Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS................................................................................................7 VABA AEG................................
aastatagusega 0,7 protsendipunkti, mis pole suur muutus. Pikemas vaates mõjutab noorte tööjõus osalemist märkimisväärselt selle grupi vanuselise struktuuri muutumine. Keskkoolieas noortest (1519aastased) on üle 95% õpingute tõttu mitteaktiivsed. Oluline mõjur on majandustsükkel noorte tööjõus osalemine suurenes buumi ajal soodsate töövõimaluste tõttu, kriisi ajal aga vähenes. Noorte tööjõus osalemist mõjutab märkimisväärselt see, kui tavapärane on riigis osaajaga ja paindliku graafikuga töötamine. Eestis töötas 1524aastastest hõivatud noortest 2012. aastal osaajaga 18,6%, aga 2549aastatest vaid 8,2%. Noorte aktiivsust võib suurendada ka võimalus saada ametialane väljaõpe töökohal, mille puhul ei saa tihti vedada selget piiri õppe ja töötamise vahel. Eestis aga domineerib klassiruumis toimuv kutseõpe. Minu arvates , see ongi üks peamisi põhjusi ,miks noored on tööturul mitteaktiivsed
Pere ja karjäär Kuidas end töö ja pere vahel jagada? • paindlik tööaeg • lapsehoidmisteenus • ranitsatoetus • peod • loengud jpm Kas pöörata rohkem tähelepanu perele või tööle? Peresõbralikud tööandjad • Töö tulemusi parandab stressikoorma vähendamine. • “Kella kahe sündroom” – psüühilise stressi tulemus. • Tööandja: – hoiab kontakti; – pakub osaajaga töötamise võimalust ja firma koolitustel osalemist. Kaugtöö ja paindliku töö võimalused • Töötamine osaliselt kodus/töökohal või kaugtöökeskustes. • Eesmärk: inimesed leiavad endale sobiva koostöövormi. • On läbiräägitavad. Kodukontor ja kodus töötamine • Riskid: – ületöötamine; – arvutivõrkude turvalisus, interneti-ühenduse kiirus ja järjepidevus. • Kaugtöökeskused, kelle juht:
Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel Hindeid ei panda Olulisel kohal väljendusoskuse õppimine Põhikool e ungdomsskole Vanus 13-16 Klassid 8-10 Hinded 1-6 Valikained (keeled)
Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid •Demograafilised muutused, elanikkonna vananemine •Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm. Suurandmete analüüs mõjutab turundust, rahandust, põllumajandust, logistikat ja paljusid teisi eluvaldkondi. •Nutikad masinad ja seadmed, asjade internet
Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks Praktilised oskused omandatakse koolis Haridussüsteemi ja tööturu vaheliste seoste mõju tööturule sisenemisel Sees ja väljas olijate teooria Seesolijad stabiilsed töökohad, kaitstud regulatsioonidega Väljasolijad ilma tööta, madalapalgaline töö, osaajaga töö, hooajaline töö Sisenejad kahe lävendiga mudel Haridussüsteemi standardiseeritus ja stratifitseeritus Haridussüsteemi standardiseeritus kirjeldab, kuivõrd vastab pakutava hariduse kvaliteet riigis kehtivale üldisele kvaliteedinormile. Standardiseerituse hindamisel võetakse arvesse selliseid näitajaid nagu õpetajate koolitus, koolide eelarved, õppekava ja lõpueksamite ühtsus.
