esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus - hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda ostujõuline nõudmine - nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad - kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) - näitab hüvise pakkumise suhtelist
eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus
eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus
1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu, · Nõudlus Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Näitab kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta. · Nõudluse kõver Soovitud ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Vasakul üles on hind, alla on kogus. Mida kõrgem hind seda v2hem on kogus. · Nõudluse seadus hindade alandamine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. · Nõudluse muutused Kogu nõudluskõvera nihe paremale või vasakule · Asenduskaubad ning täiend- ehk siduskaubad Asenduskaubad (substitutes) kaubad mis rahuldavad sarnaseid vajadusi
Nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad ogal konkreetsel hinnatasemel seda kaupa osta. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija individuaalne maitse · Tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · Tulevikuootused · Teiste kaupae hinnad Nõudmise üldine seaduspärasus: hindade alanemine suurendab nõutavat kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudmise kõver: soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. 5. Pakkumine Pakkumine: erinevad kogused mingeid kaupu, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumise struktuur näitab, kui palju igal konkrteetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. Pakkumise majanduslik seaduspärasus: hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkumist mõjutavad tegurid: · Tootmistegurite hinna muutused · Maksud
soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest Nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda Nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta Nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Nõudmine banaanide järele Joonis. Banaanide nõudlus sõltuvalt hinnast HIND NÕUDMINE. E (kr./kg.) (tuh. t.) HIND (kr./kg.)
b) nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui üks c) nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on võrdne ühega 17. Optimaalne on hind, mille puhul on: a) Kaetud kauba müügiga seotud kulud b) Müügist saadava kasu ja müügikoguse suhe on keskmisest madalam c) Võimalik teenida maksimaalset kasumit 18. Hinnaalandusi kasutatakse järgmistel juhtudel: a) suure ostukoguse puhul, b) ajutistele klientidele c) pangaülekandega tasumise eest 19. Kõrget-aktiivset hinnakujundamise strateegiat kasutatakse: a) mainekatel kaupadel mille kvaliteeti ei oska tarbija hinnata b) siis kui tarbija on huvitatud kvaliteedist, tähelepanu kauba omadustel c) kui tarbijale tähtis hind, firmal on konkurentidega võrreldes kulueelised, firma turupositsioonid tugevad
nõudmisest Asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel Viinamarjade hinna tõustes asendab tarbija seda suhteliselt odavamaks osutunud õuntega Asendusefekt tingibki nõudmiskõvera negatiivse kalde 16 Tavaliselt hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist Pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus 17 Banaanide pak- kumine sõltu- valt hinnast pakutava ostukoguse ja HIND PAKK.
endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid koguseid. Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus. Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) (inferior goods) on hüvised,
· Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress). Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis.
a. Rahaline sissetulek b. Ühe või mõlema hüvise hind c. Asenduse piirmäär d. Tarbja eelistusjärjestus 8. Tarbimise tasakaal on (vaata joonist): a. Punktis M b. Punktis L c. Eelarvejoone igas punktis d. Punktis K 9. Ükskõiksusväli kajastab seda, et: a. Vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult b. Rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest c. Koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbjale suurema kogurahulolu d. Tarbja kohukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub 10. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a. Muutust kogukasulikkuses, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku b. Tarbja reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub c
