Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Osavõtt valimistest - õigus või kohustus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valimisaktiivsus, kohustuslikuks, europarlamendi, karistamine, valima, osavõtt, enamikes, austraalia, luksemburg, kodanikele, osalejate, eeldaks, rahatrahv, kajastub, ilmekalt, sunnib, kodanikke, üllas, omaette, ebaeetiline, suurendamine, poliitikud, veenda, poliitikast, viiks, ohuks, hääletama, puhtast, esindatud, najalOsavõtt valimistest õigus või kohustus Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad , kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides , sealhulgas Eestis , on tegemist just nimelt õiguse , mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia , Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selletegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu .
põhjusel ei käida valimas . 4 1 Uurimisküsimused 1.1 Sekundaarandmete analüüs Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust? Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal. 1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus Kas poliitika kajastus meedias on valimisvälisel perioodil on piisav?
Mida ette võtta? Mitmete riikide kogemused kinnitavad, et kohustuslik valimine suurendab osalusprotsenti. Selliseid riike on maailmas üle 20. Enamik neist asub küll LõunaAmeerikas ja kuulub selliste riikide hulka, mida oleks raske Eestile demokraatia arendamisel eeskujuks tuua. Samas on valimas käimine kohustuslik ka Austraalias, Belgias, Luksemburgis ja Kreekas. Viimases on valimine kohustuslik alla 70aastastele valimisõiguslikele kodanikele. Valimistel mitteosalemine võib Kreekas kaasa tuua vangistuse ühest kuust kuni ühe aastani. Inimeste valima sundimist ei saa pidada demokraatlikuks, kuid sellel mõttel on ka teine pool. Kõik peaksid küll valima minema, kuid kõik ei pea valimissedelile midagi kirjutama. Teiste riikide kogemus kinnitab, et rikutud valimissedelite osakaal ei ole sundvalimistel kuigi suur. Seega, kui keegi juba valima läheb, eelistab ta sel juhul enamasti ka oma hääle anda. 4
näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad. Kodanikkond (rahvas) ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
2) Võimalik osaleda kodanikualgatuslike organisatsioonide koolitustel. Schengeni viisaruum. NB! Kontrolli üle. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Kokku on Schengeni leppega liitunud 30 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu riike ja kolm mitte Euroopa Liidu liiget (Island, Norra ja Sveits), 24 riiki on lepinguga sätestatud piirikontrolli kaotamise ellu viinud. 26. märts 1995: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco, Holland, Portugal, Hispaania 26. oktoober 1997: Itaalia 1. detsember 1997: Austria 26. märts 2000: Kreeka 25. märts 2001: Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi 21. detsember 2007 (29. märts 2008 piirikontroll lennujaamades): Tsehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia 12. detsember 2008 (29. märts 2009 piirikontroll lennujaamades): Sveits Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki
Eesti rahvastiku võimalused ja väljakutsed: 1) Võimalused- panustada noortesse (Eesti tulevik) 2) Väljakutsed- rahvastiku vananemine, tööjõu arendamine, et poleks töötuid, tõsta sisemajanduslikku koguprodukti (skp) 4. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond a) Milline kodanik on aktiivne kodanik? Kes on kosmopoliit? Kodanik- eriliste teenete eest, sünniga, oled 15 aastane ja 5 aastat oled elanud eestis Kohustus- kaitseväkke pead astuma. Naistele kohustuslikuks. Asendusteenistus- abistan lasteaias teisi. Aktiivne kodanik on kodanik, kes veedab oma vaba aja ühiskonna probleemidega tegelemiseks. Ta on pealehakkaja. Kosmopoliit- ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitmeid erinevaid tähendusi, kuid üldiselt peetakse selle all silmas inimest, kes ei nõustu traditsioonilise geopoliitilise inimeste jagamisega nende rahvusliku kodakondsuse järgi. Mittepoliitilises tähenduses on kosmopoliit
Kui see läbi kukub, siis see valitsus lahkub. See on valitsusele riskantne. Peaministri lahkumine peaminister ei pea oma lahkumist põhjendama, annab presidendile lahkumisavalduse ja valitsus kukub. · Juhan Parts 2005 umbusaldamine Ken-Marti Vaherile. Temalt tuli idee seada kvoodid korrumpeerumise vastu võitlemisele. Parts ütles, et kui Riigikogu tagandab ametist Vaheri, lahkub ka tema Peaministri surm Peaministri kriminaalkorras karistamine Valitsus ei ole kolme nädala jooksul otsustusvõimeline kui 8 ministrit lahkuvad ja neid ei saa 3 nädala jooksul asendada, siis valitsus lahkub. Valitsuse usaldamine Küsitlused: 2000 46% 2002 42% 2003 56% 2004 42% 2005 44% 2006 61% 2007 64% - enne pronkssõdurit 2008 49% - majanduslangus, venelaste vastumeel Loeng XIII: Kohalikud omavalitsused · Üldiselt on maailmas levinud mitmetasandilised KOV süsteemid. Eestis seevastu on ühetasandiline
konsolideerida ja kaasata valitsusse ka sotsiaaldemokraate. Sotsialistide kaasamine valitsusse oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad. ESDTP pidi valima. Partei jäämine opositsiooni oleks järsult ahendanud valitsuse sotsiaalset baasi, süvendanud valitsusvastaseid meeleolusid, klassivastuolusid ja andnud kommunistidele tegutsemiseks uut tuult tiibadesse. Kommunistlikku meelsust jagus Eestis esialgu küllaga. ESDTP valis koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud
konsolideerida ja kaasata valitsusse ka sotsiaaldemokraate. Sotsialistide kaasamine valitsusse oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad. ESDTP pidi valima. Partei jäämine opositsiooni oleks järsult ahendanud valitsuse sotsiaalset baasi, süvendanud valitsusvastaseid meeleolusid, klassivastuolusid ja andnud kommunistidele tegutsemiseks uut tuult tiibadesse. Kommunistlikku meelsust jagus Eestis esialgu küllaga. ESDTP valis koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud
parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati
Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
üldtunnustatud. Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob teda riigiga. Eksisteerivad õigused ja kohustused. Neil on õigus eestis asuda ja ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välja saata. Teiseks õiguseks on riigikogu valimine ja rahva hääletus. Suveräänne riigivõim, riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik ise seda vajalikuks peab. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna kohistusi. Sealjuures on riigil õigus neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks. 3. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki 4
«Ei saa päris tähelepanuta jätta Keskerakonna iga-aastast nurinat selle üle, et peavoolumeedia nad isolatsiooni jätab,» rääkis Jakobson Postimees.ee'le. «Olles analüüsinud valimiste ja poliitika kajastamist mitmete aastate lõikes, tuleb tunnistada, et seda on ka tehtud. Viimast kasutab Keskerakond aga õigustuse ja legitimeerimisvahendina oma ebakonventsionaalsete ning seaduslikkuse piiril laveerivate kampaaniavõtete puhul.» Jakobsoni hinnangul jäi nii kohalike kui ka europarlamendi valimiste eel tulevate valimiste meediakajastus õhukeseks. «Oli aga meediakajastuse üldine madal intensiivsus tingitud programmide õhedusest või millestki muust, tuleb küsida ajakirjanikelt, sest valijate aktiivsust see ei pärssinud.» Võrreldes varasemate kohalike valimistega hääletajate hulk kasvas, kuid selle juures tuleb Jakobsoni sõnul küsida, kas hääletati millegi poolt või hoopis vastu.
3.2 Valimise põhimõtted •Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: •Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. •Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. •Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.
VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED Põhiseadus §60 lõige 1 (põhimõte = kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip) (1)Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. (2) Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. (3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. (4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute
Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Teiselt poolt on kodanikud riigivõimu tegevuse objektiks, st. et riigi võim korraldab ja reguleerib kodanike elu. Kõik kriigis elavad inimesed ei kuulu kodanikkonda. Näiteks Eestis elab üle 100 000 vene kodaniku. Ja veel umbes 100 000 kodakondsuseta isikut. + kahekordse kodakondsusega isikud. See tekitab meile nii poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel. Ta annab kodanikele rea õigusi. Kodanikkonna etnilisest e. rahvuslikust koosseisust lähtudes liigitatakse riigi rahvusriikideks ,paljurahvuselisteks e. Pluralistlikeks riikideks. Rahvusriigile on iseloomulik riigikeele seadustamine, sünnijärgse põhimõtte järgimine kodakondsuspoliitikas ja rahvuskultuuriliste tingimuste arvestamine naturaliseerimisel. Puhtaid rahvusriike on vähe. Nt: jaapan (99% elanikest on jaapanlased). Rahvusriigi ja vähemusrahvuste suhted võivad esineda järgmiselt: 1
seaduste ees. Ametnikud valitakse loosiga, ametnikud peavad aru andma, kõik otsused võetakse vastu üheskoos." [...] Megabyzos aga tahtis oligarhilist valitsust, öeldes: ,,Sellega, mida Otanes ütles türannia kohta, olen ma nõus. Mis aga puutub rahvahulgale võimu andmisse, siis siin ta eksis. Ei ole midagi võrdset rahvahulga mõistmatuse ja ülbusega. [...] Türann tegutseb vähemalt teadlikult, kuid rahvas ei tea, mida ta teeb. [...] Me peame välja valima õilsamad mehed ning neile võimu andma. Õilsamad mehed võtavad vastu parimad otsused." Kolmandana väljendas arvamust Dareios: ,,[...] Tundub, et ei ole midagi parimat ühe õilsaima mehe valitsusest. Arvan, et ta hoolitseb laitmatult rahva eest. Oligarhia puhul aga tahab igaüks tuua üldsusele kasu ning sageli sünnib sellest palju kadedust. Igaüks arvab, et ta on kõige silmapaistvam, ning tahab, et tema arvamus võidab; kadedust on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning
Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust:
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