haiguspuhkused ja täispäevased tööseisakud 3. Nimeta 3 (kolm) töökorralduses osalevat tööprotsessi ülesannet: (2 punkti) 1. majanduslik 2. sotsiaalne 3. psühholoogiline. 4. Töö-analüüsi meetoditeks on: (2 punkti) 1. Vaatlus 2. intervjuu 3. Küsimustikud 4. Töötajate raportid 5. Mittetavapäraseks töökorralduseks loetakse: (2 punkti) a) Osaajaga töötamist b) Kaugtööd c) Lühendatud tööaega d) Kõike ülalöeldut. II PALGASÜSTEEM (motivatsioonisüsteem) 6. Nii rahalike kui ka mitterahaline motivatsioonisüsteem peab vastama mitmele kriteeriumile. Millistele? (3 punkti) 1. seaduslik 2. adekvaatne 3. motiveeriv 4. võrdne kõigile 5. turvaline 6. efektiivne 7. Hüvituse liigid on: ( 2 punkti) a) Palk b) Lisatasu
· dans sees · toujours alati; ikka veel · faire attention ettevaatlik olema · le vendeur/la vendeuse müüja · l'homme d'affaires/la femme d'affaires ärimees/ärinaine · Quel est votre métier? - Mis on teie amet? · Que faites-vous dans la vie? - Mis alal te tegutsete? · Je suis au chômage. - Ma olen töötu. · Je travaille à mon compte. - Ma olen FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) · Je travaille à mi-temps. - Ma töötan osaajaga. · Je voudrais être médecin. - Ma tahaksin olla õde · travailler töötama · Je suis informaticienne et je travaille dans une entreprise. - Ma olen arvutitehnik ja töötan ettevõttes. · Je voudrais être guide touristique et travaillER dans une bureau de tourisme. - Ma tahaksin olla giid ja töötada turismi büroos. · Que faites-vous? - Millega tegelete? · Je suis .... et je travaille..... · Je vous présente... lubage mul esitleda..
10. Nimeta töö analüüsi väljundeid. Töö analüüsi tulemusena valmivad reeglina tööde maatriks ja täpsustatud ametijuhendid. TEEMA: Personali planeerimine, tööturg ja personali voolavus 11. Millistes elanikkonnagruppides on tööpuudus tavaliselt kõige suurem? Tavaliselt on see suurem vähemusrahvaste, naiste ja noorte hulgas. Uuringutulemused näitavad, et naiste, noorte ja pensioniealiste jaoks ei leidu tööturul piisavalt paindliku töökorraldusega (osaajaga töö, kaugtöö jne). 12. Nimeta neli personali voolavuse põhjust. Enamasti on personali voolavuse põhjuseks üks või mitu alltoodud teguritest: 1. teine tööpakkumine; 2. ettevõtte palga- ja motivatsioonipoliitika; 3. arenguvõimalused organisatsioonis; 4. organisatsioonis toimuvad muudatused (juhi või omanike vahetumine, töö ümber- korraldamine, organisatsioonide ühendamine jne). 13. Miks annab personali voolavuse % asutuse kohta rohkem teavet kui
töökohtade leidmise soodustamisega. Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa
Et majanduskriis mõjutas kõige rohkem tööstust ja ehitust, siis kahel eelmisel aastal kasvanud sekundaarsektori osatähtsus kahanes2009.aastal 32%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus kasvas aastaga 61%-st 64%-ni. Primaarsektori osatähtsus, mis on viimasel kümnendil järsult vähenenud, jäi möödunud aastal 2008.aasta tasemele(4%). 2009.aastal vähenes hõive just täisajaga töötajate arvu vähenemise tõttu. Osaajaga töötajate arv kasvas aastaga 47 000-st 63 000-ni. Kui viiel varasemal aastal oli osaajaga töötajaid 7-8%, siis 2009.aastal töötas osaajaga 10,5% hõivatutest. Osaajaga töötajate arv kasvas põhiliselt tellimuste või töö vähesuse tõttu peale sunnitud lühema tööajaga töötajate arvu suurenemise tõttu (nn vaeghõivatud). 2009.aastal oli osaajaga töötajate seas vaeghõivatuid 13 000 ligi kolm korda rohkem kui aasta varem.
