Poliitiku tüüpi inimene jõu- ehk võimuinimene. Peab tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke teiste kaudu Religioosset tüüpi inimene huvikeskmeks on maailma kui terviku mõistmine ja irratsionaalsete nähtuste seletamine. 5. Suhtlemisstiilid. Minu domineerivaim suhtelmisstiil. H.W. Polsky iseloomustas inimestevahelise suhtlemise stiili kahe tunnuse abil: Avatus suhtelemises näitab, kuivõrd inimene ennast suhtlemises avab. See avaldub selles, millisel määral teised tajuvad inimest avatuna või suletuna. Avatus võib olla kõrge või madal. Kõrge eneseavamise puhul inimesed loobuvad neid piiravatest rollidest, normidest ja strateegiatest ega varja oma isiksuseomadusi Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud taevet ja mõjutusi.
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Tavapäraselt suhtlen täiskasvanu tasandil kuid valin tasandi vestluspartneri järgi, see on oluline hea suhtluse tagamiseks. Ka kaugus vestluspartnerist on väga tähtis, see sõltub sellest kui lähedane inimene mulle on. Klientidega pean parimaks kauguseks sotsiaalset tsooni (120-360cm), see on piisav, et me kuuleks teineteist ja samas ei astuks üle personaalsesse ega intiimsesse tsooni, sest see valmistab ebamugavust mõlemale ja on klienditeeninduses suisa kohatu. Sõpradega suheldes eelistan personaalset tsooni (45- 120cm) ning oma perega on personaalne ja intiimne tsoon (0-45cm) täiesti normaalne ja meeldiv suhtluseks. Kui vale inimene astub minuga suheldes valesse tsooni, siis astun vestluspartnerina automaatselt sammu tagasi, sest mulle on see ebamugav. Igal inimesel on niinimetatud oma territooriumi kaitsmise instinkt ja sellest tulenevalt ei taha me, et meile kehtivaid piire ületatakse. Igapäevaselt töötan palju klientidega ja mulle see meeldib. Tuleb ette olukordi, kus
Otsitakse tunnustust/kiitust ümbritsevast keskkonnast ja ollakse sellest tugevasti mõjutatud. Ennast teostav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ja võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. Kasutades ennast teostavat stiili annavad inimesed endast väga palju informatsiooni ja seda stiili käsitletakse ideaalsena, kuid igasugustes olukordades pole selle kasutamine võimalik. Endaga kokkuleppiv stiil kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad keskmisel määral. Selles stiilis suheldes ollakse valmis teistega kontakteeruma ja teistelt tulevat tagasisidet vastu võtma. Sellist avatust ja tagasiside arvestamise määra võib pidada optimaalseks. Tagasiside märkamine Madal Kõrge
Miks? 2 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Leian, et kehtestav hoiak on suhtlemisel kõige parem. Kui analüüsime teisi kolme hoiakut siis ei ole need hoiakud efektiivseks suhtlemiseks sobilikud kuna agressiivsus põhjustab konflikti, passiivsus ei ole tulemuslik ja alistuv hoiak tähendab seda, et ühe või teise suhtluse osapoole vajadused on alla surutud. Kehtestavas hoiaksu on oluline edasi anda mina vormis sõnum, mis arvestab sinu vajadustega ja samas ei tekita vastaspooles soovimatuid emotsioone. Selleks on vaja kehtestamise sõnumis osata ennast selgelt väljendada , ei tohi anda hinnanguid ja oma tegeliku kogemuse mõistmist, et öelda välja käegakatsutav, võimalikult konkreetne mõju ja tegelik tunne 13. Kuidas ajastatus ja asukoht saavad suhtlemist mõjutada?
Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus Suhtlemisjulgus on isiksuseomadus, mille võib võrdesse panna sõnaga "edu". Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil
alluvasuhe), keskseks on tegevus mitte isiklik suhe, sotsiaalnehierarhia, võistlusmomendid, enese pakkumine (enesetutvustus). · Avalik tsoon põgusad kontatid, kõikidel on võrded õigused, sündumused väljaspool kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu. Tunnused avatus, suletus, pinge ja kalded. Suhtlusnurk. Enesekehtestamise erivõtted 1. Loomulik väide spontaanselt, ilma formaalse skeemita antakse teada oma vajadustest. On nagu on, aga seistakse enda eest. 2. Eneseavamine, tunnete väljendamine tunnetest rääkimine on esikohal. Mitte ükskõik kellele ja ükskõik kus! Oluline osa lähisuhetes 3. Tunnustus kirjeldamine kaudu kolmeosalise minateate esimesel osal rõhk, kirjeldamine
teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristamine kahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindl
2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/ vahendatud suhtlus · monoloogiline/ dialoogiline
juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: vahetu/ vahendatud suhtlus monoloogiline/ dialoogiline diaadiline/ mitmeastmeline
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida
poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni
• vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis frustratsiooniilmingute (pingeseisund, mille põhjustab eesmärgile jõudmist segav tegelik või kujuteldav takistus) põhjuseks; • võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktiosaline tahab domineerida ning rõhutab oma võimu. Ta ei vaidlusta hetkekski oma huvide õigust ning üritab kasutada võimu teise mõjutamiseks ja tema huvide mahasurumiseks. Võitlevalt või võimule tuginedes saab kiiresti saavutada edu ebapopulaarsete otsuste tegemisel ja elluviimisel. Need on otsused, mida inimestel on raske aktsepteerida;
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Min
toimimisviisil on teatud olukordades eelised: vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis frustratsiooniilmingute (pingeseisund, mille põhjustab eesmärgile jõudmist segav tegelik v kujuteldav takistus) põhjuseks; võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktiosaline tahab domineerida ning rõhutab oma võimu. Ta ei vaidlusta hetkekski oma huvide õigust ning üritab kasutada võimu teise mõjutamiseks ja tema huvide mahasurumiseks. Võitlevalt või võimule tuginedes saab kiiresti saavutada edu ebapopulaarsete otsuste tegemisel ja elluviimisel. Need on otsused, mida inimestel on raske aktsepteerida; tasandamine või kohandamine toimub siis, kui lastakse domineerida
inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ................................................................................