Varude juhtimise üheks põhiküsimuseks on see, kui palju kaupu tasub korraga tellida ehk milline on optimaalne tellimiskogus. Tellitava partii suuruse määramisel püütakse toimida ökonoomselt. Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimuskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Laokulud suurenevad ladustatava ühiku kohta ostukoguse suurenedes. Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid tooteid. Pikema tellimuse tegemine on küll töömahukam, kuid osa tellimisega seotud kulusid on ühesugused, sõltumata selle suurusest ( sidekulud, infotöötlemiskulud jne). Ka veokulud tooteühiku kohta on väiksemad suurte transporditavate koguste puhul. Varude juhtimise parandamiseks võib kasutada abinõusid, milleks on juhtkonna kohustused ja
Vali üks: a. ostab tarbija vähem nii kaupa J kui kaupa K b. ostab tarbija rohkem kaupa J ja vähem kaupa K c. ostab tarbija rohkem nii kaupa J kui kaupa K d. tarbija kogukasulikkus kasvab Küsimus 44 Küsimuse tekst Ükskõiksusväli kajastab seda, et Vali üks: a. vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult b. rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest c. tarbija kogukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub d. koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema kogurahulolu
koordinaatide alguspunktist kõrgemal küsimus asuvad ÜKKd annavad tarbijale suurema kogurahulolu b. vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult c. rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest d. tarbija kogukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub Küsimus 4 Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis) Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Vali üks: a. tarbija võib mõlemat kaupa tarbida 5
koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. 7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG Tootmistegurite ehk ressursiturg- on turg, kus ressursside (maa, töö, kapital) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressurside nõudlus- on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Piirprodukti väärtus- kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse.Selle teguri abil valmistatava hüvise turuhinna (p) kaudu: VMP = MP * p Kulu minimiseerimise tingimus: firma tootmiskulud on minimaalsed siis, kui kõigi tegurite piirproduktid rahaühiku kohta saavad võrdseks. 8. SKP
mõjurid · Toote valik tsükli faas · Kultuurilised · Margi valik · Elukutse ja mõjurid haridus · Sotsiaalsed · Ostukoha valik · Elustiil mõjurid · Ostuaja valik · Isiksus · Ostusituatsiooni mõjurid · Ostukoguse valik PSÜHHO- LOOGILISED MÕJURID · Motiivid · Tähelepanu · Taju · Õppimine · Mälu · Hoiakud
nõudluskõver on hinna tõusu osas palju elastsem kui hinna languse osas. Ühtaegu tähendab see et hind kaldub olema jäigem. Niisugust hindade stabiilust saab selgitada murtud nõudluskõvera mudeli abil. 41 Ressursiturud. Tuletatud nõudlus. Ressurside hind. Ressurside nõudlus. Piirprodukti väärtus. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga määramine. Ressuristurg on turg, kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Iga konkreetse ressursi nõudlus on tuletatud nõudlus, s.t ta sõltub nende hüvise nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressursside hindadel on väga suur tähtsus, kuna nad mõjutavad sissetulekute suurust ja jaotust; neil on oluline roll piiratud ressursside kasutamisel ja neist oleneb see, kuidas firmad ressursse oma toodangu valmistamiseks kombineerivad. Piirprodukti väärtus (VMP) näitajat mis ühendab tegureid, millest ressursi
· nominaalkurss keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes · nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades · nõudjad kõik, kes turult midagi osta soovivad · nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · nõudmise hinnatundlikkus vt nõudmise hinnaelastsus · nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus · nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta · nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda · nõudmispoolne majanduspoliitika lähtub veendumusest, et kuna palgad pole paindlikud, tuleb tootmismahu kasvatamiseks suurendada kogunõudlust
