EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. E
Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Simpel Sessioni eelarve oli ligikaudu j
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928.
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistl
Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport Paguluses Informatsioonikeskuse väljaandel "Sport Bülletääni" esimene number 1981 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu võtsid vastu määruse "Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasise suurendamise kohta vabariigis" 1982 VSÜ "Kalev" reorganiseeriti VSÜ "Trud" vabariiklikuks organisatsiooniks "Kalev". VSÜ "Jõud" reorganiseeriti VSÜ "Urozai" vabariiklikuks organisatsiooniks "Jõud". Avati Tartu Riiklik Ülikooli spordihoone
George Demenie kui teaduslikult põhjendatud kehalise kasvatuse süsteemi looja Prantsusmaal: süsteem, taotles tervise tugevdamist, aga ka moraalset ja esteetilist arendamist. Meestele soovitati võistlusliku iseloomuga harjutusi, naistele esteetilisi harjutusi. Rõhutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elulähedased, mittetöötavad lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad
Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
50 punkti
~ 22 lehte
12 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid