, dilemmade lahendused on pikaajalise äriedu aluseks. Seda nii makro- kui ka mikroperspektiivist. Ärieetika makrotasandil Selleks, et turg töötaks efektiivselt, on vaja: 1. õigust eraomandile 2. vabadust kaupade ja teenuste ostu-müügiga seotud otsustes 3. võimalust saada korralikku ja vajalikku infot nende kaupade ja teenuste kohta. Ebaeetiliste otsuste mõju Mõju otsustajale Tulemus Altkäemaks mittetöine tasu hinnad suurenevad muutub otsuse valik väheneb toote/ teenuse kvaliteet Sund hirm saada kahjustatud hinnad suurenevad muutub otsuse valik väheneb toote/ teenuse kvaliteet Pettus puudulik informatsioon väheneb tarbija rahuldatus
heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest; 8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine. (4) Keskkonnamõju hindamise programmi heaks kiitnud keskkonnamõju hindamise järelevalvaja täidab järelevalvaja ülesandeid kuni järelhindamise lõpuni. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse. (2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. (3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
rentaablust. Investeeringute hindamiseks sobib hästi nüüdispuhasväärtuse meetod ( net present value NPV), kuna see sisaldab raha ajaväärtuse hindamist ja kõiki kuluvoogusid. Nüüdispuhasväärtuse meetod (NPV) hindab rentaablust, võtab arvesse esialgsed investeeringud, järgmiste aastata rahavood, raha ajalise väärtuse nendeks aastateks ja konteineri eluea. Rentaabluse hindamise NPV- meetodi eeliseid: 1) on otsustajale sobiv, kuna rentaablus on äritegevuse eesmärk, ja on hea näidata, kuidas logistiline pakend võib teenida seda eesmärki; 2) rentaabluse hindamine annab firmale aluse alternatiivsete investeeringute võrdlemiseks; 3) võimaldab hinnata eri elueaga pakendeid. Nt kallist, kauem vastupidavat saab võrrelda sagedamini asendamist nõudva odava pakendiga. Odavamal pakendil on lühem
keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest; 8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine. (4) Keskkonnamõju hindamise programmi heaks kiitnud keskkonnamõju hindamise järelevalvaja täidab järelevalvaja ülesandeid kuni järelhindamise lõpuni. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse. (2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. (3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
integreerides ekspertide ja avalikkuse hinnangud selle tegevuse ning tema reaalsete alternatiivide keskkonnamõju kohta, ning edastada saadud tulemused otsustajatele ja avalikkusele. KMH annab ettevõtjale ning avalikkusele võimaluse teada saada, milliseid keskkonnakaitselisi kaalutlusi on otsustaja otsuse langetamisel arvesse võtnud KMH annab üldsusele võimaluse protsessis osaleda ning tehtavaid otsuseid mõjutada. Sellega loob KMH arendajale ja otsustajale eeldused olla teadlik oma otsusega kaasnevatest mõjudest keskkonnale ning muudab need mõjud üldsuse jaoks aktsepteeritavateks. KMH taotleb pakutud tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivsete keskkonnamõjude sellist kompromissi, mis hoiaks negatiivsed keskkonnamõjud võimalikult madalad. /3/ 3 Juhtumid, millal tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine Reeglina hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui see võib põhjustada olulist mõju keskkonnale
raamatupidamisspetsialisti teenuseid või pidades ise raamatupidamisarvestust. Vali vaid, millist soovid! Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Laiem mõiste, kui raamatupidamine. Nii andmete kogumine, töötlemine ja edastamine nende kasutajale-otsustajale (juhile) ühise mõistetava keele kaudu ongi majandusarvestus. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon ei riigivalitsus, linna- ja maakonnavalitsus, koolid jne., kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele.