milliseid mitte (nt kas kohalikud omavalitsused on riik siseriiklikult, kuna neid on võimalik eristada, kuid rahvusvaheliselt on igal juhul tegemist riigiga). Riik omab õigusi ja kohustusi tervikuna, mitte tema üksikud asutused või organid. Samuti ei saa olla „vaidlusi“ erinevate kehaosade vahel, „üks tasku ei saa teisele võlgu olla“. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna peale kohustusi. Sealjuures on riigil õigusi neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks (nt politsei erivahendeid korraldusi eiranu suhtes, samuti on õigus lammutada ebaseaduslikult püstitatud ehitis jne). Samas saame riigist rääkida ikkagi siis kui on kindlalt välja kujunenud valitseja(d), inimeste vahelistes suhetes valitsevad reeglid ning on olemas teatav organisatsiooniline korraldus
mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982
vahelesegamiseta 3) Mõju- riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel 4) Prestiiž- soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki 5) Domineerimine- jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle 2) Stabiilsus 1) Korra hoidmine- sotsiaalse rahu kindlustamine kodanikele, järelvalve sotsiaalsete normide täitmise üle 2) Poliitiline areng- poliitilise võimsuse koondamine, et läbi viia efektiivset poliitikat ja saavutada rahva toetust 3) Õitseng 1) Majanduslik areng- peegeldab: 1) Tootmissüsteemi ja toodetavate kaupade kasvavat mahtu ja keerukust 2) Poliitökonoomia võimet tagada ressursside moondamine kaubaks
rahaliit), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. ELi kodakondsuse tekitamine. 5. Mis olid Amsterdami (1997) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Tulemus oli tagasihoidlik, tähtsaim saavutus: võeti kasutusele tihedama koostöö mõiste. Amsterdami lepingu esimene osa hõlmas Rooma lepingu ja Europarlamendi valimise seaduse parandusi. Lepingu teine osa nägi ette Euroopa Liidu toimimise aluseks olevate lepingute võrgustiku lihtsustamist. Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6
– Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel – Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x’i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda. – On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline). Näiteks: kui me tahame demonstreerida, et puhtalt halb ilm tõi kaasa madala valimisaktiivsuse, siis me peame kausaalse seose puhul tõestama, et: just neis kohtades kus ilm oli halb oli ka väiksem valimisaktiivsus, ei mänginud rolli ei see, et rahvas on poliitikast võõrandunud, et ülepaisutatud valimiskampaaniad ei tekitas vastikust, et hoopis selle päeva hea TV programm polnud asjas süüdi, jne. • Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Veel seost tüüpe • Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): – Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime.
Suureks soodustavaks teguriks on ka kambavaim. Noortel, kellel ei ole kujunenud enda arvamust, lasevad end kamba poolt rohkem mõjutada. Lüüakse kaasa tegevustes, mis tegelikult ei ole kooskõlas noore tõekspidamistega, kuid siiski lastakse ennast kamba poolt mõjutada. Kurjategijaks kujunetakse ka negatiivse miljöö tulemusena. Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud. Pooltel on ka vanemad õed ja vennad kohtu pool karistatud. Vanemate kohtu poole karistamine mõjub perekonnale eetiliselt, lastel on siis juba sünnist halb märk küljes. 3. Kuritegevuse põhjused. Kuritegevus ei ole paratamatus, sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused.. Kuritegevuse põhjused on väliskeskkonnast tulevad mõjud (töötus, vaesus, narkomaania, prostitutsioon ja alkoholism), kurjategija isiksus ja selle omadused, kujutlus eeldatavast tagajärjest (selle saavutamise seab kurjategija endale eesmärgiks). Kuritegevuse põhjused tulenevadki nende
Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks P. Palk "Euroopa ühinemise lugu" "Missugused õigused ja võimalused on EL kodanikul?" Euroopa Komisjoni väljaanne P. Fontaine - "Kaksteist lugu Euroopa Liidust" ,,Kuidas Euroopa Liit töötab?" EL-i institutsioonide teatmik kodanikele. Euroopa Komisjoni väljaanne 1 J. Laffranque - "Euroopa Liit ja Euroopa Ühendused" S. Huntington "Tsivilisatsioonide kokkupõrge" http://www.riigikantselei.ee/failid/el_opik.pdf - Paavo Palk - "Euroopa ühinemise lugu" http://www.europarl.ee/?id=2 - Euroopa Parlamendi infobüroo http://euro.delfi.ee/ - Euroopa Liidu põhiseaduse leping ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2004-2006 http://europa.eu/index_et.htm - Euroopa Liidu portaal http://www.koolielu.edu.ee/euro/ http://euroopaliikumine
vabaks jäänud mandaadid on jaotatud n Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Neli valijatüüpi ® Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad) ® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel
sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning valimisprogrammid on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks; massimeedia mõju, midaon raske täpselt hinnata; otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. USA-s langetab umbes kolmandik valijaid oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam-vähem samasugune. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Koalitsioon selle moodustavad parteid, kes kuuluvad valitsuse koosseisu. Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioon siia kuuluvad erakonnad, kes ei ole valitsuses. Eesti keskerakond, Liit Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised. Seadusandlik võim Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavad demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan parlament.
annaabi.ee 
