Motoorsed keskused: 1. Somatomotoorne keskus eesmises tsentraalkäärus(otsmikusagaras), juhitakse skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Eri närvirakud spetsialiseerunud eri lihastele. Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade)
Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,…
8-9.elukuul kasutab silpide kombinatsiooni, luues oma keele, 9-10.kuul ütleb esimesi sõnu ning saab aru lihtsamate sõnade tähendusest. 1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani. Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon. Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras): Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras Afaasia – täielik kõnevõimetus. Hakkab uuesti rääkima keskuse ümberpaiknemisega paremasse ajupoolkerasse (u 1 aasta pärast), kuid ei saa toimuda hiljem kui 10-aastasena, sest: Kõneks vajalikud närviseosed kujunevad selleks ajaks välja Parema ajupoolkera piirkonnad hakkavad täitma juba teisi funkts-e
5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 ja mis rolli mängivad selles (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, L11 liigutuste juhtimise süsteem? mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras ÕO11 õpiobjektis selgitatud moel). Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil. Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust
153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine,
Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius)
Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid. Suuraju koores(mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine) asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone. 4) Keskaju- edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust.
11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? virgatsaine, keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt
Et keele süvastruktuur erineb keele pindmisest struktuurist, seda näitab (a) võimalus eri sõnu omavahel tõlkida (b) võimalus erinevaid mõtteid mõtelda ilma et kaassuhtlejad sellest aru saavad (c) võimalus sama mõtet sõnades erinevalt formuleerida (d) võimalus erinevat mõtet erinevalt sõnades formuleerida 31. Kõnekeskused asuvad aju (a) vasakus poolkeras (b) paremas poolkeras (c) kaklasagaras (d) otsmikusagaras 32. Teadliku tahtelise toimingu sooritamisel subjektiivne hetk toimingu kasuks otsustamisest (a) tekib enne vastavaid ajuprotsesse (b) on samaaegne liigutuse variandi valiku aluseks olevate ajuprotsesside algusega (c) tekib hiljem kui vastava liigutuse aluseks oleva ajuprotsessi algus (d) on juhtuslikus ajalises seoses vastavate ajuprotsesside algusega 33. Emotsioonide iseloomustamisel kasutatavateks kolmeks baastunnuseks on
otsingud). ...... ·Tänapäevased uuringud, uute aju aktiivsuse registr. meetoditega (PET, fMRI) lubavad registreerida eri tüüpi mäluülesannete puhul aju aktiivsust ning järeldada, et on aju osi, mis näiteks igasuguse uue materjali omandamisel enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond), ·nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm.·protseduurilise mälu puhul - väikeajul oluline osa tingitud reaktsioonide kujunemises ja liigutusmälu formeerumises; ka AK kiirusagar ja premotoorne ala, amügdala, hüpotaalamus jm. ·Üldiselt võib rääkida nii mälu lokalisatsioonist kui ka samaaegsest paralleelsest jaotumisest. ·Varasematest uuringutest klassikaline juhtum patsient H. M.......... (vt Psühhol.gümn., lk 115 !! ). ·Uusimad uuringud närviraku tasemel (E.Kandel jt). Kuna leiab aset sünaptiliste
väljendusi ja selgepiirilisi käitumise muutusi. Mandelkeha kahjustus häirib hirmuemotsiooni töötlust. Hippokampuse põhiroll on mälufunktsioon. Sensoorsed väljad Peamiselt suuraju poolkerade tagumistes osades, tsentraalvagu orientiiriks. Sensoorne sisend primaarsetele sensoorsetele väljadele, töödeldakse külgnevatel sensoorsetel assotsiatsioonialadel. Motoorsed väljad Suuraju poolkerade eesosades, tsentraalvagu orientiiriks. Primaarne motoorne väli (liigutuskeskus) otsmikusagaras, tsentraalvao ees, kontrollib lihasrühmade kaupa spetsiifiliste lihaste tahtest juhitud kokkutõmbeid. Broca ala kõnemotoorika keskus vasakus otsmikusagaras, suuraju külgvao läheduses, aktiveerib kõri, neelu, suu ja hingamislihaseid. Assotsiatiivsed väljad Laiaulatuslikud piirkonnad kukla-, kiiru-, oimu- ja otsmikusagarates; primaarsete sensoorsete väljade lähikonnas ja motoorse välja ees. Vasak ajupoolkera arutlemine, arvutamine, teaduslik mõtlemine
