Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping selle lepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuse frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele. 3 Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidilepingud tsiviilõigusega leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laenud) ning laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks.
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada".
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 16. Frantsiisilepingu mõiste ja sisu Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 17. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsundusleping Komisjonileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Töövõtuleping Pakettreisileping Hoiuleping Kaubaveoleping 18. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on üks olulisemaid teenuse osutamise lepinguid
(veebiteenused, tarkvara, Skype, Spotify, Dropbox, SurveyMonkey). Sageli piisab tasuvuseks sellest, et väike osa kasutajatest maksab. 4. Frantsiis. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele (Võlaõigusseadus). Nt: McDonalds, Subway, hotellid, autorent, tanklad, näiteid võib leida väga erinevatelt tegevusaladelt. 5. Võrkturundus (Multi-level marketing) – värvatakse müügimehi, kes värbavad müügimehi, kes ... „Vaese mehe frantsiis“. Nt Avon, Amway, Herbalife, Oriflame, Mary Kay. 20. Osterwalderi ärimudeli käsitlus. 21. Lean Start-up ärimudel. 22. Äriidee teostatavuse analüüsi olemus.
paranemine. 2 25. Frantsiis Frantsiis võlaõigusseaduses § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. _________ Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisileandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisileandja annab vastava tasu eest frantsiisilevõtjale kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ning tegevusmudel. 1) Frantsiisivõtjale pakutakse sageli väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. 2) Frantsiisivõtja on kohustatud tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või
keskkonna kahjustuste eest · olelustsükli (elutsükli) põhimõte-kajastada toote omahinnas kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitse kulutused ja keskkonnale tekitatud kahju kogu toote, teenuse või tootmise elutsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) jooksul · rahvusvahelise koostöö põhimõte Tõkestada maksimaalselt negatiivset riigipiiriülest keskkonnamõju, laiendada ligipääsu ülemaailmsele oskusteabele · jaotatud vastutuse põhimõte Rakendada keskkonnameetmed sellisel poliitilisel ja haldustasemel, kus nad annavad parima tulemuse 4 · «tootja vastutuse» põhimõte Tootjatel korraldada jäätmeteks muutunud toodete kogumine ja käitlemine ning taaskasutamine võimalikult suures hulgas · läheduse põhimõte Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes · looduse kaitse ja hoiu
projekti finantseerimisel kuni kolmandik, mis on seotud eelkõige vajaliku keskkonna kujundamisega, andmebaaside loomisega ning terviseandmete kaardistamisega esmatasandi tervishoiu sektori poolt. Selle kolmandiku sees näeme võimalust vähendada riigi osa ning kaasata Eesti erakapitali. Genotüpiseerimise kui kõige mahukama osa finantseerimiseks tuleb kaasata üks või mitu strateegilist partnerit, kes tagaksid lisaks finantseerimisele ka juurdepääsu vajalikule oskusteabele, tehnoloogiale ja loodava informatsiooni turgudele. 12. Bioeetika.
