geneetiliselt ühtliku järglaskonna. MITOOS Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim. Mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. Interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. Rakutsükliks. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.
Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides olevat geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus agab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku moodustumist. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus. Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon. Kontrollitakse DNA õigsust. Vaadeldakse nelja faasina: profaas, metafaas, anafaas,telofaas. Mitoosi tähtsus: kasvamiseks, kudede uuendamiseks, haavade parandamiseks, vegetatiivseks paljunemiseks
19.Mis toimub interfaasis? · intensiivne raku mõõtmete ja struktuuride kasv (rakk töötab) · sünteesifaas(DNA süntees, lõpuks tuum 10% suurem sünteesi kontroll) · vahetu ettevalmistus mitoosiks: nn liikuvate valkude süntees, ATP ja RNA süntees 20.Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Haploidsed 21.Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Diploidsed 22.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 23.Mis on mitoos? Päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27
3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. korda, mis on oluline viljastumiseks
Interfaas võrreldes mitoosiga lühiajalisem, liitub teise jagunemise profaasiga. = KROMOSOOMIDE ARV ON KAKS KORDA VÄHENENUD II JAGUNEMINE: Profaas tsentroolide paaride liikumine rakupoolustele. Metafaas kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas tsentromeeride kahestumine. Kääviniitide lühenemine raku poolustele. Telofaas tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine, toimub tsütokinees, 4 tütarraku teke. = ON TEKKINUD ÜHEST DIPLOIDSEST RAKUST NELI HAPLOIDSET TÜTARRAKKU. Sugurakk gameet; sügoot viljastunud munarakk MEES seemnerakk sperm; spermatogoonid spermide esmased eellased; spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid paljunevad mitoosi teel alles suguküpsuse saabudes. NAINE ovogoon munaraku eellane; ovogenees munaraku areng; ovulatsioon küpse munaraku vallandumine munasarjast ning liikumine munajuhasse.Ovogoonide
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest
Vetikad Punavetiktaimed ehk punavetikad (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikate iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile, ksantofüllidele ja karotiinidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, mille tõttu suudavad nad elada meredes ja ookeanites maksimaalselt 200 meetri sügavusel. Optimaalne kasuvala on 40- 60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini. Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes. Paljunemine: Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaa...
PALJUNEMINE Paljunemine jaguneb kaheks: 1)SUGULINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
moodustumine. Kromosoommutatsioonid on ristsiirdes esinevate vigadega (vahetatavate kromosoomilõikude pikkused on erinevad) kaasnevad kromosoomide struktuurimuutused. Metafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kaasneb tsütoplasma kahestumine ja kahe tütarraku teke. Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ja DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas on mitoosi omast lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga, kus liiguvad tsentrioolide paarid jällegi rakupoolustele ja neist lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad
Reguleerib rakutsüklit ja liiga suurte kahjustuste korral viib raku apoptoosi. Aktiveerib DNA parandamise ensüüme ja blokeerib rakutsükli üleminekul G1/S. TP53 mutatsioonid on põhjuseks rakkude kontrollimatule proliferatsioonile. 4. Mitoosi mõiste, etapid ja millistel organismirühmadel esineb? Üks rakujagunemise viis. Mitoos on raku tuuma jagunemine koos tsütoplasma jagunemisega kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. Esineb ainurakseil, taime- ja loomarakkudes. Mehhanism geneetilise materjali ja tsütoplasma jaotamiseks tütarrakkude vahel. Toimub organismi kõikides kudedes. Mitoos jaotatakse viide etappi: Profaas, prometafaas, metafaas , anafaas, telofaas. Lisandub veel tsütokinees. 5. Millistel eeldustel mitoosifaas käivitub? Mitoosi eeldused: M-Cdk (M-phase promoting factor: tsükliinid B ja tsükliin-sõltuvad kinaasid