TURUHÕLVAMISE STRATEEGIA korral kasutatakse madalat alghinda. Luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise eeldused on hinnatundlik turg (madal alghind tagab kõrge nõudluse) ning omahinna langus tootmismahu tõustes. Madal hind peab hoidma konkurente eemal. LISAPROBLEEME HINNAKUJUNDUSES: · Kas erinevatelt tarbijatelt küsida sama hinda (sama ostukoguse juures)? Hinnadiskrimineerimise kasutamise võimalus ja otstarbekus. · Geograafia arvestamine hinnapoliitikas - Kas kõik tarbijad maksavad sama hinda, kasutatakse tsoonihindu või määratakse igale tarbijale transpordikuludest tulenev erinev hind. · Põhi- ja täiendtoo(de)te hindade kujundamine. · Ajajärgsete tariifierinevuste kasutamine (kellaajaliselt, nädalapäeviti, hooajaliselt). · Psühholoogiliste tegurite arvestamine hinnakujunduses:
valuuta(de) suhtes nominaalne SKP – arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades nõudjad – kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) – näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus – vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver – soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur – näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus – hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda nõudmispoolne majanduspoliitika – lähtub veendumusest, et kuna palgad pole paindlikud, tuleb tootmismahu kasvatamiseks suurendada kogunõudlust nähtamatu käsi (inglise k
üksinda turuhinda mõjutada, kus müüakse ühetaolist (e homogeenset) toodangut, puuduvad turule sisenemise ja sealt väljumise barjäärid (turukaitsetõkked) ning kõigil turul osalejatel on täielik informatsioon turutingimuste kohta. Täielikult konkureeriv firma TKF Hinnavõtja on hüvise müüja (või ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et firmapoolne müügikoguse (ostukoguse) muutmine ei suuda hüvise (ressursi) turuhinda mõjutada. Sisenemisbarjäärid on (turukaitse)tõkked, mis takistavad uute ettevõtete tulekut turule (tootmisharru sisenemist). Homogeenne toodang tähendab, et turule müügiks valmistatavad hüvised on tarbija jaoks täiesti sarnased (ühetaolised) ja täielikult asendatavad teiste tootjate poolt valmistatutega. 19
Snobismiefekt: Vastupidiselt kaasajooksmisefektile võib teatud osa inimesi loobida kauba ostmisest, kuna see on saanud kõigile kättesaadavaks. Demonstratsiooniefekt: Kui hind tõuseb, siis nõudlus kasvab. Hinnadiskriminatsioon: Ühe ja sama toote müümine ühele kallimalt kui teisele. Kolmanda astme diskriminatsioon: Erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevat hinda. Nt. hinnasoodustused tudengitele. Teise astme diskriminatsioon: Erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda. Nt. kaks ühe hinnaga. Esimese astme diskriminatsioon: Müüja võtab igalt ostjalt kõrgeima hinna, mida see on nõus maksma ning nõuab iga ühiku eest erinevat hinda. 4. Firmateooria Firmateooria on paljuski majapidamisteooria analoog. Uurimisobjektiks on siin aga ettevõte ja selle käitumine turul. Ettevõte on majandusüksus, millel on ühine eesmärk, mis toodab ühise otsuse
lukskaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus vt nõudmise hinnaelastsus Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda ostujõuline nõudmine nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) näitab hüvise pakkumise suhtelist
x tegutsemine vastavalt arvamusele afekt. 1.4. Tarbijakäitumise ,,musta kasti" mudel Turunduse ja keskkonna stiimulid sisenevad tarbija ,,musta kasti" ja põhjustavad seal teatud reaktsiooni. Turundusstiimuliteks on turundusmeetmestiku osad (toote-, hinna-, turustus- ja toetuspoliitika). Keskkonna stiimulid jagunevad majanduslikeks, tehnoloogilisteks, poliitilisteks, kultuurilisteks jne. Stiimulid kujundavad ostja otsuseid: toote, brändi, vahendaja, ostuaja ja ostukoguse valikuid. Turundaja peab mõistma, mis toimub tarbija teadvuses, tema ,,mustas kastis", ja leidma vastused järgmistele küsimustele: x Kuidas mõjutab tarbija taust sotsiaalne, kultuuriline, psühholoogiline ja isiklik tema ostuharjumusi? x Kuidas läbib tarbija ostuotsustusprotsessi? 3 1.5. Tarbijakäitumist mõjutavad tegurid Sisemised tegurid: x motivatsioon x hoiak
Teatrid segmenteerivad oma turgu sel teel, et pakuvad päevaseid etendusi tunduvalt madalamate hindadega, apelleerides hinnatundlikele pensionäridele, õpilastele ja töötutele, kes saavad niisugustel aegadel kõige paremini etendustel käia. Vähem hinnatundlikud õhtuste etenduste külastajad ei saa nii kergesti oma tööd ümber korraldada või kokkusaamisi määrata, et kasutada ära odavamaid päevaseid piletihindu. · Segmenteerimine ostukoguse järgi. Kui eri segmentidesse kuuluvad tarbijad ostavad erisuguses koguses, võib neid mõnikord segmenteerida koguselt tehtavate allahindlustega. Koguselt allahindluse taktikat on nelja tüüpi: 1. allahindlus mahult 13 2. allahindlus tellimuselt 3. astmeline allahindlus 4. kaheosalised hinnad. Allahindlused mahult
