VanaLiivimaa sise ja v2lissuhted 10/12/2008 19:17:00 Jyri66 ylest6us muutis paljuski VL poliitilist kaarti. Taani myys 1346 Eestimaa 19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus.
,,Tartu maks" ei olnud tegelikult sõja põhjuseks, see oli vaid ettekääne. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk. Algus 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks. Vastulöök jäi andmata, sest maahärrad mõtlesid vaid oma valdustele ja ordumeister Fürstenbergil ei õnnestunud vajalikku väge kokku koguda. Peale esialgset sõjakäiku saadeti ordumeistrile kiri, et kui raha ära makstakse, siis saab rahu. Raha aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud. · 1558.a. kevadel alustasid Vene väed juba pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine. Narva alistus mai keskpaiku soodsate tingimustega. Linn olulist kahju ei saanud, kui see oli alistunud. Kõik kes tahtsid võisid linnast lahkuda. Edasi liiguti Tartu alla. Sinna veeti hulga suurtükke ja asuti linna piirama
üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 13461347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347 1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 15611710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale. Pilt 2. Tallinn 1360. aastatel. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme. 1960- st aastatest kuulusid tallinna koosseisu ka Maardu ja Saue, omaette linnadeks said nad pärast taasiseseisvumist. Tallinn on üks silmapaistvamaid linnu oma arhidektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse
järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis
Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8. Linnade teke -muistsete linnuste kohale - Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana) - Hansa Liitu kaasati 4 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. 9
lisaks veel kalapüügi, käsitöö ja päevatööga. Teravilja kasvatus oli peamine tootmisharu ning karja oli talus vähe. Saraskondlik Maakasutus-Vallutajatele alistumisel 13.saj. säilitasid talupojad oma maakasutusõiguse. Saare-Lääne piiskopi ja ordumeistri kokkulepe 1254 kinnitas, inimesi ei aetaks ära nende maalt mida nad seni on vallanud. Talupoja valdusõigus oli piiratud feodalismile omaste õigusnormidega. Maaisandale, piiskopile või ordumeistrile kuulus kõrgeim võim ja kohtuvõim. Neil oli õigus koormiseid nõuda. Feodaalne omandiõigus jaguneb kaheks: ülemomandiõigus, mis säilis lääniisandal läänistamise korral ja kasutusõigus, mille sai vasall(seisnes koormiste nõudmises). Vasallil polnud õigust talupojalt maad ära võtta. Ainult pärijate puudumisel sai feodaal maalapi endale. Tavaliselt siiski võeti maid ka jõuga ära, kuid kui feodaal seda maad ei himustanud võis see olla talupojal mitmeid põlvkondi
6. Mis muutusi tõi ristiusutamine kaasa eestlaste vaimuelus keskajal? Ristiusk oli kõrvuti maausuga Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj.
kirjutanud: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Maikuu alguses kutsusid sakslased Paide ordulinnusesse neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas, sündmuste kaasaegne Bartholomäus Hoeneke kirjutanud Liivimaa noorem riimkroonika jutsutab asjast nii: ,,Siis küsis meiser neljalt kuningalt, miks nad ometi sakslasi, noori ja vanu, nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Sellepeale vastas üks neist, neid olevat nii kaua
Esimesena vallutati Padise kloosert, mis pöletati maha ja tapeti 28 munka. Kogu harju (va Tallinn) oli vallutatud tagasi. Siis eestlased koondusid. Valiti grupijuht ''kuningas'', sõjapealik (4). 10 000 meest liikusid tallinna poole laagirsse. Linnavallutamine oli põhimõtteline ja strateegiline küsimus. Abi taheti palud Turu foogilt. Allgas tõus läänemaal. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised Sakslased läksid abi paluma Ordult Järvamaalt, kes omakorda andis teate edasi ordumeistrile Burchardile. Burchard nägi vöimalust sekkuda Põhja-Eesti küsimustele. Läbirääkimised toimusid Paides, loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma. Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke. Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline. Ordu pealetung Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole. Teepeal oli kokkupõrkeid, üks Kanaveres. Eestlasi suri.