Töökeskkonnapoliitika ülesanne ei ole mitte ainult kõrvaldada või vähendada töökeskkonnas kätketud ohtusid ja negatiivseid mõjureid, vaid arendada neid positiivseid tegureid, mis teevad võimalikuks töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu. Pere- ja tööelu ühitamine Eesti on üks kõrgeima naiste tööhõivega riik, samal ajal on laste eest hoolitsemine jätkuvalt esmajoones naiste kanda. Lisaks paindlikumale täiskohaga tööle otsivad inimesed võimalusi ka osaajaga ning kodus töötamiseks. Oluline pere- ja töökohustuste jagamisel on ka perele sobiv ja kättesaadav lastehoid. 1990-ndate aastate kiired muutused majanduses ja ühiskonnas tõid kaasa ka uued nõudmised tööjõuturul. Töökohtadel nõuti suuremat efektiivsust ja inimesed töötasid tihti pikki ületunde. Töötajad tundsid psühholoogilist survet nii tööelu kui suurte ühiskonna ümberkorralduste tõttu. Mure enda ja oma perekonna toimetuleku pärast üha kasvas
organisatsiooni või ametiala raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. Karjäär võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-eraettevõtlus, osaajaga töö, kaugtöö, töö vabakutselisena. Karjääri edukuse määravad: 1) Eneseteadlikkus tean, mis on minu võimalused ja vajadused ja mida ma elult tahan 2) Läbimõeldud karjääriplaan-analüüs, eesmärgid, tegevusplaan 3) Pühendumine oma karjäärieesmärkide saavutamisele. Objektiivne karjäär on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ka sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine
Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud Töötajad Töötotsijad täiendusõppel, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud (need, kes on kaotanud usu leida tööd) Palgatöötajad, Töötud, kes soovivad mittepalgalised leida täis- või osaajaga töötajad (ettevõtjad, tööd üksiktöötajad jne), ülikoolis ehk tasemeõpe Tööhõive aktiivsed ja passiivsed meetmed. lk 32 Aktiivne: riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Meetmed: 1) Töökohtade loomine 2) Koolitusprogrammid 3) Hädaabitööd 4) Sotsiaaltoetused Töö- ja tööjõupuudus: miks tekib ja kuidas saab seda vältida? Lk 31 TÖÖPUUDUS TÖÖJÕUPUUDUS
veidi ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. 1574-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused jt) oli 354 000, mis on 5 000 vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest õppimisealiste noorte arv vähenes. Lisaks töö kaotanute arvu kasvule suurenes II kvartalis jätkuvalt tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. Aastaga kasvas vaeghõivatute arv 3 000-st 15 000-ni. MÜÜGITULU Kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Müügitulu ei sisalda põhivara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu,
3.2. Valim Valimisse kuulusid niihästi riiklike kui eraomandis rühmakodude hooldajad. Kõigepealt küsiti neilt, kas nad on olnud sellel tööl kauem kui pool aastad. Analüüsiti ainult need vastused, kes olid olnud tööl kauem kui pool aastad. Kokku analüüsiti 142 hooldajat, kes olid töötanud kauem kui 6 kuud. Nendest 124 küsimustikku olid täiesti lõpuni täidetud. Vastasid 43 meest ja 81 naist, keskmine vanus 38.6 aastad, noorim 21 ja vanim 65 a. Täisajaga töötas 66,1% ja osaajaga 21.8%, ajutiselt 8,9% vastanutest. 22 vastanut (32,3%) olid töötanud 6 kuud kuni kaks aastad, 15 vastajat (10,5%) olid töötanud rohkem kui 10 aastat. Umbes 40% olid ülikooli haridusega, 36% tehnilise haridusega, 15% olid õppimas ülikoolis, 6,5% oli keskharidusega või vähem. 3.3. Uurimise protsess Uurimiseks kasutati interneti küsimustikku, mis esitas hüpoteetilisi stsenaariume (vinjettisid), et tuvastada vaimsete häirete äratundmist hooldajate poolest
organiseerida tööd viisil, mis aitab neil tööjõudu vastavalt vajadusele paremini kasutada. Mittetavapärane töökorraldus aitab tihti ka töötajatel ühildada tööelus osalemist isiklike vajaduste ja kohustustega. Mittetavapäraste töövormide kasutamine ei ole küll alati töötajale soovitavaks lahenduseks, kuid nende töövormide pakkumine tööandjate poolt teeb valiku inimestele nende soovi või vajaduse korral võimalikuks. Osaajaga ja tähtajalise töö puhul võib probleemina välja tuua selle, et sageli on raske leida tähtajatu lepinguga töötajale tähtajalise lepinguga asendajat, näiteks lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendajaks, või täistöökohal osalise tööajaga töötaja täienduseks teist osalise tööajaga töötajat. Sobiva töökorralduse pakkumisega võib kaasneda ka keerukam meeskonnatöö korraldamine, kliendi vajaduste unarusse jäämine ning ebaotstarbekad kulud.
Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku ka pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 h seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Kuid sellise kokkuleppe võib töötaja igal ajal üles öelda, teatades sellest 2 nädalat ette. 52. Hinnanguliselt kui suur osa töötajatest töötab Eestis osa(töö)ajaga? ~7% 53. Kui suur osa töötajatest töötab Euroopa Liidus keskmiselt osa(töö)ajaga? 51% 54. Mis on need põhjused, miks osaajaga töötamine on EL-is levinud eelkõige naiste seas? Naised on rohkem pere-inimesed, kes töötavad siis poole kohaga sel ajal kui lapsed lasteaias või koolis on ning õhtusel ajal ollakse kodused.
Maksusüsteemid proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt kehtiva protsendiga progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele regressiivne maksumäär alaneb tulude suurene Tööturg ja hõive tööturg töötajad ja tööpakkujad tööjõud tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised töötajad) + tööotsijad (töötud, kes soovivad leida täis-, või osaajaga tööd) majanduslikult aktiivsed hõivatud e momendil töötavad + töötud e töötukassas töötuna registreeritud majanduslikult mitteaktiivsed ehk ülalpeetavad- pensioniealised, õpilased, täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud tööhõive - inimeste hõive riigi majanduses. tööpuudus olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus
· Suurendada liikmesriikide vastutust tööhõive- ja sotsiaalküsimustes · Lihtsustada avaliku sektori administreerimist · Edendada partnerluse erinevaid vorme (sotsiaaldialoog, äri-, avaliku- ja 3.sektori koostöö) · Ergutada kohalikku initsiatiivi ESF peamised eesmärgid · Noorte töötute integreerimine tööturule · Suurendada tööhõivet ja tööturu paindlikkust erinevate kaasaegsete töövormide kaudu osaajaga töö, kaugtöö, projektitööd jms.) · Pikaajaliselt töötute integreerimine tööturule · Hariduse ja tööturukoolituse täiustamine · Sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine · Kohanemine majanduslike muutustega · Võrdsete võimaluste loomine · Edendada teadmispõhist ühiskonda · Avaliku sektori haldussuutlikkuse tõstmine Eesti inimarengu probleemid · Surmad ületavad jätkuvalt sünde (2007.a. vastavalt 17400 surma ja 15800 sündi)
Viimase paarikümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud mitu majandustsüklit. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis ja Soome SKP langes 9,9%-ni. Soomlaste 1991.-1993. aasta lama kõige süngem tulemus oli masstöötus. 1970-ndail kuulutati välja rahvuslik hädaolukord, kui töötus ähvardas 60 000 inimest. 1990-ndate alguses aga viiekordistus töötus lühikese aja jooksul poole miljonini. Kui sellele veel lisada osaajaga töötajad ja varjatud tööpuudus, siis haaras tööta olek kuni 700 000 inimest. 1980- ndail kogusid soomlased jõukust, ehitasid eramuid, ostsid uusi autosid ja käisid paar korda aastas soojal maal puhkamas. Loodud oli üks maailma ühtlasema sissetulekuga riik. Heaolu tundus igavesena, kuni lama saabudes tundsid soomlased end kõrvuni võlgades ja ebakindlana homse tööpäeva suhtes olevat. Üht-teist lamast
Seda tegevust tuleb toetada juhendite koostamise abil; · kõrghariduse kättesaadavuse laiendamine,14 et lihtsustada haridustaseme tõstmist ühe astme võrra; selleks tuleks tekitada nõudlusele vastavad finantsmehhanismid (nt individuaalsed hariduskontod, maksusoodustused ja laenud kas riiklikud või riikliku tagatisega), mis aitaksid kõrvaldada finantstakistusi ning motiveerida täisvõi osaajaga õppimist; · tuleb innustada inimesi investeerima oma õpingutesse, seda nii enesetäienduse kui tööalase konkurentsivõime huvides. Seepärast on täiskasvanuharidus keeleõpet soodustav vahend, järgides aastateks 20042006 keeleõppe ja keelelise 15 mitmekesisuse edendamise tegevuskavas sätestatud komisjoni strateegiat.
