o võimaldama kindlaks määrata tööviljakuse tervikuna nii ettevõttes, tootmisharus ja ühiskonna ulatuses o arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale Kordamisülesanded 1. Tootlikkuse näitajate arvutamisel võib väljundiks väärtuselises väljenduses olla kas müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, sõnnik, piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot)
majandusliku informatsiooni ja erialase kvalifikatsiooni edendamine; mägirajoonide ja maha jäänud piirkondade programm; otsesed sissetulekutoetused hektari või kariloomade arvu järgi. ÜPP/CAP reformid reformimine algas 1992. aastal, ,,McSherry" reform: meetmed keskkonna kaitsmiseks tootmise puhul; keskkonnakaitse roll ÜPPs suurenes, agrokeskkonna programmide algus; suund otsetoetustele; 2 samba sisseviimine otsetoetused ja maaelu areng. 2003 ,,Fischeri" reform: turuhinnatoetuste edasine alandamine; otsetoetuste lahtistumine tootmiskohustusest; tugevdati teist sammast. Otsetoetused algne eesmärk oli kompenseerida ÜPP reformide raames alandatud turuhinnatoetustest tulenev sissetuleku vähenemine. Hiljem ÜPP otsetoetuste lahtisidumine tootmiskohustusest ja sidumine teatud kohustuslike reeglite süsteemiga. Tarbimistoetused eesmärgis suurendada ELi sisetarbimist (koolipiima programm, vähemkindlustatud
8. E k/koda(Luxembourg) Vítor Manuel da Silva Caldeira president 1 igast ELi liikmesriigist(28 liiget).Üles:kontrollida EL kõikitulusid ja kulusid 9. Põllumaj.poliitika Eesm:1.suurendada põllumaj.tootlikkust2.stabiliseerida turud3.tagada tarbijatele mõistlikkud hinnad4.garanteerida õiglane elustandard põllumaj.tegelejatele5.garant.toiduainetega isevarustamine Turukorr.põhikat:1.garanteeritud hinnad ja turukaitse(riis,suhkur,piim,teravili)2.hinnatoetused ja otsetoetused(teravili,oliiviõli)3.otsetoetused(lina,puuvili,õliseemned)4.turukaitse ja eksporditotused(kanaliha,munad)5.turukaitse(teatud puu/juurviljad) Hinnad:1.eesmärkhind-hinnatase,millest kõrgemalep/mtoodete hinnad Elsiseturul tõusta ei tohi2.näithind-mida soovitakse turgudel näha3.künnishind-minimaalne hind,millega võib toodangut ELi importida4.sekkumishind-minimaalne tulu,mille EL garanteerib oma põllumeestele nende toodetud saaduste eest. 1994 keelati ekspordisubsiidiumide maksmine 10
6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot • otsetoetused põllumajandustootjatele 11,9 mln eurot • kõrgkoolide tegevustoetus 14,9 mln eurot • Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%. Mittemaksuliste tulude osakaal suureneb peamiselt välisvahendite mahu kasvu tõttu
Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused, eksporditoetused, otsetoetused Regionaalpoliitika Eesmärk: vähendada lõhet eri piirkondade elustandardite vahel Põhimõtted: solidaarsus ja ühtekuuluvus Tõuke- ehk struktuurifondid Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond 2007-2013 saab Eesti 53 miljardit krooni toetusi Energiapoliitika ja keskkonnakaitse Põhiprobleemid: Kasvab sõltuvus impordist Nafta ja gaasi hind tõuseb Energiatoodete siseturu puudulikkus
EL-i ühine poliitika ja eelkõige investeeringute eelarve, mis toetab majanduskasvu ja tööhõivet kogu Euroopas. Euroopa Liidu eelarve tulud • 66% nn headusmaks • 15% traditsioonilised omavahendid • 15% käibemaksul põhinevad omavahendid • 4% muud tulud Euroopa Liidu eelarve kulud • 47% säästev kasv - konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks • 29% otsetoetused • 11% maaelu areng • 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus • 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi. Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad.