karistus) nõrgeneb. Vormimine protsess, mille abil kutsutakse esile soovitud reaktsioon premeerides käitumist, mis on soovitud reaktsiooniga järk-järgult üha sarnasem. Nt rott ei saa juhuslikult kõrgele hüpata ja katse läbiviija eesmärki täita, tuleb õpetada!! Käitumiskontrast reaktsioonimuster, mille puhul organism lähtub preemia hindamisel võrdlusst teiste võimalike või varem esinenud preemiatega. Peegelneuronid otsmikusagaras, erutuvad iga kord, kui loom teeb teatud liigutuse nt sirutab käe välja. Latentne õppimine õppimine, mis toimub ilma käitumise muutumiseta Asendav tingimine õppimine, mille puhul õppija omandab tingitud reaktsiooni pelgalt jälgimise teel, nähes teise osaleja tingimist Neutraalne stiimul objekt v sündmus, mis ei ole esialgu käitumisega seotud Tingitud stiimul esialgne neutraalne stiimul, mis seostatakse tingimatu stiimuliga
poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur - täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores on umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Otsmikusagara pretsentraalkääru ülemine ja alumine osa (keha tahteline liikumine) ning paratsentraalsagarik (päraku, kusiti tahteline sulgemine). Otsmikusagaras paiknevad veel mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad. 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Lugemiskeskus asub alumises kiirusagarikus. Kuulamispiirkond asub ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste: Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond
Kõnekeskus paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles.Nägemis- maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt,haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad, neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, mõtete ja tahte kujundamine. Selle piirkonna vigastusel inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime; ka lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised. Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad on peamiselt mälu teenistuses. Koostanud M. Kolga 16 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
- columna fornicis (AC18) paariline silinderjas eesosa lõpeb corpus mamillare’s (AC19) Septum pellucidum (AC20) - läbipaistev vahesein - paikneb võlvisammaste ja mõhnkeha eesmise osa vahel - koosneb kahest eri poolkerale kuuluvast lestmest – lamina septi pellucidi’st (A21) KÜLGVATSAKESED – VENTRICULI LATERALES - ventriculus primus (vasakul) - ventriculus secundus (paremal) - omavad vastavalt sagaratele 4 osa CORNU FRONTALE - otsmikusagaras - lateraalsein: caput nuclei caudati (B2) - mediaalsein: lamina septi pellucidi (B3) - üla-, ees- ja alasein: corpus callosum (B4) PARS CENTRALIS - kiirusagaras - lagi: corpus callosum (radiatio corporis callosi (C6) - põhi (lateraalsemalt mediaalsemale) corpus nuclei caudati (C7) stria terminalis (C8) lamina affixa (C9) – otsaju seina õhuke osa, mis katab talamust plexus choroideus ventricularis lateralis (C10)
toel ülemiseks, vahelmiseks ja alumiseks otsmikukääruks. Otsmikusagara alumisel küljel asub haistevagu, milles paiknevad haistesibul ja haistekulgla. Haistekulgla tagaosa laieneb haistekolmnurgaks. Eelnimetatud otsaju osad moodustavad nn. haisteaju perifeersed osad. Otsmikusagar vastutab tegevuse planeerimise ja kõige eest, kuidas inimene end liigutab, kuidas tegutseb, kuidas räägib. Otsmikusagaras asub tertsiaalne väli kõige ees. Selles sünnivad plaanid, kuidas mingit tegevust alustada või peatada ning ideed. Edasi liigub info sekundaarsetele väljadele, kus valmistatakse täpne tegevusprogramm kuidas liigutus sooritada. Primaarse ala ülesandeks on selle plaani alusel keha liikumise korraldamine jala või käe jõud, keelelihaste liikumine ühe või teise sõna väljaütlemiseks jne. Motoorsed väljad ja prefrontaalsete alade osa inimese psüühikas Motoorseteks
poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157
poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157
● Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles. ● Nägemis-maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt, haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad ● neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. ● Siin toimub: - informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, - mõtete ja tahte kujundamine. ● Selle piirkonna vigastusel - inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, - kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime - lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised. ● Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad - peamiselt mälu teenistuses MÄLU