- Tasemekoolitusel osalevate töötajate andmed ja nende arengupotentsiaal; - Arenguvestlustelt saadud tagasiside töötajate arengusoovide osas; - Töötajate rahulolu-uuringu tulemused, töötajate rahulolu ja pühendumus; - Tõenäoline omal soovil lahkujate (sh pensionile siirdujate) arv aastas ametite gruppide kaupa (organisatsiooni senise kogemuse põhjal)? - Mida teha siis, kui töötajate äravool on suurem või juurdevool väiksem kui prognoositud (lisatöö tasustamine, osaajaga töötajate täiendav rakendamine, tähtajaliste töölepingutega töötajate kasutamine, teenuse sisse ostmine jms) - Mida teha siis, kui ootamatult tekib töötajate ülejääk (töö ümberkorraldamine, osaliselt tasustatava puhkuse kasutamine, sisseostetava teenuse vähendamine jms) - Millised on võimalused täita vabanevaid ametikohti olemasolevate töötajatega? Millist toetust (täiend- või ümberõpe, uute töövõtete omandamine, juhendaja määramine) vajavad
protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele nõustamine, koolitusprogrammid, k-info elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste vahendamine, tööturuteenused jne.). tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid K-süsteem – ametikohtade loogiline struktuur + rolle. K võib olla ka liikumine suurema isikliku kirjeldus töötaja jaoks, kuidas toimub liikumine vabaduse suunas-eraettevõtlus, osaajaga töö, ühelt ametikohalt teisele. Seotud teiste kaugtöö, töö vabakutselisena. organisatsiooni süsteemidega. K edukuse määravad: Eneseteadlikkus –tean, mis K juhtimine (c- management) – erinevad on minu võimalused ja vajadused ja mida ma elult tegevused o-s, mis on seotud töötajate hindamise, tahan; Läbimõeldud k-plaan-analüüs, eesmärgid, arendamise, edutamise ja organisatsioonist
ole selleks võimelised. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad, heitunud isikud jne. Töötaja ehk (tööga) hõivatu isik, kes töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötab tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei tööta. Osaajaga töötaja hõivatu, kelle tavaline nädala tööaeg on alla 35 tunni, v.a. ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Vaeghõivatu osaajaga töötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Töötu isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
Segmented labour markets Dual labour market theory (primaarne ja sekundaarne) Rakendamata tööjõu struuktuur on põhimõtteliselt alati erinev rakendatud tööjõu struktuurist! ---- Globaalne tööturg 1. Töökohtade bilanss arenenud riikides: + või --? 1.1. töökohtade liikumine kolmandatesse riikidesse 1.2. töökohtade kadu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu 2. Töökohtade bilanss + 2.1. uued töökohad teenindussektoris madalamapalgalised 2.2. uued töökohad eelistavad osaajaga rakendust 2.3. uued töökohad eelistavad naisi (2 töötajaga leibkonnad) 2.4. kolledzihariduse devalveerumine (töökohad, mis ei nõua kõrgharidust 3. Töökohtade bilanss – 3.1. Sotsiaalse staatuse, sissetulekute jne. järsk polariserumine(0,5%, 4%, 16%, 80% (51%) 3.2. Keskkihtide erosioon 1) finatskapital majanduse kontrollijana 2) finantskapitali ja organiseeritud töötajate kontroll 3) teabetöötajate kontroll (teadlased, konstruktorid, maksu- ja juhtimiskonsultandid, it