Tõenäosuse hindamine peegeldab arvulist lõhet olemasoleva ja otsuste langetamiseks vajamineva informatsiooni vahel. Tõenäosuslike mudelite kasutamise eesmärgiks on vähendada määramatuse osakaalu otsustusprotsessis. Lisaks võib siinkohal kasutada ka võtteid nagu investeeringu tasuvuse arvutamine ja diskonteerimine. 3. samm. Anna tulemustele kvantitatiivne tähendus (rahaline või kasulikkust väljendav väärtus). Selle sammu mõte on näidata otsustajale, kui tähtsa probleemiga on tal tegemist. Arvuta otsustuspuu väärtus, alustades paremalt ja liikudes vasakule. Arvuta määramatuse tagajärgede väärtus nende sõlmpunktides, korrutades tagajärgede väärtused nende esinemise tõenäosusega (so eeldatava väärtusega - EV). Mõnigi kord ei ole valikute üle otsustamisel eeldatava väärtuse rahaline väljendamine kohane, kuna erinevad lahendused on sisuliselt erineva väärtusega
ja vastuväiteid. Avalik väljapanek ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg peab kestma vähemalt kaks nädalat. Avatud menetlus viiakse läbi koos avaliku aruteluga või teatud tingimustel ka ilma selleta. Kui loa alusel kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju, tuleb enne loa väljaandmise üle otsustamist läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis annab otsustajale tegevuse mõjude kohta täpsemat informatsiooni. Tegevused, mille mõjusid tuleb kindlasti hinnata või mõjude hindamise vajadust kaaluda, on kirjas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6. 19. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõjude hindamine laiemas mõttes on keskkonnaotsuste langetamisele eelnev uuring, mille käigus antakse hinnang kavandatava tegevuse või kava võimalikele
Tõenäosuse hindamine peegeldab arvulist lõhet olemasoleva ja otsuste langetamiseks vajamineva informatsiooni vahel. Tõenäosuslike mudelite kasutamise eesmärgiks on vähendada määramatuse osakaalu otsustusprotsessis. Lisaks võib siinkohal kasutada ka võtteid nagu investeeringu tasuvuse arvutamine ja diskonteerimine. 3. samm. Anna tulemustele kvantitatiivne tähendus (rahaline või kasulikkust väljendav väärtus). Selle sammu mõte on näidata otsustajale, kui tähtsa probleemiga on tal tegemist. Arvuta otsustuspuu väärtus, alustades paremalt ja liikudes vasakule. Arvuta määramatuse tagajärgede väärtus nende sõlmpunktides, korrutades tagajärgede väärtused nende esinemise tõenäosusega (so eeldatava väärtusega - EV). Mõnigi kord ei ole valikute üle otsustamisel eeldatava väärtuse rahaline väljendamine kohane, kuna erinevad lahendused on sisuliselt erineva väärtusega
6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest; 8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine. §11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse. (2) Kui arendaja taotleb luba, mille taotlemisel peab muu hulgas esitama ehitusprojekti ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju on hinnatud nimetatud ehitusprojekti koostamise käigus, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. (3) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, võib otsustaja jätta kavandatava
Tehnilised otsused vahetu ärategemine Juhtimislikud otsused põhi ja seda abistavate tegevuste kavandamine Asutuslikud seotus pikaajalise kavandamisega, eesmärkidega, tegevusjoontega Korduvuse järgi kordumatu või korduv otsustamine. Kas uuelaadsed probleemid või harjumuslik otsustamine Haardeulatuse järgi strateegilised, taktikalised, operatiivsed Oluline on tagajärgede avaldumise ulatus Raskusastme järgi liigitamine Miks? - nõuded otsustajale, otsustamisel kasutatavate tehniliste võtete ja tehniliste vahendite suhtes Oluline otsustamisega kaasnev teadmatuse, määramatuse, ebakindluse ja riski määr. Lihtne otsus seisukohavõtt igapäevaselt ettetulevates või selgesti nähtavate asjaoludega küsimuses. Keerukas otsus seisukohavõtt harva ettetulevas ja paljude ebaselgete asjaoludega küsimustes. Otsustuskäik 1. Probleemi kindlaksmääramine 2. Põhiküsimuste selgitamine 3
6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest; 8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine. § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse. (2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. (3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