Mõne aja pärast asusuid nad elama maale ja nad rajasid sinna mõisa, kuid tegelik buum algas pärast Jüriöö ülestõusu. Talupojad kaotasid maa ja muutusid omanikest kõigest kasutajateks. Selle kasutamise eest pidid nad kandma mitmesuguseid koormisi: 1. Kümnis - 1/10 saagist, maksti põhiliselt teraviljast 2. Hinnus - 10 puuda rukist näiteks (kindlaksmääratud maks) Talupoeg maksis kümnist vasallile, kuid kui elas läänistamata maal, siis maksis maahärrale: ordumeistrile, piiskopile. 3. Kohaliku preestiri ülalpidamismaks 4. Kirikumaks 5. Linnuste-kirikute ehitamine, teederajamine. Seda tuli teha oma igpäevase töö kõrvalt. Esialgu teotööd ei olnud, sest mõisa kui sellist veel ei olnud, kuna vasallid elasid linnustes. Esialgu talupojad säilitasid oma isikliku vabaduse. Nad võisid lahkuda, polnud sunnismaised. See olukord kestis kuni jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik
6. Pöide Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust 7. Vesse- saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal. 8. Maasilinn- kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna 9. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani kuningas müs 19 000hõbemarga eest eestimaa saksa ordule 10. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile 8.Maarahvas 14.-16. saj 1. talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu-talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. 2. haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaanmiseks ja tagasitootmiseks loodud ametikohad. 3. Pärisorjus ja sunnismaisus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida
peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see
seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste
. Liivi soda (1558-1583). Sõja peamiseks ajendiks ja ettekäändeks oli ,,Tartu maksu" maksmata jätmine Vene tsaarile. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk. 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks. Vastulöök jäi andmata, sest maahärrad mõtlesid vaid oma valdustele ja ordumeister Fürstenbergil ei õnnestunud vajalikku väge kokku koguda. Peale esialgset sõjakäiku saadeti ordumeistrile kiri, et kui raha ära makstakse, siis saab rahu. Raha aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud. · ' ä
Olukord vaibus umbes 1525, kõige suuremad jutustajad saadeti välja ja reformatsioon vaibus. Melchior Hoffmann-üks suurematest jutustajatest ja rahva ässitajatest(eelkõige Tartus) Vana-Liivimaal reformatsiooni pooldajad olid linnas olevad vaesed inimesed. Talupoegadeni see ei jõudnudki. Ka keskmise jõukusega linnakodanikud ja palju maa-aadlikke(feodaale) Feodaalid pooldasid, sest nemad allusid piiskoppidele ja ordumeistrile, nad tahtsid nõrgestada katoliku kirikut, et ise otsustusõigust saada rohkem. Pooldajateks olid aga vaimulikud,piiskopid,ordumeister. Pärast reformatsiooni vaibumist ei tunud kohe siia Lutheri kirik, kuna nendest põhimõtetest ju aru ei saadud. Terve 16 saj vältel säilis katoliku kirik, aga säilisd ka reformeeritud kogudused. See, et me täna oleme lutherlik riik on sellepärast, et me 16 saj langesime Rootsi võimu alla. Rootsi võim kinnistas täielikult luterluse
Too lühiajaline sõjakäik kujunes rohkem Iuure-, rüüste- ja hirmutamisretkeks. Osa tähtsamaist aadlikest olid sel ajal parajasti Tallinnas suurejoonelisel pulmapeol, maahärrad mõtlesid aga ainult oma valdustele. Seepärast ei suutnudki ordumeister Fürstenberg koguda vastulöögi andmiseks vajalikku väge. Vastupanu osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kirikujuures rüüstajatega maha verise lahingu. Naastes pärast rüüstamist Venemaale, saatis Sig- Alei ordumeistrile kiIja. Selles lubati Liivimaale raha äramaksmisel rahu. Maksu aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud. 1558. aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi juba Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine ja pommitamine. Pommid tegid olulist kahju, siin-seal lahvatasid leegid. Linna suudeti küll kaitsta, aga et mujalt Vana-Liivimaalt abi ei saadetud ja Narva oli ju sõltunud eeskätt kauplemisest Venemaaga, levisid seal alistumismeeleolud. 11