Z-põlvkond, tuntud ka Interneti generatsioonina, (Digital Natives) on järgnev põlvkond, sündinud pärast 2000ndate algust. • Sündinud 1990. lõpust või 2000. keskpaigast kuni kaasajani. • See põlvkond on kasvanud üles koos internetiga, neid ei piira enam vajadus koduse püsiühenduse järele, netti minnakse taskutelefoniga. Suur osa elust toimub netiavarustes. • Nad on ka individualistlikumad. Kuna paljude vanemad on osaajaga töötajad, siis ei panda neid lasteaedadesse, kus arendatakse lapsi olema grupis Põlvkondi kujundavate tegurite eripärad Eestis • Olid 1980. lõpuni nõukogude ühiskonna suundumuste poolt kujundatud. • “Stalini aja” põlvkond - enne 1939. aastat sündinud •“Sulaaegne” põlvkond - 1940–1949 sündinud • “Stagnatsiooniaja” põlvkond - 1950-1972 sündinud
Klassikuuluvus ei mõjuta enam inimese käitumist ja tulevikku, selleks et olla elus edukas, peab igaüks ise oma eluteed planeerima. Näiteks õpib tänapäeval ülikoolis väga erineva sotsiaalse päritoluga noori, kelle tööalane karjäär oleneb vaid harva vanemate staatusest. Individualiseerumist süvendab ka tööturu muutumine paindlikumaks. See väljendub nii tööjõu liikumises kui ka paindlikes hõivevormides (nt projektitöö, osaajaga töö, distantshõive, füüsilisest isikust ettevõtjad). Kui tööstusühiskonnas oli vahe töö- ja puhkeaja vahel lausa olemuslik, siis postmodernses ühiskonnas see kipub kaduma. Kuna teadmised ja informeeritus on olulised, siis on keeruline otsustada, kas õhtul teleuudiseid vaatav ärimees ja tema õpetajannast elukaaslane teevad tööd või puhkavad. Sama lugu on kohvikutes rüperaalidega istuva seltskonnaga. Tänapäeval juhtub sageli sedagi, et inimene vahetab elu jooksul mitu
Punkti d eksamil: 578356598 Järjestame teeme variatsiooni rea 355567889 Mood siin 5 Mediaan 6 (kui mediaan ei jää täpselt ühe numbri peale, siis jääb numbrite vahele) Mida teha saab mõõta seoseid Mõõta seoseid muutujate vahel Kahemõõtmeline analüüs Kas osaajaga töötajate hulgas on rohkem naisi või mehi? Kas toetus erakonnale oleneb sissetulekust? Vahend: Risttabel Näitab sõltuva muutuja esinemissagedust sõltumatu muutuja tunnuste lõikes Risttabel Vaadatakse korraga kahte muutujat ja nende seoseid. Risttabelid: vaadatakse ühe tunnuse esinemissagedust sõltuvuses teisest tunnusest. Risttabelites tuuakse välja harilikult veeruprotsendid, aga vahel ka reaprotsendid
Teenindussektori osakaal- 80ndatel 40-60%; täna 55-75%; kõrgeim UKs, Prantsusmaal, Rootsis, Hollandis. Tööhõivemäär- 75-80 ringis Skandinaaviamaades ja UKs; ka Hollandis; ülejäänutes pigem 60-70, kuid progress märgatav. Kontinentaal-Euroopale avaldab pärssivat mõju 80ndat kriisi ebaadekvaatne reaktsioon (alandati pensioniiga). Kui vaadata tundides, siis Hollandi tööhõive näitajate edu nö kaob ja uute liikmesriikide näitajad tõusevad; see seletatav osaajaga töötamise soodustamisega Hollandis. 26 Ebavõrdsus: UK – pigem suur; Rootsi, Holland – pigem väike. Naiste tööhõive, vanurite tööhõive ja töötusnäitajad neis riikides pigem head; Immigrantide tööhõivenäitajad - Hollandis ja Rootsis näitajad küllalt halvad; seletatav nn hilis-immigratsiooni tulvaga