linnadesse. Sellega seoses hõrenes maal niigi hõre asustus veelgi, langes ostujõud ja vähenes noorte osakaal. Palju maad jäi kasutusest välja, maastiku olukord halvenes. Põllumajanduse osakaal vähenes kogutoodangus, tööhõives ja maakasutuses. Eesti on saanud kasutada põllumajanduse ja maaelu valdkonnas Euroopa Liidu toetusi alates 2001. aastast. Praegu jagunevad need toetused kaheks: otsetoetused (Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) I samba toetused) ja maaelu arengu toetused II sammas). 3. EUROOPA LIIDUS OLEMISE PLUSSID JA MIINUSED + Sissetuleku ühtlustamine- Ühine turg tõstab tootlust ja teravdab hinnavõitlust - palgad ja üldine elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist. 6
Liikmesriikide tegevusprogrammide eesmärk on ajakohastada piirkondlikke majandusstruktuure, muu hulgas järgmistes valdkondades: · teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine (TTA), innovatsioon ja ettevõtlus; · infoühiskond; · keskkond; · riskide ennetamine; · turism; · kultuuriinvesteeringud; · investeeringud transporti; · energia; · investeeringud hariduse toetuseks; · investeeringud tervise ja sotsiaalsesse infrastruktuuri; · otsetoetused investeeringutele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd). Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Seoses piirkondliku koostöö ja tööhõive eesmärgiga jagunevad prioriteedid kolme keskse valdkonna ümber: innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, eriti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning innovatsiooni alase piirkondliku suutlikkuse suurendamise ning ettevõtluse ja ettevõtete jaoks uute rahaliste vahendite loomise valdkonnas;
3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 4) Töötajate tulumaksud 5) Hilinenud maksete intressid Kulud 1) Säästev kasv – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm) 2) Otsetoetused – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) 3) Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude 4) ehitus) 5) Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) 6) EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides 7) Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tõlgid*!)
Liimesriigid rakendavad komisjoni nõudmisi ja võivad lisaks sellele oma vahenditest rahaliselt toetada keskkonnasõbralikku põllumajandust. Euroopa Liidu liikmesriigid on küll alustanud põllumajanduspoliitika põhjalikku ümberkorraldamist, kuid need viis vahendit, millega põllumajandustoodete hindu, talunike sissetulekuid ja põllimajandusturgu reguleeritakse, on jäänud samaks. 1. Euroopa Liidu kaupade eelistamine 2. Sekkumishinnad 3. Talunikele makstavad otsetoetused 4. Toetused keskkonnasõbralikule tootmisele 5. Toetused maapirkondadele Siseturg. Euroopa Liidus on 495 miljonit tarbijat. See teeb Elist maailma suurima turu, isegi suurema kui Ameerika Ühendriigid. Euroopa sisekaubanduse edenemise tagamiseks loodud ühine turg. Igal Eli ettevõtel peab olema võimalus pakkuda oma tooteid või teenuseid tarbijatele kogu Euroopa Liidu turul. Ühine turg ei toimi siiski veel laitmatult, sest mõnedes Eli liikmesriikides kehtivad
Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõuded kehtestades. · Riik maksab oma põllumajandustoodetele subsiidiume, eriti ekspordi preemiaid. Neid saavad põllumajandustootjad, kes oma kaupa ekspordivad. Raha ekspordi toetusteks eraldatakse riigieelarvest. · Tagatakse kõrged kokkuostu hinnad, mis on üldjuhul turuhinnast kõrgem. Kulutused tulevad riigi eelarvest . · Mitmesugused otsetoetused ja finantsabi põllumeestele. · Riigipoolne koolitus talupidajatele, mitmesugused kursused, makstakse kinni maaparanduse või mõned muud tegevused. · Ületootmise vähendamiseks kehtestatakse: piiranguid põldude pindalale või loomade arvule; kehtestatakse kindlad tootmiskvoodid jne.
Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõuded kehtestades. • Riik maksab oma põllumajandustoodetele subsiidiume, eriti ekspordi preemiaid. Neid saavad põllumajandustootjad, kes oma kaupa ekspordivad. Raha ekspordi toetusteks eraldatakse riigieelarvest. • Tagatakse kõrged kokkuostu hinnad, mis on üldjuhul turuhinnast kõrgem. Kulutused tulevad riigi eelarvest . • Mitmesugused otsetoetused ja finantsabi põllumeestele. • Riigipoolne koolitus talupidajatele, mitmesugused kursused, makstakse kinni maaparanduse või mõned muud tegevused. • Ületootmise vähendamiseks kehtestatakse: – piiranguid põldude pindalale või loomade arvule; – kehtestatakse kindlad tootmiskvoodid jne.
majanduslik suurus on vähemalt üks Euroopa suurusühik (ESU European Size Unit). ESU on võetud kasutusele põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse mõõtmiseks, et EL tasandil oleks võimalik erinevaid ettevõtteid ühise skaala põhjal suurusgruppidesse jaotada. ESU vastab standardkogutulu väärtusele 1 200 eurot (18 776 krooni). Standardkogutulu (SGM - Standard Gross Margin) on majapidamises toodetud põllumajandustoodangu väärtuse (k.a otsetoetused) ja selle tootmiseks tehtud erikulude vahe, mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardkogutulu koefitsientidest lähtudes. SGM-koefitsiendid arvutatakse kolme aasta keskmisena ja neid uuendatakse teatud perioodi järel. Põllumajanduslike majapidamiste üldkogumi suurus ja struktuur tehakse kindlaks põllumajandusloenduse tulemusena, muutuseid üldkogumis kajastatakse perioodiliselt korraldatavate struktuuriuuringute andmetest lähtudes
7. Kaupade koguselised piirangud Eurooa Liidus: On keelatud. 8. Mida mõeldakse Euroopa Liidus "teenuste vaba liikumise" all? Ainult tasuliste piiriüleste teenuste osutamist 9. Millist mõju avaldab impordimaksude kaotamine? On kaupade vaba liikumise eelduseks 10. Millistes piirides on Euroopa Liidus tagatud töötajate vaba liikumine? Kõikide EL liikmesriikide piires TEST 15: Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 1. Millal võeti kasutusele otsetoetused? 1992 2. Milline loetletud printsiipidest ei kuulu ÜPP põhiprintsiipide hulka? Rahvuslike põllumajandustoodete doteerimine 3. Milline tähtsus oli Stresa tippkohtumisel? ÜPP finantseerimine toimub EL poolt liikmesriikide eelarvete kaudu 4. Millise lepinguga sätestati esmakordselt ÜPP eesmärgid? Rooma lepinguga 5. Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Eurooa Liidu ainupädevusega 6. Millised on ÜPP korralduse põhielemendid? Turukorraldus ja maaelupoliitika
Olukorras, kus krediidiasutused ei soovi startivaid ettevõtjaid rahastada, seda eriti ebakindlates majandustingimustes, kus raha hind on küllalt kõrge, on oluline riigi poolt tagada alustavate ettevõtjate rahastamisskeem. Sel põhjusel tuuakse turule stardilaen. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2) Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise toetamisel on oluline koht eksporditagatistel, mida väljastab AS KredEx Krediidikindlustus. Ka otsetoetused eksportivatele ettevõtetele toimuvad läbi EASi pakutava ekspordi arendamise toetuse, millesse on koondatud mitmed varasemad eraldiseisvad teotused. Samuti jätkub klastrite arendamine ja kaitsealaste vastuostude vahendamine, mille raames viiakse müüjad kokku Eesti ettevõtetega, aidates ühtlasi kaasa viimaste rahvusvahelistumisele. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamise tegevussuuna osas on oluliseks teetähiseks
rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud. Euroopa liidu kuludeks on säästev kasv, otsetoetused, maaelu arend, kodakonsus, turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud. 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud. Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu. Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
· analüüsivad ettevõtte majandusaruannet; · tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid; · viivad läbi finantsanalüüse; · mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine); · hindavad investeeringute tasuvust; · tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otsetoetused, investeeringutoetused jm) koostavad rahavoogusid; · hindavad riske; · analüüsivad statistilist informatsiooni; · määravad tootmissuundi- ja mahte; · viivad läbi tulude-kulude arvestusi. Põllumajandusettevõtte bilanss Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang
Euroopa Liidu eelarve tulud ja Tulud: kulud, kui palju on suurimate · nn heaolumaks tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. · Käibemaksul põhinevad omavahendid · Traditsioonilised omavahendid · Muud tulud Kulud: · Säästev kasv · Otsetoetused · Maaelu areng · Kodakondsus, vabadus, turvalisus · EL kui ülemaailmne partner · Haldus Riigieelarve koostamise Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves klassikalised printsiibid, mis on Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude
); 2) optimaalne maksusüsteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumäärad jne.); 3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri – teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele); 5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Mastaabiefekt, tehnoloogia trajektoorid ja rajasõltuvus Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt. Negatiivne- tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu suurenemine. Positiivne tootmise laienemisest tulenev keskmise
o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) o hilinenud maksete intressid o eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada oigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). o Kulud o Säästev kasv konkurentsivoime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil teedeehitus, prügilad jm) o Otsetoetused pollumajandustootjatele (UPT jne) o Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) o Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) o EL kui ulemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides o Haldus Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tolgid*!) 23
Põhimõtted: · Ühine turg: kehtib ühine hinnatase, tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta · Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund · Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus 86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) 20 · Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) · Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele
piiranguteta 20 Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus 86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase
Põhimõtted: · Ühine turg: kehtib ühine hinnatase, tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta · Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund · Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus 86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) 20 · Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) · Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele
Põhimõtted: · Ühine turg: kehtib ühine hinnatase, tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta · Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund · Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus 86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) 20 · Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) · Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele
on uued või siis märkimisväärselt parandatud kvaliteediomadustega. Kokkuvõtlikult on tulemustabelis olevad näitajad toodud järgmisel joonisel, mis võtab kokku mõõdikute raamistiku. Tabel 1. Allikas European Innovation Scoreboard 2016. 6 7 Nii nagu Euroopas, on ka Eesti innovatsioonisüsteemis seni domineerinud pakkumispõhised tööriistad nagu grandid ja otsetoetused, kuid nõudluspoole innovatsioonipoliitika on viimastel aastatel pälvinud paljude riikide tähelepanu. Seda paljuski kahel põhjusel: Esiteks on mõistetud, et vaid pakkumispõhiste meetmetega ei ole suudeta saavutada loodetud tulemusi innovatsiooni edendamises ja üldises majandusarengus. Teiseks tuleb riikidel jätkuvalt kitsastes eelarvetingimustes leida uusi ja tõhusamaid
); 2) optimaalne maksusüsteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumäärad jne.); 3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele); 5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks
· Ühenduse ülimuslikkus o Ühendusesisesel kaubandusel ning ühendeuse toodetel on eelisseisund · Rahanduslik solidaarsus o ÜPP kulud kannab ühendus (EAGGF = Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfond) 28. EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim ja piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) · Otsetoetused (õliseemned, lina, puuvili, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse (teatud puu- ja juurviljad) - 29. Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) · EL Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum- ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele · Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega · PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase 30. EL ÜPP struktuuri- e. maaelu arengu poliitika: eesmärk ja peamised meetmed
Tagada põllumajanduspiirkondade normaalne elatustase, tõstes iseäranis põllumajandustöötajate individuaalset töötasu.Kindlustada turu stabiilsus.Garanteerida pakkumise (varustatuse) püsivus.Garanteerida mõistlikud hinnad tarbijaile 31) CAP turukorralduse elemendid.1) sekkumismehhanism- taotlushind, künnishind, sekkumishind 2) välisturg- siseturu kaitse- impordilõiv, exporditoetus.3) tootmiskvoodid-EL tootmiskvoot,liikmesriigikvoot, tootja kvoot 4) otsetoetused- haritava maa toetused, söötijätmistoetused. 32) CAP sekkumismehhanismi selgitus (hinnasüst-välisturumeetmed). Eesmärk on hoida turuhindu langemast allapoole vastuvõetavat miinimumtaset. Selliste saaduste jaoks nagu teravili, või, piimapulber ja loomaliha on Eül spets sekkumisagentuurid. Ülemäärase pakkumise korral ostavad need agentuurid turuhindade stabiliseerimiseks ülejäägi kokku. Tooted müüakse kui turg on tasakaalustunud või näit exporditaxe.