Teatrid segmenteerivad oma turgu sel teel, et pakuvad päevaseid etendusi tunduvalt madalamate hindadega, apelleerides hinnatundlikele pensionäridele, õpilastele ja töötutele, kes saavad niisugustel aegadel kõige paremini etendustel käia. Vähem hinnatundlikud õhtuste etenduste külastajad ei saa nii kergesti oma tööd ümber korraldada või kokkusaamisi määrata, et kasutada ära odavamaid päevaseid piletihindu. · Segmenteerimine ostukoguse järgi. Kui eri segmentidesse kuuluvad tarbijad ostavad erisuguses koguses, võib neid mõnikord segmenteerida koguselt tehtavate allahindlustega. Koguselt allahindluse taktikat on nelja tüüpi: 1. allahindlus mahult 13 2. allahindlus tellimuselt 3. astmeline allahindlus 4. kaheosalised hinnad. Allahindlused mahult
Majandusressursside turg Ressursiturgudel ostetakse ja müüakse tootmistegureid (maa, töö ja kapital). Kui ressursiturud on täielikult konkureeriavad, makstakse ressrusside eest vastavalt sellele, milline on nende piirpanus tootmistegevusse. Tegelikkuses on ressursiturud tavaliselt mittetäieliku konkurentsi turud. Ressursiturg on turf kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursid e tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Töö hind on palk, maa kasutamise eest makstakse renti ja tasu kapitali kasutuse eest on intress. Kui ressursi ostjate (firmade) arv ja ressurssideomanike arv on suur, on tegemist täieliku konkurentsi turuga. RESSURSI NÕUDLUS Iga konkreetse ressursi nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressurisi tuletatud nõudlus sõltub kahest tegurist:
Segmenteeritud hinnakijundus (hinna diskrimineeri-mine ).*Segment. ostja identifitseerimise teel (täiskasvanud, lapsed) oluline määrata ostja hinnatundlikkus. *Segment. müüjate abil vajab spetsialistidest müüjaid, kasut. hinnalisemate kaupade müügil. *Segment. ostukoha järgi erinevates asukohtades (kesk- ja äärelinn) erinevad hinnad. *Segment. ostmisaja järgi õhtune, päevane aeg teatrites, lõuna- ja õhtusöögid restoranides, tippkoormuse hinnakujundus. *Segment. ostukoguse järgi kaheosaline (sissepääsupilet + atraktsiooni hind) *Segment. toote alusel hinnad mugavamas kaupluses ja iseteenindavas. *Segment. toote komplekteerimise teel komplektlõunad on odavamad kui eraldi tellitud road. *Segment. seoste ja mõõtmisega seostatud müügid jne. 36.Hinnakujunduse seos toote elutsükliga. Juurutusfaasis on eesmärgiks toote tutvustamine potentsiaalsetele ostjatele ja kehtestada tootele niisugune müügihind, mis väljendatakse toote väärtusturu jaoks
hinnalisemate kaupade müügil. - Segmenteerimine ostukoha järgi - Erinevates asukohtades (kesk- ja äärelinn või konkurentide lähedal ja nende puudumisel) kujundatakse samadele toodetele erinevad hinnad. Veokulude müüjale ülekandmine (kui puuduvad konkureerivad pakkumised). - Segmenteerimine ostmisaja järgi - Õhtune ja päevane aeg teatrites, lõuna- ja õhtusöögid restoranides, sesoonsed müügid. Tippkoormuse hinnakujundus - Segmenteerimine ostukoguse järgi - Kaheosaline hinnakujundus (sissepääsupilet + atraktsiooni hind, auto rentimisel päevatasu + läbisõidutasu). - Segmenteerimine toote alusel - Hinnad mugavamas kaupluses ja iseteenindavas kohas, ka: nt värviline telefon ja must toode, valge ja värviline toode jne. - Segmenteerimine toote komplekteerimise teel - Komplektlõunad on odavamad kui eraldi tellitud road; abonementpiletiga saab ühe etenduse odavamalt.
tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilsitele eelistele. Seetõttu mittetäielikku konkurentsi enamasti ei takistata, kuigi firmasid püütakse seadusandluse ja reguleerimise kaudu mõjutada, et nad oma turujõudu ei kuritarvitaks. Sel eesmärgil ongi enamikus riikides olemas konkurentsiseadus. Tootmistegurite (ressursside) turg Tootmistegurite ehk ressursiturg on turg, kus ressursside (maa, kapital, töö) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursside nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Ressursside tuletatud nõudlus sõltub konkreetselt: 1. antud ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast; 2. ressursi ehk tootmisteguri tootlikkusest. Tootmisteguri piirprodukt (MP) on tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel saadud täiendav toodang (ceteris paribus). MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid.