(vt. joonis 7). Projekti edu sõltub projektijuhi võimest mõjutada koostööle teisi isikuid vahel on selleks üsna ähmaste piiridega grupp inimesi, vahel aga ametlikult moodustatud meeskond. Oluliste projektide puhul on meeskond peamine isikutering, keda projektijuht peab mõjutama projektiedu saavutamiseks. Peamine projektijuhi roll meeskonnaliikmete juhtimisel on nende motivatsiooni ja projektile pühendumise tagamine olenemata sellest, kas töötatakse projektijaoks täis- või osaajaga. Selliste meeskondade ajutine iseloom, liikmete erinevad teadmised, huvid ja taust ning projektivälised tööülesanded, millega nad peavad tegelema muudavad projektimeeskonna juhtimise tihti raskeks. Enamik projekte sõltub koostööst teiste osakondade või organisatsioonidega, nagu näiteks hankijad, kliendid või partnerid. Neil kõigil on omad huvid seoses projektiga. Neid võib projekti jooksul vaja minna personali värbamise seisukohast või võib tekkida vajadus
◦Mida suurem on valim, seda lihtsam saavutada statistiliselt olulist seost Mida andmetega teha saab Kirjeldada tunnuste varieeruvust valimis/üldkogumis Univariatiivne (ühemõõtmeline analüüs) Vahendid ◦Sagedustabelid ◦Keskväärtused Keskmine Mediaan Mood Mida teha saab – mõõta seoseid Mõõta seoseid muutujate vahel Kahemõõtmeline analüüs ◦Kas osaajaga töötajate hulgas on rohkem naisi või mehi? ◦Kas toetus erakonnale oleneb sissetulekust? Vahend: Risttabel ◦Näitab sõltuva muutuja esinemissagedust sõltumatu muutuja tunnuste lõikes 2-mõõtmeline analüüs Korrelatsioon Näitab seose olemasolu, selle tugevust ja olulisust 2 muutuja vahle ◦Positiivne seos ◦Negatiivne seos ◦Puuduv või väga nõrk Seose tugevus ja stat.olulisus on eri asjad Ei näita mis mida mõjutab
ka naistele sobivaid töid, meeste töötus, kodumasinad, tuumikperekond, eneseteostus - feminism Naised ja töö Sugu ja tööalane ebavõrdsus: · Traditsioonilised erinevused meeste ja naiste töödes Vertikaalne eristumine naistel väiksema võimu ja autoriteediga tööd Horisontaalne eristumine meestel ja naistel kalduvus valida erineva kategooriaga töid Soolised stereotüübid. 115 · Keskendumine osaajaga tööle enamasti naised, kes püüavad omavahel siduda tööl käimise ja pere eest hoolitsemise Naised ja töö · Palga erinevused. Enamasti on naistele makstavad palgad meestega võrreldes väiksemad. 20.sajandi paiku oli vahe ligi 50%, nüüd umbkaudu 25%. · 20.sajandi lõpul Inglismaal tehtud uurimused väidavad, et keskklassi naistel on samad võimalused, mis meestelgi, sugudevaheline ebavõrdsus tööturul hakkab oma tähtsust minetama
kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada, ning ei saa eeldada, et ta enda vajaduste rahuldamiseks ise sissetuleku hangiks, sest ta ei suuda seda oma terviseseisundi tõttu teha”.21 Käesoleval juhul Lainel võiks olla õigus nõuda Kaljult ülalpidamist PKS § 73 alusel sellest tulenevalt, et Lainel on tuvastatud osaline töövõimetus, ehk täpsemalt 40%. Eeldatakse, et isik peaks allesjäänud töövõime piires osaajaga töötama, aga tuleb korduvalt mainida, et ülalpidamise saamise tingimuseks on eeskätt vajadus, mitte aga töövõimetus. Seega on Lainel õigus nõuda ülalpidamise saamist, aga selle ulatus sõltub sellest, kui kaua ja millises ulatuses piirab terviseseisund lahutatud abikaasal sissetulekut hankida. Seetõttu ei saa järeldada käesoleval juhul kui palju peab Kalju elatist maksma, kuna pole piisavalt infot Laine terviseseisundist.