1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase tööhõive ning stabiilse euro loomine. EKP on pädev aasta jooksul ei tohi ületada kolme välja andma vajalikke õigusakte põhikirja ülesannetega · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, antud ulatuses. suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) EKP-l on pangatähtede ja mõntide emissiooni · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) ainuõigus. · Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 83. Eurotsooni ja mitte-eurotsooni riigid, eurotsooni riikide euroalaga ühinemise ajaline järjekord 88
idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanns aga paraneb. 41.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: nn heaolumaks, käibemaksul põhinevad omavahendid, traditsioonilised omavahendid, muud tulud. Kulud: säästev kasv; otsetoetused; maaelu areng; kodakondsus,vabadus, turvalisus; EL kui ülemaailmne partner; haldus. 42.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus (tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses), Selgus (tulude ja kulude läbipaistvus), Ühtsus (rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel), Täpsus (tulud ja kulud võetud
); 3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele); 5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) 10) jne. Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis
(konkurentsitingimuste rikkumiste eest), töötajate tulumaksud, kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud), hilinenud maksete intressid, eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). Kulud: Säästev kasv (47%) – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid), Otsetoetused (29%) – põllumajandustootjatele (ÜPT), Maaelu areng (11%) – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus), Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine), EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides, Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud.
• Töötajate tulumaksud • Kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) • Hilinenud maksete intressid • Eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!) Euroopa liidu kulud koosnevad: • Säästev kasv [47% EL eelarvest] – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm) • Otsetoetused [29% EL eelarvest] – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) • Maaelu areng [11% EL eelarvest] – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) • Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) • EL kui ülemaailmne partner [6% EL eelarvest] – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides
Muud tulud moodustavad ainult 12% tulubaasist trahvid, töötajate tulumaksud, laenutulud. 7 Kulud: Põllumajanduspoliitika 47,2% Struktuurifondid 33,2% Sisepoliitika 6,2% Välispoliitika 4,4% Halduskulud 5,3% Muud kulud (reservid ja liitumiseelne abi) 3,7% Kulude jaotus: Säästev kasv konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) Otsetoetused põllumajandustootjatele Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid Kodakondsus, vabadus, turvalisus nt immigrantide toetuseks, varjupaigad, kodanike osaluse edendamine EL kui ülemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides Haldus EL haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud 37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses.
