tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb vastutada töötajate ohutu ja tervisliku töö eest. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töölepingu seadus (väljavõtted seadusest) Uus töölepingu seadus hakkas kehtima alates 01. juuli 2009.a. Teksti sinisega märgitud osa ei ole seadusest, vaid selgitab paremini lahti seadust. §1.Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida:
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.
............ 45 § 16. Töötaja hoolsuse määr..................................................................................... 48 § 17. Tööandja korralduse sisu................................................................................. 49 § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused....................................................................................... 51 § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest............................................................ 52 § 20. Töö tegemise koht............................................................................................ 53 § 21. Töölähetus........................................................................................................ 54 § 22. Saladuse hoidmise kohustus............................................................................ 56 § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe..
ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud........................................................................
09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2
Tööõigus 1) Kollektiivne 2) Individuaalne Tööõiguse mõiste ja allikad. Töölepingu mõiste Töölepingu seadus (TLS) https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475 Tööõigus on eraõiguse eriharu, millel on mõningad avaliku õiguse tunnused. Järelvalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööinspektioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet töö tervishoiu, töö ohutuse ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi. Tööinspektsioon on institutsioon, mis vahendab individuaalseid töövaidlusi. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid. Tegutseb põhimääruse alusel (leiab Internetist). Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity)
❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis lubatud, kuid mõnedes riikides on nõudetöö juba kasutuses) jne. ❏ Tulevikutöö - töö, mille sisu ja selle tegemise korraldus on muutunud. Peamiselt tegemist on tehnoloogiate arenguga, inimestel on kaugtöö võimalus (ehk võimalus teha tööd kodust välja minemata). Saamuti, tuleviku töös tekivad uues paindlikud töötamise viisid ning tööõiguse kohaldamisala saab kitsamaks, võimaliku arenguga hakatakse õiguslikke tagatisi andma ka muudele töötegijatele. Samuti seotud meie maailma globaliseerumisega. 3
Kõik kommentaarid