Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organisatsioonikäitumine (kevad 2018)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, töötaja, liselt, saavutusvajadus, haridus, taluvus, kohtade, vererõhk, mcclelland, eksperiment, pingutus, solvang, individualism, kollektivism, vajadusega, sooritus, britid, ameeriklased, üli, management, aeglase, dimensiooni, projektid, keerukus, määramatus, ülemus, mayo, tootlikkus, vroom, eeldust, alas, emotsioon, näoilmeMida lähedasem suehe, seda suurem vastastikmõju 14) Kuidas reedavad ennast valetajad? Valetajad pööravad rohkem tähelepanu sõnavalikule, kontrollides seda, mida nad ütlevad, ja vähem näoilme valikule. 15) Stress on sotsiaalne – kuidas seda mõista? Negatiivsed suhted nõrgendavad immuunsüsteemi ehk oleme vastuvõtlikumad haigustele. 16) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega? Sest solvaja arvab, et võib järgmine kordki solvata; solvatava vererõhk tõuseb palju; 17) Millisest viiest põhikomponendist koosneb emotsionaalne intelligentsus? Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). Enesemotivatsioon
Nt Jaapan. 2. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuule- likkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Nt Mehhiko. 3. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Nt Singapur. 4. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus
9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Orienteetiruts äritegevusele, minimaalne juhtimistasandite arv, võimalus treenida tulevasi juhte, paindlikkus. 11) Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon, juhtimise ühtsus, otsustus-ja erialakompetentside lahusus. Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö staapide ja liinikohtade vahel. 12) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni
vajalikuks. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus-Meremaal. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust
väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum. Organisatsioonikultuur tõstab antud organisatsiooni esile teiste hulgast. See kultuur on töökeskkonna võtmeelement, mis on omane kogu organisatsioonile või selle üksikule osale: tootmisüksusele, osakonnale, filiaalile. Organisatsioonikultuur pole kombatav ega nähtav, kuid see on olemas ja täidab kõike nagu õhk ruumis. See mõjutab iga sündmust, mis leiab organisatsioonis aset. Kuna organisatsioon on pidevalt dünaamiline, siis mõjutab igasugune organisatsioonisisene muutus ka selle kultuuri. Igaüks, kes on viibinud või töötanud kahes, kolmes või enamas organisatsioonis, on tunnetanud erinevaid atmosfääre, mõtlemise ja tegutsemise viise, energiatasemeid, isiksusi ja erinevat individuaalse vabaduse määra. Kõige selle põhjal liigitas Handy organisatsioonikultuuri järgmiselt:
Puhtaid ühe või teise kultuuritüübiga organisatsioone kas pole üldse või on neid väga vähe. Tavaliselt domineerib organisatsiooni erinevates tegevusvaldkondades teatav kultuuritüüp. TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? · 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. · Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. · Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi.
avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. TEEMA: Organisatsiooni keskkond 1) Nimeta organisatsiooni mikrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib. Konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust Kliendid sõltub äri edu Tarnijad sõltub materjalide kvaliteet ja kohaletoimetamine Regulaatorid kontrollivad või mõjutavad organisatsiooni tegevust Strateegilised liitlased organisatsioonid, kellega koostöö 2) Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. Rahvusvahelised ülemaailmsed arengusuunad Majanduslikud krediidi saamine, töötasu suurus, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodangu
• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON
Motiiv määrab ära tegevuse suuna. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 8. Selgitage D. McClellandi Saavutuste vajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. D. McClellandi ’Saavutusvajaduste teooria’ on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: • Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. • Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel
empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!)
empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!)
Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 8. Selgitage D. McClellandi Saavutusvajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. D. McClellandi Saavutusvajaduste teooria on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: ● Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. ● Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel.
o Otsustusroll uuendaja, strateegiliste otsuste tegemine, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija Juhtimisteooria areng: o Teadusliku juhtimise koolkond Friederic Taylor, rusikareeglid, mida peaks täitma, et edukalt toime tulla. ( Leida teaduslikult parim meetod, inimese oskused on tööle vastavad, treening ja koostöö, innustamine ja osalemine, juhtkonna ja töölise roll) o Bürokraatia koolkond Max Weber, organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk (selge tööjaotus, hierarhia, reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikust, tulemuste hindamise alusel edutamissüsteem) o Administratiivse juhtimise koolkond Henry Fayol - 14 juhtimispõhimõtet + juhi 5 peamist ülesannet (Tööjaotus, Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus, Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus,
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika
kontrolliga 3 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp · töötajad püstitavad, lähtudes kokkulepitud strateegiast, ise eesmärgid ning nende realiseerimise teed ja vahendid Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.) Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende teod olenevad individuaalsetest kogemustest, eeldustest ja ootustest. Inimesed arvestavad
kontrolliga 3 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp · töötajad püstitavad, lähtudes kokkulepitud strateegiast, ise eesmärgid ning nende realiseerimise teed ja vahendid Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.) Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende teod olenevad individuaalsetest kogemustest, eeldustest ja ootustest. Inimesed arvestavad
rahuldamisega. 26. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow' vajaduste hierarhia vajaduste rahuldamine kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus)
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused
pakutakse, et nad õnnelikud oleksid? Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus 5ndal loengukorral on võimalik teha kiirtesti kordamisküsimustega! Kaasa läpakas! Ruth Alas: ,,Juhtimine alused" Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd? Parem tulemus kui üksi, väiksem kulu, seltskond, motivatsioon - Kuidas tehakse koostööd? Suhtlemine, keel - Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm - Organon- instrument, töövahend
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne, struktuurikeskne, ressursikeskne, kontrollikeskne, projektikeskne juhtimisteooria. 1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid? Organisatsioooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU Skills of an Effective Administrator
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13 2 SISSEJUHATUS 3 Iga organisatsioon kujutab iseäralikku kultuuritüüpide kombinatsiooni. Tüübist sõltub: otsuste tegemise viis, töötajate motiveerimine, kohase juhtimisstiili valik, väärtuste ja uskumuste valik ja arusaamad töö olemuse ning inimloomuse kohta. Organisatsiooni kultuur määrab: Kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis ei ole ning milline on õige, milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab
· Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2 · Inimesed on erinevad ja iga inimimene on millegis hea · Töö inimestega (administratiivne delegeerimine)/ töö ülesandega Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegtusedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeagset tarbijani jõudmist. Et tarbija vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon · Olema suunatud pidevale arengule (märksõnad loovus, uuendused ja muudatused) · Jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib.
piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist. Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia, kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal ning magistrikraad nõustamises ja personalipsühholoogias. Geert Hofstede (Gert Jan Hofstede isa) on üle maailma tuntud kui esimene empiirilisel tõendusmaterjalil põhineva kultuuridimensioonide mudeli autor. Ta on Maastrichti Ülikooli antropoloogia ja rahvusvahelise juhtimise emeriitprofessor. Aastatel 1993-2000 oli ta auprofessorina Hongkongi Ülikooli teenistuses
+ Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. Eesmärgi-orientatsioon, st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse
2 Motivatsioonist _ majanduskool Kui inimene tunneb, et ülesanne on võimetekohane, tema tegevus on tulemuslik, tasu on väärtuslik kannustab see tööd paremini tegema ja tekib nn. positiivne motivatsiooni tsükkel, vastasel juhul motivatsioon langeb. Viis tegurit, mille järgi töötajad hindavad olukorra ausust ning õiglust tööl Tyler ja Bies (1990): 1) töötaja seisukoha asjakohane arvestamine; 2) hindaja isiklike seisukohtade kõrvale jätmine, 3) kõikide töötajate hindamine samade kriteeriumite alusel 4) kiire tagasiside andmist pärast arutelu, 5) piisavate selgituste andmist töötajale tehtud otsuste kohta Ootuste teooriast tulenevad olulised järeldused: · Inimese käitumist mõjutavad mitmed temast endast ja keskkonnast tulenevad tegurid.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
annaabi.ee 