Vasakpoolsete alade kahjustuse korral võib olla võimatu arvutamine, nimede meenutamine. Parema poole kahjustuste korral võib olla raskusi kujundi ja asja määramisel, joonistamisel jne. Suurajukoore motoorsed alad- Koondunud otsmikusagara pretsentraalkääru ja paratsentraalsagariku piirkondadesse. Presentraalkääru ülemistes osades asub alajäsemete tahteliste liigutuste tegemine ning presentraalkääru alumistes osades paikneb ülemiste kehaosade liigutamine. Otsmikusagaras asuvad veel ka mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad. Motoorne homunculus-Täpsetes liigutustes osalevad kehaosad on motoorses koorealas supraproportsionaalselt esindatud, keha suurte lihaste liigutused on esindatud subproportsionaalselt. Seljaaju ehitusprintsiip-Seljaaju on 40-45cm pikkune ja 1,5 cm laiune seljaajukanalis paiknev KNS osa, mis koosneb hall ja valgeainest. Seljaaju tuumi sisaldav hallaine jaotatakse ees,taga ja külgsammasteks ning neid ühendab kommisuur
grammatiline struktuur ütleb ette vastuse struktuuri), mõistetakse lihtsa struktuuriga lauseid ning lugemise tehniline külg reeglina ei kannata. Raskused ilmnevad aga niipea, kui tuleb iseseisvalt formuleerida ütlus: kasutatakse kas äärmiselt primitiivseid lauseid, üksikuid sõnu või hoopiski loobutakse kõnelemisest. Raskusi valmistavad enam tegusõnad, vähem nimisõnad. 2. Broca keskuse (asub otsmikusagaras frontaalkääru alumisest osast eespool) ülesandeks on fraasi grammatiline ja motoorne programmeerimine. Broca keskus osaleb ka järelkõne juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus,
Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras õpiobjektis selgitatud moel) Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid) Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha
tekkimise aega. Oskuseliku ekspwerimendi ettevalmistamisel võivad saada vastuse ka asjaolud , mis on teada ainult süüdlasele. Valetamist sellega ei saa kontrollida. Afaasia- osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneeluindi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustustega. Motoorneafaasia ja sensoorne afaasia e. kõne produktsiooni ja kõne mõistmisehäired Broca piirkond- Vasakul poolkera otsmikusagaras on Broca piirkond, mis vastutab keelt moodustavate lihaste liikumise eest (suu, huulte, kõri lihased). Broca piirkonna kahjustus toob kaasa motoorse afaasia, see tähendab, et inimene saab aru keelest, aga ta ei suuda sisuliselt ja arusaadavalt kõneleda. Wernicke piirkond- vasaku poolkera koores, mis on tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga, mis saab impulsse esmastelt nägemis-
28. Etanooli toksilised toimed. KNSi depressant Anksiolüütiline, sedatiivne toime Uni Üldanesteesia Kooma Surm Etanooli akuutne toime KNSi Meeleolu tõus Kontrollimatud meeleolu muutused ja emotsionaalne labiilsus. Motoorika ja koordinatsiooni häired Otsustusvõime häired Võib kaasuda vägivaldne käitumine Etanooli krooniline KNSi Aju kahjustus, valgeaine ja hallaine kadu, eriti otsmikusagaras. Aluseks on etanooli otsene toksiline toime, toitumishäired, vitamiinide defitsiit ja rakkude kahjustus võõrutuse ajal. Etanooli toime kardio-vaskulaar süsteemile Etanooli väikeste (1-20 g/p) ja mõõdukate koguste (21-40 g/p) tarvitamine vähendab stenokardia, müokardiinfarkti ja perifeersete veresoonte haiguste esinemissagedust. Aluseks tõenäoliselt HDL taseme tõus. "Prantsuse paradoks"
vagudesse, pindala on 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku. Ajukoor on aju pindmine kiht, see ei kaitse aju! Väga pehme struktuur. 157) Nimetage 3 motoorset välja ajukoores, määratle nende asukoht 1) Pretsentraalkääru ülemised osad – alajäsemete liigutuste väljad 2) Pretsentraalkääru alumised osad – näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad 3) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 158) Nimetage 3 sensoorset välja ajukoores, määratle nende asukoht 1) Paratsentraalsagarik – valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 2) Kuklasagara kannusvao piirkond – nägemise ja nägemismälu piirkonnad 3) Oimusagar - haistmispiirkond
Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Pretsentraalkääru ülemised osad alajäsemete liigutuste väljad 2) Pretsentraalkääru alumised osad näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad 3) Paratsentraalsagarikus päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad 4) Otsmikusagaras neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 74 138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Posttseentraalkäär ----/---- 2) Paratsentraalsagarik valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 3) Kuklasagara kannusvao piirkond nägemis ja nägemismälu 4) Alumine kiirusagar siin asub lugemiskeskus
Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Pretsentraalkääru ülemised osad – alajäsemete liigutuste väljad 2) Pretsentraalkääru alumised osad – näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad 3) Paratsentraalsagarikus – päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad 4) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 74 138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Posttseentraalkäär ----/---- 2) Paratsentraalsagarik – valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 3) Kuklasagara kannusvao piirkond – nägemis ja nägemismälu 4) Alumine kiirusagar – siin asub lugemiskeskus
Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Pretsentraalkääru ülemised osad alajäsemete liigutuste väljad 2) Pretsentraalkääru alumised osad näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad 3) Paratsentraalsagarikus päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad 4) Otsmikusagaras neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 73 138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Posttseentraalkäär ----/---- 2) Paratsentraalsagarik valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 3) Kuklasagara kannusvao piirkond nägemis ja nägemismälu 4) Alumine kiirusagar siin asub lugemiskeskus
Müeliin tekib juhteteede ümber, erutusjuhtesüsteemid täienevad ja närviimpulsid liiguvad kiiremini ja efektiisemalt, suuraju müelisatsioon puberteedieast algab kestab kuni 20. Eluaastani umbes. Liigub aju vanematest osadest uuteni, õpime üha paremini oma käitumist kontrollima, planeerima. Esmased käitumismustrid allutatakse märksa keerukamatele süsteemidele. Käitumist ja tähelepanu koordineerivates ajupiirkondades toimub müelisatsioon alles puberteediea lõpupoole, otsmikusagaras hiljem. Sidemete juurdemoodustumine nagunii. Määramatuse talumise seotus kognitiivse osaga. Peegelneuronid – aitavad mõista ka teiste emotsioone, parem sots. toimetulek. Muutused mõtlemises – artiklid: Riskide, impulsiivsete tegevuste otsimise tung tõuseb teismeeas, ei planeeri, aga neurobioloogia pealt tuleb. Läbi riskimise ja elamuste otsimise treenitakse planeerimise ja otsustamise piirkonda, taga kohastumuslik taust. Kasutavad vähem
o. silmaliigutusi mõõta ja nii eri nüstagmivorme täpselt määratleda) elektronüstagmograafika (ENG) abil. ENG printsiip seisneb selles, et silmaliigutustel tekivad silmamunade elektrilises väljas muutused, millede positiivsed ja negatiivsed laengud kahe elektroodi kaudu ära juhitakse ja registreeritakse. Põhjus: häired tasakaalu ja lihaste koordinatsiooni reguleerivas närvisüsteemi osas (poolringkanalites, VIII kraniaalnärvi tuumades, väikeajus, suuraju otsmikusagaras). Nüstagmid esinevad kõige sagedamini väikeajukasvajate, Meniere`i sündroomi ja sclerosis multiplex`i korral. V - Kolmiknärvi kahjustus Kolmiknärvi kahjustuse sündroomid võivad olla motoorsed, sensoorsed või segaüüpi, s.o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus Mälumislihaste supranukleaarne spastiline halvatus
ongi eelkõige, et sel ajal, kui isik on kinnipidamiskohas, on ta kahjutu. Vangistuse kestus peaks olema seotud ohuga ning vabanemine peaks toimuma, kui oht on langenud. Pakutud on ka teisi vahendeid. 7. Eesmärgiks on psüühiliselt ja füüsiliselt terve või kahjutu isik Veel ausam oleks öelda, et vähendatud ohtlikusega isik. Millised on kahjutuks tegemise vahendid? Üks on kinnipidamine, aga on kasutatud ka muid ja üpris radikaalseid vahendeid. Üks on näiteks lobotoomia (ajus otsmikusagaras mõningate juhtimisteede kirurgiline katkestamine). Seda hakati tegema, sest osadel inimestel on käitumishäired, mis teisi isikuid häirivad. Lobotoomia tema tuli üles puhtjuhuslikult ühe psüühilise häirega isiku juures, kellel oli juhitamatu aktiivsushäire. Kui tal juhtus ajutrauma, siis muutus ta rahulikumaks. Seejärel hakati otsima teisi taolisi inimesi ning hakati katsetama. Hakati tegema lobotoomiad algselt väga vähe, aga tulemused olid korralikult
Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut.
Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut.
Vasakukäelistel inimestel on mõnikord aju funktisonaalsus teistpidi sätestatud. Somatosensoorne korteks asub kiirusagara all, mis võtab vastu keha erinevatelt piirkondadelt signaale ning kaardistab need samuti ristsüsteemi järgi. Otsmikusagara kõige tagumises piirkonnas, mis on ühendatud somatosensoorse koretksiga, on neuronid, mis annavad käsklusi keha eri piirkondades eri lihastesse. Otsmikusagaras eespoole liikudes tuleb järjest rohkem liigutuste planeerimise ja liigutuste vahel valimisega seotud piirkondi. Mida kõrgemal on need piirkonnad, seda rohkem stimuleerivad need piirkonnad kunstlikult nt seda, et inimene soovib liigutada ja seejärel liigutus ka toimida võib. Otsmikusagar on enim välja arenenud. See on aju strateegiline keskus. Juristile on ilmselt see sagar enim
Suurem osa neuroneid reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritustele, teised sama poole kõrva ja kolmas rühm üheaegsele mõlemast kõrvast pärit ärritusele. Osa neuroneid ei reageeri üldse. Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud ja heliallika lokaliseerimine ehk asukoha kindlakstegemine ja heli omaduste pikkuse kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on assotsiatiivsed seosed kõnekeskusega. b)motoorsed keskused somatomotoorne juhib keha lihaste talitlust, paikneb otsmikusagaras eesmises tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos. o Kõnekeskuse kolm osa: a)motoorne kõnekeskus e.broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne
kõrva ja kolmas rühm üheaegsele mõlemast kõrvast pärit ärritusele. Osa neuroneid ei reageeri üldse. Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud ja heliallika lokaliseerimine ehk asukoha kindlakstegemine ja heli omaduste pikkuse kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on assotsiatiivsed seosed kõnekeskusega. b) motoorsed keskused somatomotoorne juhib keha lihaste talitlust, paikneb otsmikusagaras eesmises tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos. o Kõnekeskuse kolm osa: a. motoorne kõnekeskus e.broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne
Närviringid ei mälu, mis teab asju, mis on juba korraks teadvusest väljas olnud piirne ajukoorega, vaid läbivad ka taalamust, hippokampust ja teisi ajukoorealuseid • Lühiajalise mälu puudulikkust põhjustavad kahjustused polümodaalsetes sensoorsetes piirkondi. piirkondades tagumises kiirukoores, oimukoore tagaosas ja otsmikusagaras. • Iga psüühiline nähtus on mõistetav kui närviärgastuse vool kindlapiirilises närviringis. • Prefrontaalse ajukoore kahjustus häirib jälle objektide asukoha mäletamist. • Hebbi sünaps on tänapäeval kasutusel tähendamaks õppimisprotsessis muutuvate • Sõltuvalt lühiajalise mälu laadist osalevad erinevad otsmikukoore osad omadustega sünapseid.
annaabi.ee 