2. - Sammaldel ja sõnajalgtaimedel esineb nii mittesuguline kui suguline tsükkel Õistaimedel nii suguline kui vegetatiivne paljunemine - Üheaastased taimed paljunevad ainult suguliselt ehk seemnetega -Puudest-põõsastest mõned liigid võivad paljuneda nii suguliselt kui vegetatiivselt - Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kahe tütarraku geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3
Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 14. Mis toimub tsütokineesis? • Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
otsaga tsentomeeri, teise otsaga tsentrosoomi külge. Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse kokku Telofaas – sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keritakse kokku, tsütoplasma jagunemine. Tulemus: kaks identset diploidset rakku Vajalik- kasvamine, kudede uuendamine, haavade paranemine, vegetatiivne paljunemine. 3. Meioos. Tähtsus. Üldine käik. Meioosi faasid. (Lk 44-47; v.õ. 108-110) Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarraku Tähtsus: Hoiab kromosoomistiku stabiilsena Üldine käik: Toimub interfaasis, seejärel tekivad homoloogilised kromosoomid. Toimub 1.jagunemine, ja seejärel 2. jagunemine. Jagunemisel tekivad tütarkromosoomid 4. Võrrelge mitoosi ja meioosi. (vihik) Mitoos Meioos Keharakkude jagunemine Sugurakkude küpsemine, eoste moodustamine
tütarrakud 12.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas, tsütokinees, interfaasi g1 faas, interfaasi s faas, interfaasi g2 f 13.Mis toimub karüokineesis? Rakutuuma jagunemine 14.Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jagunemine 15.Mis toimub interfaasis? Organellide arvu suurenemine, ensüümide süntees, DNA replikatsioon, ATP süntees 16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Keharakud, geneetiliselt identsed 18.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 19.Mis toimub profaasis? Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid 20.Mis toimub metafaasis? Kromosoomid ekvatoriaaltasandil ja tsentrioolid rakupoolustel 21.Mis toimub anafaasis? Kääviniidid lühenevad, toimub kromotiidide lahknemine poolustele 22
tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaas tütarkromatiidid alustavad poolustele liikumist. Telofaas tütarkromatiidid jõuavad poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees moodustub aktiinirõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõppeb kahe tütarraku eraldumisega. MEIOOS: I profaas: leptoteen algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge. Sügoteen algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen toimub krossingover. Diploteen homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest kus toimus ristsiire
Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine
rakutsükli kestusest). Interfaasis toimub kõikide rakukomponentide sünteesimine, et tekkivatel tütarrakkudel oleks olemas kõik vajalik uue tsükli alustamiseks. Enamiku rakukomponentide (organellid, tsütoplasma jne.) duplitseerumine ei ole täpselt kontrollitud. Piisab sellest, kui mingit organelli vi tsütoplasma komponenti enne raku jagunemist ligikaudu kahekordistatakse ning seejärel tsütokineesi käigus jaotatakse kahe tütarraku vahel ligikaudu vrdselt. Erandiks on DNA: tema replikatsioon toimub väga täpselt ja ta tuleb tekkivate tütarrakkude vahel ka väga täpselt jaotada. Selleks on krgematel eukarüootidel arenenud keerukas mitoosiaparaat. Interfaas omakorda jaguneb 3-ks: G1-, S- ja G2-faasiks. DNA süntees interfaasis toimub tetud kindlal ajavahemikul - seda nim. S-faasiks. S-faasi algust on vimalik täpselt fikseerida, selleks näit. kasutatakse märgistatud tümidiini (tümidiin
Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Rakutsükli pikkus väga erinev nt kärbse embrüo 8 min, maksarakud 1 aasta 1 kromosoomi kromatiidid on omavahel üendatud tsentromeeri abil, tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks, need on kromosoomi õlad Apotoos- kontrollitud raku surm, mida juhib valm p53, vajalik: vanade rakkude kõrvaldamiseks, sõrmede, varvaste tekkimisel, mutatsiooniga rakkude hävitamiseks Mitoos -päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kae tütarraku geneetiline identsus -enne mitoosi DNA replikatsioon -järgneb DNA õigsuse kontroll 4 faasi Profaas: kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks). Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas- rakk polariseerub, pooluste vahele moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa, paigutuvad ühele tasapinnale- ekvatoriaaltasand. Kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud
feminisatsioon). Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 4. Rakutsükkel, mitoos ja meioos Rakkutsükkel: mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 5. Kromosoommutatsioonid Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid spontaanne mutatsioon (ingl