· Staabi seisukohad on teoreetilised. · Rivi ei suuda kasutada staapi efektiivselt. · Staap on kitsalt kinni oma valdkonnas. · Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides. 23 Eestvedamise mõiste. Liidri isiksuse omaduste teooria + Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: 1. Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. 2
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on ps�
Suhtlemise varjundid Kommunikatsioon Organisatsioonis saavutatakse mitmesuguste võtetega - hääle tugevus, pausid, kõne kiirus. Soovitav on kohandada oma kõnerütmi vastavalt partnerile - pause ja vaikust tajutakse erinevates kultuurides erinevalt. On kultuure keda võib pidada headeks kuulajateks (sakslased, rootslased) ja neid, kes pole kuigi altid kuulama (prantslased, hispaanlased).Inimese kõnes on tavaliselt ka selliseid häälitsusi, mida inimene ise tähele ei pane (köhatused, ohkamine, aga ka parasiitsõnad). 1.2.2 Mitteverbaalne suhtlemine Mitteverbaalne väljendus võib olla sihipärane ja impulsiivne, kusjuures seda võidakse tõlgendada samuti emmal-kummal moel. Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt või käitub vääralt.
· vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; · Rühmadevahelised - kahe või enama allüksuse vahelised tülid; · Episoodilised - aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; · Objektiivsed vs subjektiivsed
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline roll ja kuidas õigesti suhelda
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi. Definitsiooni järgi on suhtlemine inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest: iseendasse, teistesse inimestesse, oma töösse või õpingutesse, loodusesse. Essee teemaks on analüüsida ennast suhtlejana, kuna minu töö üheks osaks on klienditeenindus, ja kuigi see seisneb ainult telefonikõnedele ja e-mailidele vastamises, siis teen ma seda teenindaja pilgu läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaatset tagasisidet, oskus i
Tartu kutsehariduskeskus Nimi ENESEANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2014 Minu tugevad küljed Minu nõrgad küljed · Rahulik · Arg · Usaldusväärne · Kartlik · Huumorimeelne · Tagasihoidlik · Rõõmsameelne · Vaikne · Optimist · Suulised eneseväljendamise raskused · Vähenõudlik · Teiste arvamusest sõltuv · Kohusetundlik · Järeleandlik · Viisakas · Raske tulla toime stressiga · Kannatlik · Pabistaja · Arvuti kasutamise oskus · Aeglane kohanemin
inimesi, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Igal organisatsioonil on oma väärtushinnagud, missioon ja visioon. Väga hea ülevaate saab vaadates ning uurides McKinsey 7-S mudelit : 1.Strateegia 2. Väärtused 3.Struktuur 4.Juhtimisstiil 5.Töötajad 6.Süsteemid 7.Oskused Ükski punkt pole teisest olulisem vaid neile kõigile tuleb tähelepanu pöörata, sest kõik on üksteisega seotud. Need punktid panevad aluse ühe organisatsiooni elule. Organisatsiooni juhtimise juures ma eelistan bürokraatlikku stiili. See tundub minu jaoks kõige õiglasem. Töötajate palkamisel ega edutamisel ei võeta arvesse töötaja sotsiaalset staatust ega sugulussidemeid. Samuti meeldivad mulle reeglid. Siis on kõik kindel ja piiritletud mida võib teha ja mida mitte ? Ma leian, et ka konflikti lahendamisel on reeglid head. Siis saab lahendamisel kohe ära tuua, et inimene ei ole reeglitest kinni pidanud. Kindlasti kehtivad reeglid kõigile ja kõiki koheldakse võrdselt
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found Positiivse konfliktilahendi puhul......
Samal ajal jääb naaberteemade või probleemide kohta antav väärtuslik teave tarviliku tähelepanuta või unustatakse kohe. Jäiga ootusmudeliga kuulajat võiks võrrelda aardekütiga, kes peidetud varandust otsides ei oska hinnata neid aardeid, mis ta teele juhuslikult ette satuvad. · Keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele). · Omaenda supperinimese identiteedi valmistamine. · Psühholoogiline barjäär: kahtlev hoiak kommunikaatori asjatundlikkuse suhtes; eelarvamuslik suhtumine või otsene antipaatia teabe lähetajasse. Kõik ülaltoodud suhtlustõkked võivad arvatuil eri viisidel omavahel kombineeruda, kasutades vahel igati kasuliku teabe vastu viimase huvisädeme. Keskne suhtlushäire aktualiseerib alatasa ka seeria teisi. Millega seda seletada? Üheks põhjuseks on inimese vaistlik kogetiivne kaitse tarbetu, liigse, kahtlase väärtuse kohta kipub seeläbi
teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus Isiksusest tulenev võim: Asjatundlikkus, Karismaatilisus 51. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel.
hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine võib väljenduda ühises tegevuses sõna otseses mõttes, kus osapooled püüdlevad ühiste vahendite abil koos ühiste eesmärkide poole. Paljude konfliktide puhul pole aga põhiküsimuseks mitte niivõrd vahendid kui eesmärgid. Osapooled on need, kelle vahel konflikt aset leiab: ülemus ja alluv, kaks töökaaslast, kaks naabrit, kaks töökollektiivi
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