c. Ei mõjuta kaupade vaba liikumist Väär Question 10 Millistes piirides on Euroopa Liidus tagatud töötajate vaba liikumine? Vali üks vastus. a. Kõikide EL liikmesriikide piires Õige b. Ühe liikmesriigi piires Väär c. Schengeni liikmesriikide piires Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 15: Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) Question 1 Millal võeti kasutusele otsetoetused? Vali üks vastus. a. 2002 Väär b. 1982 Väär c. 1992 Õige Question 2 Milline loetletud printsiipidest ei kuulu ÜPP põhiprintsiipide hulka? Vali üks vastus. a. Finantssolidaarsus Väär b. Ühtsete hindadega turu kehtestamine Väär c. Rahvuslike põllumajandustoodete doteerimine Õige Question 3 Milline tähtsus oli Stresa tippkohtumisel? Vali üks vastus. a. ÜPP finantseerimine toimub EAGGF fondi kaudu Väär b
eurot. 2013. a taotleti Natura 2000 aladel poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust kokku 26 985 ha-le, kusjuures 14 765 ha karjatamiseks, 6835 ha niitmiseks ja 5385 ha nii karjatamiseks kui niitmiseks. · Muud põllumajandustoetused Osaliselt on lagedamad PLK alad kantud põllumassiivide registrisse ning nendele aladele on poollooduslike koosluste hooldamise toetuse asemel võimalik taotleda ka muid pindalatoetusi nagu otsetoetused (ühtne pindalatoetus), MAK-i raames makstav mahetoetus jt. Muude pindalatoetuste puhul ei ole aga kohustuslik järgida mitmeid pärandkoosluste hooldamisel 5 olulisi nõudeid näiteks hilisem niitmise alustamise kuupäev, mis on tingimuseks PLK hooldamise toetuse saamisel. Liigirikaste alade valede meetoditega või valel ajal hooldamine võib viia liigirikkuse vähenemisele. Seetõttu on soovitav ka muude pindalatoetuste abil
· sesoonsus · tootmistsükkel pikk · palju juhtimatuid tootmisfaktoreid (kliima), mille tõttu saagid äärmiselt ebastabiilsed nii koguseliselt kui ka kvaliteedilt · maaressurss on piiratud · taimekasvatuses kallite masinate hõivatus väga lühiajaline · tavaliselt ükski tootja ei oma üksinda võimet turgu mõjutada · enamikes arenenud riikides tugevasti riiklikult reguleeritud (otsetoetused, ekspordisubsiidiumid, siseturukaitse jne). Põllumajanduskultuuride saagipotentsiaal ja selle realiseerumine eestis Eesti ja teiste Euroopa riikide taimekasvatuse tootmistaseme analüüsil lähtuti Eesti Statistikaameti väljaannetest ning FAO andmebaasidest. Reaalse saagipotentsiaali hindamise aluseks on võetud meie teadlaste poolt aastakümnete kestel korraldatud väetuskatsete ja riiklikus sordivõrdluses erinevate kultuuridega ja sortidega korraldatud katsete tulemused
teadlikult valesti · Kontrollimisega kaasneb halduskoormus ning kulud riigile - Võrdne konkurents? · Eelised teatud valdkondades, mis võivad kaasa tuua soovimatuid turumoonutusi s.h Läti mikroettevõtete näide, kus maksusoodustust kasutatakse ära maksupettusteks - OECD - üldjuhul läheb suur osa soodustusest valele sihtgrupile ja oluliselt efektiivsemad oleksid suunatud otsetoetused või sarnased meetmed · Tihti võidab soodustustest rikkam osa ühiskonnast · Intresside tulumaksuvabastus, hotellide KM soodustus - Asjaolu, et teistes riikides on palju erinevaid maksusoodustusi ei tähenda veel, et see oleks objektiivsel analüüsil tuginev ratsionaalne poliitika Globaalses mõttes on ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine.
koolipiimatoetus 28 000 000 12 000 000 0 16 000 000 0 0 28 000 000 ühtne pindalatoetus, energiakultuuri toetus ja täiendavad 1 505 071 374 545 465 396 0 959 605 978 0 0 1 505 071 374 otsetoetused teavitamis- ja müügiedendustoetus 2 000 000 600 000 0 1 400 000 0 0 2 000 000 maaelu ja põllumajanduse arendamine 46 600 000 46 600 000 0 0 0 0 46 600 000
annaabi.ee 