Milline on pektiinainete tähtsus rakuseinas? Pektiinained on galakturoonhapet sisaldavad heterogeensed, hargneva ahelaga polümeerid, mis eralduvad rakuseintest Ca siduvate ainete toimel. Määravad rakuseintes esinevate pooride suuruse, annavad laetud pinnad (määravad iooni tasakaalu), seovad ensüümid (määrab nende kättesaadavuse). Rakuseina tugevus. 23. Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? Fragmoplast on struktuur, vesiikul, mis moodustub kahe tütarraku vahele raku jagunemisel. Moodustamise koha määrab ära kahe tütarraku vahele tekkinud polaarsete mikrotuubulite asetus. 24. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1.seonduvad tsükliinidega määravad kinaaside substraadispetsiifilisuse ja lokalisatsiooni rakus 2.teatud jääkide (Tyr) fosforüülumise / defosforüülumise abil 3.inhibiitorvalkude seostumisel CDK-tsükliin kompleksile. Hoiavad rakud G1 faasis, takistades S faasi üleminekut 25
protsessiks kuluvat aega nimetatakse generatsiooniajaks. Interfaas hõlmab sellest ajast 90 %. Interfaasi alla käivad G1, M ning G2 faas. G1 perioodil toimub ettevalmistus DNA sünteesiks, rakk kasvab ja toodab vajalikke aineid. S-perioodil toimub DNA replikatsioon ja kromosoomivalkude süntees. G2- perioodistoodetakse peamiselt käävimaterjali ja mitoosiks vajalikku ATP-d. Selleks, et jaguneda, peab eukarüootne rakk oma massi kahekordistama ning siis jagama komponendid võrdselt kahe tütarraku vahel. Massi suurendamine on pidev protsess, mis tuleneb konkreetse raku fenotüüpi määravate geenide transkriptsioonist ja translatsioonist. Rakutsükli läbimine on rangelt kontrollitud. Rakutsüklis on olemas kaks kontrollpunkti, millest edasi kulgeb rakutsükkel ainult juhul, kui eelmine faas on täiesti lõpetatud. Esimeseks kontrollpunktiks on G1 faasis nn R-punkt ja G2 faasi lõpuosas. Mõned rakkudest ei jagune üldse
· Tuumade arv rakkudes on varieeruv 0...nni Vakuool (2) · tekivad tsütoplasmavõrgustiku laienenud osade liitumisel · Vakuoolides olev vedelik rakumahl, mis tekitab raku siserõhu ehk turgori Taimeraku kest: Rakukest: · Mitoosi anafaasis, alguses moodustub kiudjas moodustis fragmoplast · Pektiinaine ladenemise tõttu moodustub vahelamell, mis jääb rakke siduvaks aineks · Kummagi tütarraku tsütoplasmad moodustavad primaarse rakukesta · Koosneb pektiin, hemitselluloos, tselluloos ja glükoproteiidid Sekundaarne rakukest · Rakukest kasvab edasi seestpoolt · Täiendavalt ladenevad: ligniin, suberiin, kitiin, pektiin, mineraalained (Ca, Si) · Rakukestade modifitseerumisega kaasnevad olulised rakkude talitluse muutused, neist oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1
pooluste suunas. Telofaasis kromosoomid liikumine lõppeb. Mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. (aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas). Meioosi - rakkude diferentseerumise protsess. Meiootiline rakkude jagunemine esineb k÷ikidel suguliselt sigivatel organismidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides
2 Raku tsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutsükkel koosneb neljast eristatavast faasist: G1-faas, S-faas (süntees), G2-faas (need kolm kokku moodustavad interfaasi) ja M-faas (mitoos). M-faas ise koosneb kahest omavahel tihedalt ühendatud protsessist: mitoos, kus jaotatakse raku kromosoomid kahe tütarraku vahel, ning tsütokinees, kus jaotatakse raku tsütoplasma kaheks ja moodustub kaks eraldiseisvat rakku. Rakutsükli faasid: 1) G1-faas vahefaas (10 h), raku kasvamine, organellide kahekordistumine; 2) S-faas süntees (9 h), DNA replikatsioon; 3) G2-faas vahefaas (4 h), raku kasvamine; 4) M-faas mitoos e. raku jagunemine (1 h). Kolm esimest faasi moodustavad interfaasi. Ükski faas ei käivitu enne, kui eelmine on täielikult lõpuni viidud
Lihaste kokkutõmbumisel peened ja paksud filamendid libisevad üksteise suhtes. Muutub sarkomeeri pikkus. ATP ja Ca2+ juuresolekul müosiinipead pöörduvad ja lükkavad aktiinifilamendid sakromeeri keskossa. Kokkutõmbumine toimub tsoonis, kus aktiin ja müosiin kattuvad. 134. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Tsütoplasma voolamine Tsütokineesis osalemine- kahe tütarraku moodustumine raku komponentide liigutamine vesiikulite liikumine rakkude edasiliikumine tahkel pinnal 135. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa. Ca konts. kasv tsütosoolis põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Ca konts. on puhkeseisundis madal ja see tagatkse Ca-ATPaasi abil, mis Ca pidevalt rakust välja pumpab. Kui närviimpulss jõuab lihasrakuni, muutub EP ja toimub depolarisatsioon.