alguspunktist. vale 36. Tee õige valik ÜKK: a) võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega; b) on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; c) on negatiivse konstantse tõusuga; d) on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. 37. Ükskõiksusväli kajastab seda, et: a) rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest; b) vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult; c) tarbija kogukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub; d) koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema kogurahulolu. 38. Asendamise piirmäär mõõdab: a) asendusefekti suurust; b) tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus; c) kahe kauba hindade suhet; d) tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu. 39
• Majanduslikud • Vanus ja pereelu mõjurid • Toote valik tsükli faas • Kultuurilised • Margi valik • Elukutse ja mõjurid haridus • Sotsiaalsed • Ostukoha valik • Elustiil mõjurid • Ostuaja valik • Isiksus • Ostusituatsiooni mõjurid • Ostukoguse valik PSÜHHO- LOOGILISED MÕJURID • Motiivid • Tähelepanu • Taju • Õppimine • Mälu • Hoiakud Joonis 17. Tarbija ostukäitumise mõjurid.
tarnijad on ülavoog ja logistikapartnerid allvoog 23. Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse? kahte kolme nelja viit 24. Veoviisi valik ja outsourcing on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused nii taktikalise kui ka strateegilise juhtimise tasandite tegevused 25. Logistikakulude analüüs, läbimisaja lühendamine ja optimaalse ostukoguse arvutamine on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused 26. Ostutellimuse tegemine ja transpordi tellimine on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused
· Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse toodangu müümist erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevusega. o Esimese astme diskriminatsioon - müüja võtab igalt ostjalt kõrgeima hinna, mida too on nõus maksma ning nõuab iga ühiku eest erinevat hinda. o Teise astme diskriminatsioon - erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda (nt hulgihind ja jaehind). o Kolmanda astme diskriminatsioon - erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevaid hindu (nt hinnasoodustused tudengitele). · Oligopol väike arv firmasid, miks üksteisest vastastikku sõltuvad. Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teistest otsustest. · Oligopoli tunnusjooned: o Info ei ole täielik.
Hinnakujunduse juures tuleb täiendavalt arvestada: turu struktuuri (täielik konkurents, monopoolne konkurents, oligopol või monopol); nõudluse elastsust; seadusandlust; üldisi majandustingimusi (inflatsioon, konjunktuur, pangaprotsendid), mis mõjutavad nii kulusid kui tarbijate käitumist; kaubanduse suhtumist (mis sõltub hinnatäiendi võimalusest). Hinnaalandused on mõeldavad suure ostukoguse, alaliste klientide, kiire või sularahas tasumise ja hooajaliste tegurite korral. Hinnapoliitika alased eesmärgid peavad olema kooskõlas üldiste turundusalaste eesmärkidega. Eesmärkide selgus annab võimaluse parimate tulemuste saavutamiseks ja ühtlasi selguvad prioriteedid, mida tuleb tegevuses arvestada. Näiteks soovi korral võita uusi kliente tuleb tõenäoliselt vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumite maksimeerimise taotlusest. Eesmärkideks võivad olla:
23. Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse? kahte kolme nelja viit 24. Veoviisi valik ja outsourcing on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused nii taktikalise kui ka strateegilise juhtimise tasandite tegevused 25. Logistikakulude analüüs, läbimisaja lühendamine ja optimaalse ostukoguse arvutamine on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused 26. Ostutellimuse tegemine ja transpordi tellimine on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused
tarnijad on ülavoog ja logistikapartnerid allvoog 23. Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse? kahte kolme nelja viit 24. Veoviisi valik ja outsourcing on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused nii taktikalise kui ka strateegilise juhtimise tasandite tegevused 25. Logistikakulude analüüs, läbimisaja lühendamine ja optimaalse ostukoguse arvutamine on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused 26. Ostutellimuse tegemine ja transpordi tellimine on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused
tellimuse esitamise aeg (või mõlemad). Kui kõne all on tooted, mida müüakse vähe ja müük on pigem languses, tuleks kaaluda järgmise ostu põhjendatust. See võib tähendada ka otsustamist tellimise kasuks, kuid tavapärase ostukoguse vähendamist. Kahtluste korral peaks ostuspetsialist uurima toote müügiajalugu ja kon- sulteerima müügitöötajatega. Tuleb arvestada võimalusega, et vaadeldav toode on jõudnud oma elutsükli lõpufaasi ja selle juurdetellimise asemel tuleks keskenduda hoopis turule ilmunud või ilmuvale uuele tootele.
annaabi.ee 