probleemsituatsioonist tulenevat juhitava süsteemi muutmise vajadust kajastava eesmärksüsteemi komponentide käsitlemisele. Eelkõige huvitavad otsuse ettevalmistamise seisukohalt analüütikut ja otsustajat alternatiivi elluviimise eesmärgiga seotud tulemused, millest selgub, kui lähedale püstitatud eesmärgile vaatlusalune tegevusvariant võib meid viia. - Tulemuste positiivsus või negatiivsus tulenevad otsustajale tegevuse eesmärgist. Alternatiivide elluviimise võimalike tulemuste prognoosimisl huvitab otsustajat eelkõige eesmärgi suunas liikumine, mida ta hindab positiivsena. Eesmärgist kaugenemist hindab otsustaja negatiivse tulemusena. Keerulisemate eesmärksüsteemide puhul ilmneb sageli, et ühe komponendi osas lähenetakse eesmärgile, aga teise osas kaugenetakse eesmärgist ja tuleb leida üldist kasulikkust
Toopiline meetod võtab lähtepunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks vajalikke väärtusargumente. See meetod abistab otsustajaid üksikjuhu lahendamisel. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing on tegevus, argumentatsiooniprotsess. Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapäevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse võttes (topoide kataloog). Viimane ananb otsustajale orienteerumisvõimaluse ja otsustamiskindluse. juriidilist tähendust omavate argumentide täielikku kataloogi pole olemas. 1.5. Seotus seadusega ja subsumeerimismudel Subsumeerimine on tegeliku asjaolu paigutamine abstraktse faktilise koosseisu alla ning õigusliku tagajärje leidmine selle tulemusena. Väärtusotsustused tulevad õigusliku otsuseni jõudmise mudelis alles viimasena, normi subsumeerimine esimesena.
Maakonna keskkonnateenistus · Vee erikasutus sisemaal · Välisõhu luba alla 100 m korstna puhul · Jäätmeluba · Keskkonnakompleks luba · Kaevandusluba kohaliku tähtsusega maardlas · Geoloogiline uuring-kohaliku tähtsusega · Üldgeoloogiline uuring ühe maakonna piires KMH protseduur: · Keskkonnamõju hindamist korraldab arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) · Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) · Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. · Korraldatakse programmidele (näit. Veekaitse programm) · Korraldatakse planeeringute koostamisel (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid)
Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 77 Kasutatud kirjandus 1. Alver, J.; Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 1999. 2. Haldma, T.; Karu, S. Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8. Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12
juhtimine, olenemata sellest, kas ta on iseseisev juriidiline isik või mitte. ISO 14000- on keskkonnakvaliteedijuhtimissüsteem, millega määratakse ära kvaliteedi standardid ja nende järgimine (pole arvestatud riski) OHSAS 18000- töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteem 32. Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaauditeerimine KMH- Keskkonnamõju hindamine arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hinnatakse, kui: * taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; * taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
Toopiline meetod võtab lähetpunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks vajalikke väärtusargumente. See meetod abistab otsustajaid üksikjuhu lahendamisel. Üksikjuhu õiglase lahendue otsing on tegevus, argumentatsiooniprotsess. Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapäevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse võttes (toopiide kataloog). Viimane ananb otsustajale orienteerumisvõimaluse ja otsustamiskindluse. juriidilist tähendust omavate argumentide täielikku kataloogi pole olemas. Toopiline otsib vastavaid seisukohti ning teeb kindlaks nende mõju lahendatavale probleemile. Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda probleemi lahenduseni. Juhuslikud seisukohad ja suvaline valik on primitiivseks topoiks. Teiseks astmeks on kindla probleemi
nisatsioonile avaldatava mõju arvestamine. Majanduskeskkonnas tuleb pidevalt võtta otsuseid vastu piiratud informatsiooni (ja mis veel hullem, ettesöödetud valeinformatsiooni) tingimustes. Sellest lähtuvalt rõhutatakse riski mõiste defineerimisel, et risk tekib selle tulemusena, et otsustusprotsessi käigus ei ole võimalik täpselt ette ennustada väliskeskkonna muutusi. Need muutused omakorda võivad tuua otsustajale kaasa kahjusid. Riske võib põhimõtteliselt klassifitseerida mitmeti. Esiteks võib riske jaotada puhasteks ja spekulatiivseteks. Puhas risk. Selle puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks ainult kahjum. Tulemus võib osutuda ainult halvemaks sellest, mida normaaltingimustes oodatakse või millega otsuse tegemisel arvestatakse (võimalikud õnnetused, maksete laekumisrisk jne).
annaabi.ee 