liisingueseme kasutamise eest tasu. 3)Litsentsilep- litsentsiandja annab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja alal; saaja kohustub maksma litsentsitasu. 4)Frantsiisilep-frantsiisiandja peab andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada viimase maj-või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit (õigus kaubamärgile, ärilisele tähtsusele, oskusteabele). 5)Tasuta kasutamise lep- kasutusse andja kohustub andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. 6)Laenulep- laenuandja peab andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen); laenusaaja peab tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteedis. 7)Kindlustuslep- kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma
varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Tasuta kasutamise lepinguga - kohustub 8
kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise lepinguga annab või mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri
isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigust ainult litsentsisaajale. 2.2.5. Frantsiisileping Antud lepinguga kohustub frantsiisiandja andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele (VÕS § 375). Frantsiisilepingut on nimetatud ka kaubandusliku kontsessiooni või kontsessioonilepinguks. Frantsiisiandja kohustub andma frantsiisivõtjale juhiseid lepingust tulenevate õiguste 10 teostamiseks, frantsiisivõtja peab neid juhiseid täitma ja teostama õigusi viisil, mis ei kahjusta frantsiisiandja mainet. 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping
ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 4) Frantsiisileping-Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 5) Tasuta kasutamise leping-Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Laenuleping-Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping-Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)
(www.etc.ee). 4) Finantsvahendite nappus Pankade jaoks on VKE-d enamasti liiga kõrge riskiastmega ning omakapitali suuremateks laienemisteks napib. Samas võib välisturgudele minek nõuda palju ressursse. Laenu võtmist lihtsustavad KredExi (http://www.kredex.ee) pakutavad lisatagatised liisingule või ettevõtluslaenule. Samuti on võimalik kindlustada oma välisostjatelt laekuvate maksete riske. 5) Ebapiisav juurdepääs tehnoloogiale ja oskusteabele Läbilööki välisturul lihtsustab oluliselt tehnoloogilise eelise omamine, kuid väike- ettevõttele võib selle hankimine olla keeruline. Siin toetume jälle taas oma kogemustele ja oskustele. Teame väga täpselt milliseid tehnoloogiaid ning teadmisi tootjad ekspordi puhul kasutavad. 6) Standarditele mittevastavus ja kvaliteedile orienteerituse puudumine Oleme tutvunud Standardiameti koduleheküljega ning tulevikus kindlasti taotleme ka
Välisturule minek tekitab vajaduse suure hulga informatsiooni järele nii turu kui ka seaduste, tollireeglite, maksustamise, finantseerimisvõimaluste ja palju muu kohta. VKE võimaluste juures on kõigi vajalike ekspertide palgal hoidmine üle jõu käiv. 4) Finantsvahendite nappus. Pankade jaoks on VKE-d enamasti liiga kõrge riskiastmega ning omakapitali suuremateks laienemisteks napib. Samas võib välisturgudele minek nõuda palju ressursse. 5) Ebapiisav juurdepääs tehnoloogiale ja oskusteabele. Läbilööki välisturul lihtsustab oluliselt tehnoloogilise eelise omamine, kuid väikeettevõttele võib selle hankimine olla keeruline. 6) Standarditele mittevastavus ja kvaliteedile orienteerituse puudumine. Edukaks müügiks peab toode vastama välisturul kehtivatele standarditele. Tihti nõutakse ka vastavat sertifitseeritust (ISO, CE). Paraku puuduvad VKE-del vajalikud testimislaborid ning oskused. 7) Toodete valik ja kasutuserinevused välisturul
Internetipood toetab tavapoodi, nt tellimine internetis, kättesaamine kohapeal, ka muud kombinatsioonid. •Frantsiis. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele (Võlaõigusseadus). • „Kõik hinnas“ ärimudel – maksad kindla summa, tarbi palju tahad. Nt Rootsi laud, puhkusepakett, kuukaart ühistranspordis, internet/mobiil. • Freemium business model – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype, Spotify, Dropbox, SurveyMonkey). Sageli piisab tasuvuseks sellest, et väike osa kasutajatest maksab. • Premium business model – brändi mainele baseerudes müüakse tooteid kalli hinnaga, kõrge
