Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Osavõtt valmistest - õigus või kohustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohustuslikuks, valimisaktiivsus, osavõtt, enamikes, austraalia, luksemburg, kodanikele, osalejate, eeldaks, rahatrahv, kajastub, ilmekalt, europarlamendi, karistamine, esindatud, najalOsavõtt valimistest - õigus või kohustus? Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad, kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides, sealhulgas Eestis, on tegemist just nimelt õiguse, mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia, Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus, kas sellisel teel võimule saanud poliitikutel on õigust väita, et nad esindavad rahva huve, sest reaalselt pole enamik inimesi oma arvamust ju väljendanudki. Seetõttu on üha enam hakatud
Mida ette võtta? Mitmete riikide kogemused kinnitavad, et kohustuslik valimine suurendab osalusprotsenti. Selliseid riike on maailmas üle 20. Enamik neist asub küll LõunaAmeerikas ja kuulub selliste riikide hulka, mida oleks raske Eestile demokraatia arendamisel eeskujuks tuua. Samas on valimas käimine kohustuslik ka Austraalias, Belgias, Luksemburgis ja Kreekas. Viimases on valimine kohustuslik alla 70aastastele valimisõiguslikele kodanikele. Valimistel mitteosalemine võib Kreekas kaasa tuua vangistuse ühest kuust kuni ühe aastani. Inimeste valima sundimist ei saa pidada demokraatlikuks, kuid sellel mõttel on ka teine pool. Kõik peaksid küll valima minema, kuid kõik ei pea valimissedelile midagi kirjutama. Teiste riikide kogemus kinnitab, et rikutud valimissedelite osakaal ei ole sundvalimistel kuigi suur. Seega, kui keegi juba valima läheb, eelistab ta sel juhul enamasti ka oma hääle anda. 4
3.2 Valimise põhimõtted •Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: •Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. •Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. •Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.
üldtunnustatud. Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob teda riigiga. Eksisteerivad õigused ja kohustused. Neil on õigus eestis asuda ja ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välja saata. Teiseks õiguseks on riigikogu valimine ja rahva hääletus. Suveräänne riigivõim, riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik ise seda vajalikuks peab. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna kohistusi. Sealjuures on riigil õigus neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks. 3. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki 4
ei saa, võib ta sellele juhtida vastava ametkonna tähelepanu. Kui inimene ei tea, kuidas presidendi poole pöörduda, võib ta selgitust saada Presidendi Kantseleilt. Kodanikuühiskond suhtleb nii avaliku sektori kui ka ärisektoriga. Kodanikuühiskond saab tekkida ja areneda ainult siis, kui ühiskonnas on märgatav kodanikuaktiivsus ja kodanikualgatus. Aktiivset osalemist ühiskonnaelus mõistetakse sageli kui rabelemist poliitilise karjääri nimel. Ometi ei piirdu kodanike osavõtt demokraatlikust valitsemisest ainult valimisvõitluses osalemisega. Kodukohas võib kaasa lüüa seltside, nõukodade ja hoolekogude töös, algatada avalikke väitlusi kohalike päevaprobleemide üle, hoida teraselt silma peal linna- või vallavalitsuse tegevusel. See kodupaigademokraatia mõjutab igapäevaelu isegi tõhusamalt kui keskvalitsuse poliitika. Kodaniku õiguste olemus ja kujunemine Kodanikuõigused on kujunenud ajaloolises järjepidevuses. Kodanikkond on riigi tunnus
kestev võimetus ül täitmiseks ning surm.Ka siis kui liike on riigikogusse valitud ebaseaduslikult või kui langeb ära mõni kandidaadile esitatav tingimus Asendusliige astub ametisse vaid nn hariliku liikme asemel. Tema volituse lõppemise aluseks on tema poolt asendatava liikme volituste taastumine. Kui asendusliige ei anna vannet lõpetatakse asendusliikme volitus. Riigikogu liimete õigused. Osavõtt riigikogu tööst, st riigikogu pädevuse teostamine.(see õigus realiseerub osavõtuga istungitest, seadusealgatuse õigusega, hääleõigusega hääletamisel ning
7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega 8) Kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. Kohtuniku ametist tagandamine KS § 101 - kriminaalasjas on jõustunud süüdmõistev kohtuotsus; - Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisel. Distsiplinaarvastutus Karistused noomitus, rahatrahv kuni 1 kuu palk, palga vähendamine, ametist vabastamine. Menetluse algatajad: Riigikohtu esimees ja õiguskantsler - kõik kohtunikud, ringkonnakohtu esimees I astme kohtunike suhtes, kohtu esimees oma kohtu kohtunike suhtes. Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Distsiplinaarkolleegium RK juures, 5+5+5 kohtunikku, koosseis 3+1+1 Distsiplinaarkolleegiumi otsused on kättesaadavad: http://www.riigikohus.ee/?id=99