Metafaas- kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile *tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid Anafaas- * kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas- Nöördubrakumembraan sisse , kääviniidid kaovad. tsütokinees- tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane, tuumakesi ei teki. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, tütarraku kromosoomid on aga kahekromatiidilised, ja DNA ei kahekordistu II Jagunemine Interfaas- lühike Profaas-tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid Metafaas- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, tsentrosoomidega kinnitub kääviniit Anafaas-kääviniidid lühenevad, tsentromeerid kahestuvad, krmoatiidid lahknevad teineteisest poolusele Telofaas-kääviniidid kaovad, kromatiidid keerduvad lahti, tekib tuumamembraan, tuumaksesd tsütoplasma kahestub, tsütokineesis tekib 4 tütarrakku
kangemate lahustega võrdne olla, aga kuna molekule on vähe, varieerub see sagedus tegelikult suurtes piirides. See teebki kõik bioloogilised protsessid rohkem või vähem fluktueeruvaks/kõikuvaks. Tulemuseks on see, et paljude protsesside toimumise tõenäosus sõltub juhuslikkusest. Rakutsükkel Defineerige rakutsükkel, nimetage ja iseloomustage peamised rakutsükli etapid. Sündmuste rida (aeg) ühe raku jagunemisest kuni tekkinud tütarraku jagunemiseni. Rakutsükkel on protsesside kogumik, mis tagab DNA kahekordistumise ja selle täpse jaotumise kahe tütarraku tekkimisega. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Valkude perekond, mis kontrollivad raku tsüklit tsükliinsõltuvate kinaaside aktiveerimisega. Tsükliinid on väikesed valgud, mis on heterodimeeride tsükliinidest sõltuvate proteiini kinaaside
5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik plasmamebraani sissenöördumiseks. See lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. 25. Meioos Meiootiline rakkude jagunemine esineb kōikidel suguliselt sigivatel organismidel, s.t. rōhuval enamikul eukarüootidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt gonaadides e. sugunäärmetes. Tihti on kasulik jaotada organismis olevaid rakke kaheks: 1) idutee rakud (germ line cells) - need millest tekib järgmine sugurakkude põlvkond;
tegelikult suurtes piirides. See teebki kõik bioloogilised protsessid rohkem või vähem fluktueeruvaks/kõikuvaks. Tulemuseks on see, et paljude protsesside toimumise tõenäosus sõltub juhuslikkusest. Rakutsükkel 1. Defineerige rakutsükkel, nimetage ja iseloomustage peamised rakutsükli etapid. Sündmuste rida (aeg) ühe raku jagunemisest kuni tekkinud tütarraku jagunemiseni. Rakutsükkel on protsesside kogumik, mis tagab DNA kahekordistumise ja selle täpse jaotumise kahe tütarraku tekkimisega. 2. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Valkude perekond, mis kontrollivad raku tsüklit tsükliinsõltuvate kinaaside aktiveerimisega. Tsükliinid on väikesed valgud, mis on heterodimeeride tsükliinidest sõltuvate proteiini kinaaside (CDK cyclin
5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik plasmamebraani sissenöördumiseks. See lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. Interfaas: G1- R S G2 R - G0 S-faas: algab DNA sünteesiga, S-faasi vältel DNA on kopeeritud. RNA ja valkude süntees on väga aeglased selles faasis. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks: kui interfaas oleks ainult nii pikk, mis oleks hädavajalik DNA replikatsiooniks, siis ei jätkuks aega muude rakukomponentide kordistamiseks. G1- faasi ajal rakk seirab oma ümbrust ning omaenda suurust, ja kui aeg on küps, siis rakk alustab DNA
kiirguse ja kuiva kuumuse toimel. Kui spoor idaneb, siis kasutatakse neid ära energia- ja C-allikana. a. Kui toitu ja niiskust on piisavalt, siis toimub tavaline Bacillus subtlise rakkude jagunemine pooldumine ehk vegetatiivne tsükkel. DNA (rõngaskromosoom) näidatud sinisena. Rakkude jagunemises osaleb FtsZ valk (eukarüootide tubuliini homoloog, näidatud rohelisena), mis moodustab rõnga kahe tütarraku eraldumise kohta. Selles kohas tõmbub FtsZ rõngas kokku, membraan nöördub ja membraani peale sünteesitakse ka tütarrakke eraldav kest. b. Kui elutimgimused halvenevad, siis käivitub sporulatsioon. Kaks kromosoomi koopiat paigutuvad filamendina piki rakku. FtsZ rõngas assambleerub raku kahel poolusel, kuid raku vahesein moodustub ainult ühe rõnga kohale. Emarakust eraldub eelspoori (forespore) piirkond, kuhu paikneb üks kromosoomi koopia. Eelspoor kattub emaraku
Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga ja seda vib vaadelda kui tsütoplasma võrgustiku spetsialiseeritud osa. 12 Rakutsükkel 1.)Defineerige rakutsükkel, nimetage ja iseloomustage peamised rakutsükli etapid. Rakutsükkel on protsesside kogumik, mis tagab DNA kahekordistumise ja selle täpse jaotumise kahe tütarraku tekkimisega. On oluline hulkraksete organismide kasvus, vigastuste parandusel, rakulise materjali tekitamisel diferentseerumisprotsessi toimumiseks. Rakutsükkel koosneb kahte erinevat tüüpi protsessidest: raku jagunemine DNA replikatsioon ja kromosoomide lahknemine; raku kasv, sest jagunevad ainult kindla suurusega rakud. Rakutsükkel jagatakse faasideks: 1) S faas DNA kahekordistumine, histoonide süntees 2) G2 faas vahemik S faasi ja mitoosi vahel 3) M faas mitoos
· Selle lõpuks on poolustel täielik kromosoomide komplekt. Telofaas: · Rakk muutub veel piklikumaks, et saaksid hakata moodustuma uued tuumakatted (selleks kasutatakse vanemraku tuumakatte fragmente ja endoplasmaatilise retiikulumi osi) · Tekib 2 geneetiliselt identset tuuma, moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid dekondenseeruvad. · Sellele järgneb tsütokinees: o raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke. o loomsetel rakkudel- § toimub sissenöördumise teel § seda protsessi viivad läbi aktiinist mikrofilamendid (pindmine osa tsütoskeletist) o taimsetel rakkudel – § tselluloosse rakukesta tõttu on tsütokinees oluliselt erinev.
kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist. Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur,
multipotentseid, oligopotentseid ja unipotentseid tüvirakke. apoptoos (ingl. Apoptosis)- Nähtus, kus eukarüootse organismi rakud hukkuvad samades rakkudes toimivate geneetiliselt programmeeritud sündmuste tõttu, raku enesetapp. 10. Mitoosi ja meioosi võrdlus mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 11. Viljastumine viljastumine (ingl. Fertilization)- Isasgameedi (sperm) ühinemine emasgameediga (munarakk), moodustub sügoot. 12
kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist. Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine.
Sisaldavad ~200 GalA ühikut (100 nm). · Ramnogalakturonaanid (RG) koosnevad ramnoosi ja galakturoonhappe jääkidest. Paljudele ramnoosi jääkidele on seostunud neutraalsed oligosahhariidsed plokid arabinaanid ja galaktaanid, RG-d võivad sisaldada palju ebatavalisi suhkrujääke. 30. Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? Rakusein hakkab moodustuma kui raku jagunemisel kahe tütarraku vahele moodustub vesiikul (fragmosoom), mida ümbritsevad tsütoskeleti elemendid mikrotorukesed. Moodustuv struktuur kannab nime fragmoplast. Rakkude jagunedes kääv ei kao vaid hoiab tütartuumasid lahus ja uus rakusein moodustub fragmoplasti kaudu (kääviniitide piirkonda kogunevad diktüosoomid mis sisaldavad rakuseina moodustamiseks vajalikku materjali) 31. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust
4. P. aeruginosa toodab HQNO-d nii laboris kasvatades kui ka loomade kudedes 98 5. indutseerib biofilmi moodustumist ning suurendab bakteripopulatsiooni vastupidavust antibiootikumidele (kaudselt) 12. Konjugatsioon DNA võib mikroorganismide seas üle kanduda horisontaalselt, see tähendab sama põlvkonna rakkude vahel. Horisontaalne geeniülekande vastand on bakteri tütarraku omandatud DNA koopia emarakult ehk DNA pärimine vertikaalselt. Horisontaalse geeniülekandega omandavad bakterid võõrast DNA-d keskkonnast, teistelt bakteritelt või viirustelt, mis teatud olukordades on keskkonnatingimustele kohasust tõstva väärtusega. Arvatakse, et 17-25 protsenti Escherichia coli genoomist on saadud horisontaalse geeniülekande abil. Horisontaalset geeniülekannet võimaldavad: 1. konjugatsioon 2. transformatsioon 3. transduktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