sihtturul ebaõnn. Strateegilised liidud - muuta oma ettevõttes kasutatavaks strateegilise partneri põhikompetents. Liidus on tegemist D koostööga õiguslikult iseseisvate ettevõtete vahel, kes koostöös on oma majanduslikust iseseisvusest osaliselt loobunud D koostöö käigus vahetatakse või kasutatakse materiaalseid või mittemateriaalseid väärtusi D partnerid võimaldavad vastastikku juurdepääsu konkurentsi puudutavale oskusteabele ja seega kriitilistele edufaktoritele D strateegilised liidud luuakse ühisest tegutsemisest tekkivate konkurentsieeliste kasutamiseks konkurentide või teiste liitude vastu. Strateegiliste liitude plussid: D kogemuste vahetamine D õppimine D infotehnoloogia areng D suurenev turuosa D pikaajaline püsimajäämine. Strateegiliste liitude loomise põhjused: D tehnoloogiate kokkukasvamise tõttu on liidriks see ettevõte, kes valdab kogu oskusteavet
Tervislikkus keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis. Ühisrikkus- ja hool ühine arusaam rahvuslikust rikkusest keskkonnast. Saastaja maksab keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest. Elutsükkel (olelustsükkel) toote omahind sisaldab tegelikku kogu hinda toote elutsükli jooksul. Rahvusvaheline koostöö piiriülene negatiivse mõju tõkestamine, juurdepääs oskusteabele. Jaotatud vastutus keskkonnameetmete rakendamine (riik, haldusüksus) parima tulemuse nimel Tootja vastutus - tootjate korraldatud jäätmete kogumine, käitlemine ning maksimaalne taaskasutamine. Lähedus jäätmete tekkekohalähedane nõuetekohane töötlemine. Looduse kaitse ja hoid haruldaste, ohustatud ja esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilitamine KESKKONNAEESMÄRGID:
kahjustajaid täielikult tasumakeskkonna kahjustuste eest olelustsükli (elutsükli) põhimõte:Kajastada toote omahinnas kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitse kulutused ja keskkonnale tekitatud kahju kogu toote, teenuse või tootmise elutsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) jooksul rahvusvahelise koostöö põhimõte:Tõkestada maksimaalselt negatiivset riigipiiriülestkeskkonnamõju, laiendada ligipääsu ülemaailmsele oskusteabele jaotatud vastutuse põhimõte: Rakendada keskkonnameetmed sellisel poliitilisel ja haldustasemel, kus nad annavad parima tulemuse "tootja vastutuse" põhimõte: Tootjatel korraldada jäätmeteks muutunud toodete kogumine ja käitlemine ning taaskasutamine võimalikult suures hulgasläheduse põhimõte: Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates
(2) Pärast lepingu lõppemist peab litsentsisaaja tagastama talle antud dokumendid litsentsiandjale ja hoidma saadud teavet saladuses. 13. Frantsiisileping Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisivõtja kohustused 1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust; 2) tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga; 3) järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga samal alusel ja
energeetikas ja transpordis o ühisrikkus ja –hool – ühine arusaam rahvuslikust rikkusest – keskkonnast o „Saastaja maksab“ – keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest o elutsükkel (olelustsükkel) – toote omahind sisaldab tegelikku kogu hinda toote elutsükli jooksul o rahvusvaheline koostöö – piiriülene negatiivse mõju tõkestamine, juurdepääs oskusteabele o jaotatud vastutus – keskkonnameetmete rakendamine (riik, haldusüksus) parima tulemuse nimel o tootja vastutus – tootjate korraldatud jäätmete kogumine, käitlemine ning maksimaalne taaskasutamine o lähedus – jäätmete tekkekohalähedane nõuetekohane töötlemine o looduse kaitse ja hoid – haruldaste, ohustatud ja esinduslike
tegema. Frantsiisiga saab selle võtja siiski esmajärjekorras endale õiguse müüa frantsiisiandja elektroonseid mänguasju ja kasutada tema intellektuaalset vara (toodete disain, nendel olev kaubamärk ja toote nimetus). Kõik äritegevuseks vajalikud investeeringud ja muud kulud peab aga kandma frantsiisivõtja ise. Frantsiisiga kaasneb tihti lisaks toodetele terve äritegevuse pakett, mis sisaldab endas lisaks oskusteabele pidevat kaadri väljaõpet, tegevuskoha asukoha kriteeriume, töötajate ametijuhendeid, hankijate võrku, disainerite poolt kujundatud logosid, turu-uuringuid, reklaamiklippe jne. Frantsiis toimib, kui frantsiisiandja ja frantsiisivõtja kohtuvad olukorras, kus mõlemad on häälestatud nagu samale lainele, st. konkreetsetele toodetele või teenustele. Frantsiis on siis edukas, kui mõlemad osapooled on koostööks avatud ja usaldavad teineteist.
teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Frantsiisilepinguga kohustub uks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Laenulepinguga kohustub uks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 59. Mis on leping teenuse osutamiseks, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks? Käsunduslepinguga kohustub uks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele
varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise leping. Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandutegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija aga kohustub maksma selle eest tasu. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse
lepingu alusel. (2) Pärast lepingu lõppemist peab litsentsisaaja tagastama talle antud dokumendid litsentsiandjale ja hoidma saadud teavet saladuses. Frantsiisileping Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisivõtja kohustused 1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust; 2) tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga; 3) järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele
tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulpeitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. 5) Frantsiisileping. Frantsiisiandja kohustub andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele). 6) Ehitise ajutise kasutamise leping 7) Tasuta kasutamise leping 44 8) Laenuleping ja krediidileping Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. Kindlustuslepingud
kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Mis on frantsiisileping? Leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus või kutsetegevuses frantsiisiandjate kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärdile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? Leping, millega annab või kohustub kutse. või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Mis on tasuta kasutamise leping? Leping, millega üks isik (kasutusse andja) kohustub andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks
intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulutasuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Mis on frantsiisileping? Leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjate kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärdile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? Leping, millega annab või kohustub kutse. või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Mis on tasuta kasutamise leping? Leping, millega üks isik (kasutusse andja) kohustub andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks
Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 162. Finantsiisilepingu mõiste Finantsiisilepinguga kohustub finantsiisiandja andma finantsiisivõtjale õiguse kasutada finantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses finantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust finantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele. 163. Ehitise ajutise kasutamise leping Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavhemikul kalendriaastas. Tarbija aga kohustub maksma selle eest tasu. leping peab üldjuhul olema sõlmitud kirjalikus vormis. 164. Tasuta kasutamise leping
(www.riigiteataja.ee VÕS) 162. Mis on frantsiisileping? · VÕS § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. (www.riigiteataja.ee VÕS) 163. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? · VÕS § 379. Ehitise ajutise kasutamise lepingu mõiste (1) Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul
litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 215. Mis on frantsiisileping? Frantsiisilepinguga29 kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 216. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu
samuti anda selle kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping aga lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi ainult litsentsisaajale. 5. Frantsiisileping. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele ja oskusteabele. Frantsiislepingut on nimetatud ka kaubandusliku kontsessiooni või lihtsalt kontsessioonilepinguks. Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid lepingust tulenevate õiguste teostmamiseks, frantsiisivõtja aga peab neid juhiseid täitma ja teostama õigusi viisil, mis ei kahjusta frantsiisiandja mainet (kasutama tema ärilist tähistust, tagama kaupade või teenuste kvaliteedi frantsiisiandjaga samal tasemel). 57
Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub fransiisiandja andma fransiisivõtjale õiguse kasutada fransiisivõtja majandustegevuses (kutsetegevuses) fransiisiandjale kuuluvaid alljärgnevaid õigusi ja teavet (konkreetsete õiguste ja teabe loetelu õigus fransiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele, oskusteabele, tööstusnäidisele jne.), juhindudes LS paragrahvist 375. 1.2. Fransiisivõtjal on õigus kasutada temale üleantud õigusi ja teavet alljärgnevalt: (kaupade tootmine ja müük, tööde teostamine, teenuste osutamine, kauplusteketi avamine fransiisiandja kaubamärgi all jne). ............................................................................................ ..................................................................................................................... .......
Väga soodsate välistingimuste korral võib riik (mingis valdkonnas) konkurentsis püsida ka üsna väikese omapoolse panusega, kuid sel juhul jääb arengupotentsiaal rakendamata-kasutamata. Kurt Vonnegut on öelnud: “Andku jumal mulle jõudu muuta asju, mida muuta saab, ning leppida asjadega, mida muuta ei saa, ning olgu mul tarkust neil asjadel vahet teha”. Üldjuhul saavutatakse tänapäeval konkurentsivõime maailmaturul tänu tehnoloogilisele arengule, oskusteabele ja selle efektiivsele rakendamisele, kasutades nii kohapeal kui ka teistes riikides välja töötatud tehnoloogiaid ning täiustades neid vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Põhimõtteliselt on võimalik eristada konkurentsivõime erinevaid tasemeid: toote tasemel toimuv konkurents; firmade tasemel toimuv konkurents; tööstusharude tasemel toimuv konkurents; riikide tasemel toimuv konkurents
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 220. Mis on frantsiisileping? Leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjate kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärdile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 221. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? Leping, millega annab või kohustub kutse. või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. 222. Mis on tasuta kasutamise leping?
annaabi.ee 
