NAISED TÖÖKESKKONNAS (0)

NAISED TÖÖKESKKONNAS
Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui võime seda nimetada tõeliselt ergonoomiliseks töökohaks.
Töötaja tervist mõjutavad mürgised ained, infrastruktuur , ultraheli, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsilised koormused, tehnoloogilise protsessi kulgemise muutused jne. Üks olulisemaid keskkonnatingimusi on töökoha kliima – õhu temperatuur ja niiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi teatud osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused.
Et nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus ). Halb valgustus väsitab silmi ja madaldab tööviljakust. Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga – ettevõttes, sõidukis, kodus. Müratase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate, aga ka väljastpoolt ruumi tuleva müra ning heli aeglase sumbumise ja järelkõlaga ruumis (seda nimetatakse reverberatsiooniks). Kui inimest häirivad tema töötingimused, tuleks alati sellest ülemusega rääkida. Eestiski on viimasel ajal hakatud esile tõstma edumeelseid, tervist edendavaid tööandjaid.
Töökeskkond
Töö kaudu osaletakse ühiskonnaelus. Töö võib inimese tervist mõjutada positiivselt või negatiivselt. Inimeste kokkupuude ohtudega võib kahjustada nende füüsilist ja vaimset tervist. Kui ohtu ei ole ja inimesed on oma tööst huvitatud ning teevad seda innuga, suureneb tööst saadav rahulolu ning paraneb tervis ja heaolu.
Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda. Viimane teiseneb oluliselt tehnoloogiliste täiustuste tulemusel. Sellekohased tõhusad meetmed nõuavad pidevat planeerimist. Samuti tuleb töötingimuste arendamiseks kavandada ja teha koostööd, iseäranis nendes juhtimisvaldkondades, kus langetatavad otsused mõjutavad tööelu üldiselt.
Töökeskkonnapoliitika ülesanne ei ole mitte ainult kõrvaldada või vähendada töökeskkonnas kätketud ohtusid ja negatiivseid mõjureid, vaid arendada neid positiivseid tegureid, mis teevad võimalikuks töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu.
Pere- ja tööelu ühitamine
Eesti o­n üks kõrgeima naiste tööhõivega riik, samal ajal o­n laste eest hoolitsemine jätkuvalt esmajoones naiste kanda. Lisaks paindlikumale täiskohaga tööle otsivad inimesed võimalusi ka osaajaga ning kodus töötamiseks. Oluline pere- ja töökohustuste jagamisel o­n ka perele sobiv ja kättesaadav lastehoid .
1990-ndate aastate kiired muutused majanduses ja ühiskonnas tõid kaasa ka uued nõudmised tööjõuturul. Töökohtadel nõuti suuremat efektiivsust ja inimesed töötasid tihti pikki ületunde. Töötajad tundsid psühholoogilist survet nii tööelu kui suurte ühiskonna ümberkorralduste tõttu. Mure enda ja oma perekonna toimetuleku pärast üha kasvas. See ei jätnud mõjutamata inimeste heaolu ja rahulolu endaga. Näiteks Soomes läbi viidud uuringu järgi töö- ja pereelu jagamisega rahulolust tunneb kaks töötajat viiest, et nad o­n liiga vähe oma perega koos.
Suur enamus nii töötajaid kui tööandjaid, kes o­n töö- ja pereelu ühendamisega juba aastaid tegelenud , tundis, et see aitab neil paremini oma tööga toime tulla ja tööatmosfäär paraneb. See teeb töökoha meeldivaks paigaks, mis tõstab omakorda ettevõtte välist imagot.
Enamus naisi planeerivad töötada nii kaua kui võimalik, sageli kuni mõni nädal enne sünnitust. Paljud traditsioonilised naisteametid on väsitavad ja võivad kaasa tuua riske. Põetuses, vanurite ja laste hoolduses esineb raskuste tõstmist, ebamugavaid tööaegu, suitsust personaliruumi ja kontakti nakkusainete, kemikaalide ja narkoosigaasidega. Raske ja stressitekitav võib olla ka töö vabrikus, restoranis ja koristajana.
Kui töö on raske, on sul õigus üleviimisele kergemale tööle. Mõnikord tuleb rase naine ümber paigutada töökeskkonnast tingitud riskide tõttu. Sellised reeglid kehtivad töötamisel kuumakeha läheduses ( kokad ), tuuletõmbuses, müras ja vibratsioonis (laeva peal).
Süvendatult on uuritud võimalikke riske rasedatele ja teistele fluorograafina (röntgenis) töötades. Esineb naha ja silma ärritust, peavalu jne. , kuid senised uuringud ei ole näidanud, et see töö suurendaks lootekahjustuste ja väärarengute riski. Räägi ametiühingu ja/või tööandjaga oma soovidest juba raseduse algul. Tööandjaga saab ka ümberpaigutamise suhtes kokku leppida.
Mõned paindlikud töövormid arvestades pereeluga:
-lühendatud töönädal täistööajaga töötajatele: 4,5 päeva või vähem
paindliku tööajaga töö (kokku lepitakse töötundides nädalas/kuus)
-lepinguline töö
töö jagamise skeemid
-kodutöö