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
peab määrama kindlaks seadusandja. Põhiõiguslikult on tagatud ainult õigus minimaalselt vajalikele äraelamisvahenditele, milleks tuleb pidada vähemalt piisava toidu ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu, magamisaset, mis peab olema külmal aastaajal köetud ruumis, elementaarseid hügieenitarbeid, pesemisvõimalust, elementaarset meditsiiniabi ning toimetulekut võimaldavat haridust. Sellele vastab riigi põhiseaduslik kohustus tagada oma kodanikele eelnimetatud elatusmiinimum. Põhiseaduslik miinimum ei takista seadusandjat loomast sellist sotsiaalsüsteemi, nagu ta õigeks peab. Keelatud on ainult laskuda allapoole põhiseaduslikult tagatud läve. Põhiseadusliku minimaalkontseptsiooni taga on tõdemus, et sotsiaalsed põhiõigused nõuavad vabu rahalisi vahendeid, mida võib eri aegadel olla eri hulk. Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb
kohustused. Õigussuhe tekib niisiis kahe poole vahel- õigustatud ja kohustatud poole vahel. Õigustatud ja kohustatud pooleks ongi inimesed ise (füüsilised isikud, kes võivad olla kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased). Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Rahvas inimesed, kes riigi territooriumil alaliselt elavad. Riik peab tagama alati oma kodanikele õiguskaitse. Kodanik peab olema riigile lojaalne. Kodakondsus inimese seos/seotus riigiga. 3. RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme.
näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad. Kodanikkond (rahvas) ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
Eesti rahvastiku võimalused ja väljakutsed: 1) Võimalused- panustada noortesse (Eesti tulevik) 2) Väljakutsed- rahvastiku vananemine, tööjõu arendamine, et poleks töötuid, tõsta sisemajanduslikku koguprodukti (skp) 4. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond a) Milline kodanik on aktiivne kodanik? Kes on kosmopoliit? Kodanik- eriliste teenete eest, sünniga, oled 15 aastane ja 5 aastat oled elanud eestis Kohustus- kaitseväkke pead astuma. Naistele kohustuslikuks. Asendusteenistus- abistan lasteaias teisi. Aktiivne kodanik on kodanik, kes veedab oma vaba aja ühiskonna probleemidega tegelemiseks. Ta on pealehakkaja. Kosmopoliit- ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitmeid erinevaid tähendusi, kuid üldiselt peetakse selle all silmas inimest, kes ei nõustu traditsioonilise geopoliitilise inimeste jagamisega nende rahvusliku kodakondsuse järgi. Mittepoliitilises tähenduses on kosmopoliit
2) Võimalik osaleda kodanikualgatuslike organisatsioonide koolitustel. Schengeni viisaruum. NB! Kontrolli üle. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Kokku on Schengeni leppega liitunud 30 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu riike ja kolm mitte Euroopa Liidu liiget (Island, Norra ja Sveits), 24 riiki on lepinguga sätestatud piirikontrolli kaotamise ellu viinud. 26. märts 1995: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco, Holland, Portugal, Hispaania 26. oktoober 1997: Itaalia 1. detsember 1997: Austria 26. märts 2000: Kreeka 25. märts 2001: Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi 21. detsember 2007 (29. märts 2008 piirikontroll lennujaamades): Tsehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia 12. detsember 2008 (29. märts 2009 piirikontroll lennujaamades): Sveits Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki
Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine
Mida väiksem on moraalne vastutus, seda väiksem on oht saada moraalselt hukkamõistetud ning motivatsioon moraalseks käitumiseks on madalam. 16 3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering, mille koostab tavaliselt ettevõtte tippjuhtkond ning millest kinnipidamist peetakse ettevõtte töötajatele kohustuslikuks. Selle järgi, kas ettevõttel on eetikakoodeks, ei saa teda liigitada eetiliseks või vähemeetiliseks. Põhjus, miks seda koostatakse seisneb vajaduses juhtkonna (omanike) poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele peale suruda. EETIKAKOODEKS SISULINE FIKTIIVNE Eesmärk: töötajate Eesmärk: illusiooni informeerimine ja loomine eetika-
RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED Põhiseadus §60 lõige 1 (põhimõte = kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip) (1)Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. (2) Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. (3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. (4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute
Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse k
Riigi kogu otsus luua tasakaalustatud mehhanismidega loodud demokraatia. Rahvahääletus toimus 13-15 august 1932. Demokraatia alla 12 tuhande hääle, alla protsendi, jäi alla uus eelnõu. Vabsid tulid enda eelnõuga, riigikogu pani selle eelnõu kõrvale, tõi modifitseeritud Tõnissoni eelnõu uuesti mängu. Täiendati seda eelnõu, korraldati teine rahvahääletus 10-12 juuni 1933. Vahepeal oli tehtud hääletamine kohustuslikuks. Rahva reaktsioon oli trots. Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud. · Riigikogu muutis jälle rahvahääletuse seadust kohustus muudeti ära. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja 50% plus 1 hääl valimisõiguslikust elanikkonnast. Nii suurt poolehoidu ei saa tavaliselt kunagi ükski partei. Siis oli see meeleheitlik katse vapse takistada muuta nö mängureegleid. · Kolmas rahvahääletus oli 14-15 oktoober 1933
/kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi
13. Kas USA president valitakse otse? 2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib
Teiselt poolt on kodanikud riigivõimu tegevuse objektiks, st. et riigi võim korraldab ja reguleerib kodanike elu. Kõik kriigis elavad inimesed ei kuulu kodanikkonda. Näiteks Eestis elab üle 100 000 vene kodaniku. Ja veel umbes 100 000 kodakondsuseta isikut. + kahekordse kodakondsusega isikud. See tekitab meile nii poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel. Ta annab kodanikele rea õigusi. Kodanikkonna etnilisest e. rahvuslikust koosseisust lähtudes liigitatakse riigi rahvusriikideks ,paljurahvuselisteks e. Pluralistlikeks riikideks. Rahvusriigile on iseloomulik riigikeele seadustamine, sünnijärgse põhimõtte järgimine kodakondsuspoliitikas ja rahvuskultuuriliste tingimuste arvestamine naturaliseerimisel. Puhtaid rahvusriike on vähe. Nt: jaapan (99% elanikest on jaapanlased). Rahvusriigi ja vähemusrahvuste suhted võivad esineda järgmiselt: 1
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille eesmär- gik
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte kar
Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim
352 häält jagunevad järgmiselt: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik: igaüks 29 häält Hispaania, Poola: mõlemad 27 häält Rumeenia: 14 häält Madalmaad: 13 häält Belgia, Kreeka, Portugal, Tsehhi Vabariik, Ungari: igaüks 12 häält Austria, Bulgaaria, Rootsi: igaüks 10 häält Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome, Taani: igaüks 7 häält Eesti, Küpros, Luksemburg, Läti, Sloveenia igaüks 4 häält Malta: 3 häält Eelmise eeskirja kohaselt oli nõukogus kvalifitseeritud häälteenamus saavutatud, kui olid täidetud järgmisedtingimused: enamik liikmesriike (15 liikmesriiki) hääletavad poolt vähemalt 260 häält kokku 352 häälest on poolthääled Liikmesriik võib taotleda kinnitust, et poolthääled esindavad vähemalt 62% kogu ELi elanikkonnast
madalam kui selles ühiskonnas kombeks) / Eliidist eristub mass ehk tavakodanikud ehk keskklass. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel) rahvuslikud ideoloogilised (nt usulised) VÕIM ÜHISKONNAS 2.5. *EAS- ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUS *EFSF- EUROOPA FINANTS STABIILSUSE FOND => ESM Toetust tohib anda siis, kui sa pole veel ettevõtlusega alustanud oma rahadega, vaid pidi alustama toetusrahadega (?) Austraalia liit- Austraalia üldine nimetus (6 osariigiga föderaalriik) Briti Rahvaste Ühendus- pole eraldi riik Konkurentsiamet- AVALIK SEKTOR, nt kui AS Vesi tahab tõsta hinda, siis ta peab teatama enne Konkurentsiametisse ja Konkurentsiamet peab veenduma, et hinnatõus on põhjendatud 3.2. Ettekanne vabad valimised Kolm valimiste põhimõtet ja nende selgitused (lk 65) valimisõigus on üldine- Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb: § 57
milliseid mitte (nt kas kohalikud omavalitsused on riik siseriiklikult, kuna neid on võimalik eristada, kuid rahvusvaheliselt on igal juhul tegemist riigiga). Riik omab õigusi ja kohustusi tervikuna, mitte tema üksikud asutused või organid. Samuti ei saa olla „vaidlusi“ erinevate kehaosade vahel, „üks tasku ei saa teisele võlgu olla“. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna peale kohustusi. Sealjuures on riigil õigusi neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks (nt politsei erivahendeid korraldusi eiranu suhtes, samuti on õigus lammutada ebaseaduslikult püstitatud ehitis jne). Samas saame riigist rääkida ikkagi siis kui on kindlalt välja kujunenud valitseja(d), inimeste vahelistes suhetes valitsevad reeglid ning on olemas teatav organisatsiooniline korraldus
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982
annaabi.ee 