tsiviilõigusliku lepingu tunnused, on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitu, et hageja ei saa puhkust ega tasu, on halvem seaduses sätestatust, on see kokkulepe tühine. Rolli ei mängi see, kas kostjal olid teiste taksojuhtidega töölepingud või mitte. 3-2-1-26-10: Hageja: Kostja ja hageja vahel oli tööleping, kostja maksis hagejale tasu, hageja kasutas kostja liisitud autot ja osutas taksoteenust kostja nimel. Hageja töötas osaajaga ja sai tellimusi kostja telefoni kaudu. Kostja: Hageja ja kostja vahel oli näilik tööleping, tegelikult tahtis hageja registreerida ennast FIEna. Hageja reguleeris ise oma tööd, tasus teenuste osutamisega seotud kulud. Maakohus: Pole töölepingut, sest hageja oli iseseisev. Ringkonnakohus: Hageja oli iseseisev, pole töölepingut. RK: Hageja oli kostja töötaja, sest tegutses kostja korralduste alusel, saades telefoni kaudu juhiseid. Leping vastab nii töölepingule
on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitud, et hageja ei saa puhkust ega tasu, on halvem seaduses sätestatust, on see kokkulepe tühine. Rolli ei mängi see, kas kostjal olid teiste taksojuhtidega töölepingud või mitte. 3-2-1-26-10: Hageja: kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping. Kostja maksis hagejale tasu, hageja kasutas kostja liisitud autot ja osutas taksoteenust kostja nimel. Hageja töötas osaajaga ja sai tellimusi kostja telefoni kaudu. Kostja: hageja ja kostja vahel oli sõlmitud näilik tööleping. tegelikult tahtis hageja registreerida ennast FIEna. Hageja reguleeris ise oma tööd, tasus teenuste osutamisega seotud kulud. Maakohus: pole töölepingut, sest hageja oli iseseisev töö tegija. Ringkonnakohus: hageja oli iseseisev oma töö tegemises, pole töölepingut. Riigikohus: hageja oli kostja töötaja, sest tegutses kostja korralduse alusel, saades telefoni kaudu juhiseid
haridusele, et kindlustada nende õnn ja edu ning ühtlasi riigi majanduse konkurentsivõime. Oma 2012. aasta valimisplatvormis lubas Barack Obama julgustada kõiki kolledzeid ja ülikoole vähendama õppemaksusid, pakkudes taskukohase õppemaksu kehtestanud haridusasutustele ka riigipoolset abi. Samuti toetavad demokraadid seda, et kõikidele üliõpilastele oleks tagatud mõistliku intressiga riiklikud õppelaenud ning pakutaks suuremal hulgal osaajaga töökohti õpingute kõrval töötajatele. Muuhulgas töötavad demokraadid programmi "Ükski laps ei jää tahaplaanile" kallal, millega tahetakse pakkuda õpetajatele rohkem toetust ja abivahendeid, vähendamata samas nende vastutust ning otsustusõigust. Samuti on president Obama algatanud revolutsioonilise "Võidujooks tippu" programmi, millega soovitakse edendada innovaatilisust haridusvaldkonnas. (Democrats, 2014d)
mis on enne püha. Seega kui töövahetus lõpeb reedel ja riigipüha on esmaspäeval, siis kohustust reedest päeva kolme tunni võrra lühendada ei ole. 2. Seadus kohustab lühendama üksnes pühale eelnevale päevale jäävat tööpäeva. Näi- teks juhul, kui tööajakavajärgne tööpäev kestab vaid kaks tundi, kuulub tööaeg lühendami- sele üksnes pühale eelneval päeval kahe tunni võrra. 3. Kuna TLS § 53 ei erista täis- ja osaajaga töötajaid, tuleb pühade eel lühendada ka osa- ajaga töötaja tööpäeva. 4. Summeeritud tööajaarvestuse korral lühendab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval päeval tööajakava järgselt töötava töötaja tööaega kolme tunni võrra. Juhul kui tööandja töökorraldus ei võimalda arvestuspe- rioodi töötundide lühendamist, tuleb tekkinud ületunnid töötajale hüvitada. 4
annaabi.ee 