Samal ajal tõusis ülestõus ka Läänemaal. Surmati sakslasi ja koonduti Haapsalu alla. Harjulased ja läänemaalased olid koostööd teinud juba muistse vabadusvõitluse päevil, seega oli see neile tuttav kogemus. Sakslased/taanlased pöörasid nüüd pilgud oma päästjale Liivi ordule, kelle põhjapoolseim tugipunkt oli Paide ordulinnus, kus valitses Järva foogt. Saksa abipalved jõudsid sinna nii Harjust kui Läänemaalt, foogt teatas ordumeistrile Dreilebenile, kes parajasti võitles Pihkva piiril venelastega, mille ta katkestas koheselt. Tekkis võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse esinedes sakslaste kaitsejana. Eestlaste juhid läksid läbirääkimistele Paidesse. 1343.a 4. Mai kohtumisel saabusid 4 kuningat 3 sõjasulasega eestlaste poolt, ordu poolt oli ordumeister kaaskonnaga.+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti
Eestlastel oli halvem relvastus Liivi ordu oli suures ülekaalus Ordurüütlid olid väljaõppinud elukutselised sõjamehed Eestlaste naabrid läksid ordu poolele üle KESKAJA ALGUS EESTIS Halduslik korraldus Eesti ala jagati peale Muistset vabadusvõitlust neljaks. Põhja-Eesti sai kuuluma Taani kuningale ning kandma nime Eestimaa Hertsogkond. Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa moodustasid Liivi orduriigi ja jäid kuuluma ordumeistrile. Saaremaa ja Lääne-Eesti moodustasid Saare-Lääne piiskopkonna. Kagu-Eestis oli Tartu piiskopkond. Kaks viimast allusid vastavalt oma piiskoppidele. Kiriklik korraldus Ristiusustamisega kaasnesid ka "ristiusuliste kohustused". Kirikule läks kümnis, st.kümnendik saagist. Liivi ordu, algselt vaimulik rüütliordu, väljus aga piiskoppide kontrolli alt. Tähtsaimaks vaimuliku võimu kandjaks oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop
Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele Vastaspoolest olid esindatud lisaks ordumeistrile hulk tähtsaid ametnikke, Tallinna piiskop ning kroonik Bartholomäus Hoeneke Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada Tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet 3. Ordu pealetung: Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma Teel toimusid ordu vägedel eestlastega mitmed kokkupõrked, suurim neist Kanavere küla
oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega).
peremeheks, varsti mõistis Taani kun Valdemar IV, et ta pole võimeline hoidma enda käes kauget provintsi-Eestimaad >tõusis päevakorda selle müük Sks ordule 29.aug 1346 sõlmiti Taani kuni ja Sks ordu vahel ostu-müügi leping, mille järgi Ee läks 19 000 Kölni marga eest Sks ordule. Koh vasallid lootsid, et saavad maahärraks Ordu kõrgmeistri, arvates, et too kaugel asuv võim ei hakka sekkuma maa asjusse, kuid Sks ordu kõrgm andis Harju-Viru valitseda hoopis Liivim ordumeistrile. Seega Taani võim Ida-Baltikumist väljas, katsed ala taasvallutada luhtusid. Ordu maa-alaline võit aitas tõsta Ordu sise- ja välpol mõjuvõimu. Pol olud 14.saj keskelt 1480ndateni Pärast Ee omastamist , alustas Liivi ordu võitlust oma pol hegemoonia pärast. Puhkesid tülid piiskoppidega. 1348 aastast oli Ordule ohtlikuks Riia pp Fromhold von Vifhusen, kes koos vend Trtu p Johannesega nõudis ordult peale vaimuliku kuulekuse ka lääniustavust
hobust, hrga, lehma ning arvukalt muid loomi. Kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiasetsevate siiludena, mis tegi nende harimise raskemaks. XVI saj keskpaigaks oli rahvaarv 100 000ndelt inimeselt 250-280 000 inimeseni kasvanud. EESTLASTE VAIMUELU LK 69 VANA LIIVIMAA SISE- JA VÄLISSUHTED 1346 müüs Taani kuningas 19000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 andis kõrgmeister Harju-Viru liivi ordumeistrile. Rõivastustüli - Liivi ordu oli nüüd vaieldamatult suurim maavaldaja Eestis. Tartu ja Riia Piiskopkonnas vahetati toomhärra senine ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, mis tekitas pahameelt ordule ning okupeeris peapiiskopi ning tema roomhärrade mõisad. SIV teisel poolel langesit Vana-Liivimaa piiskopkonnad suuremal või vähemalt määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas üksnes Tartu Piiskopkond. iimastel
,,Tartu maks" ei olnud tegelikult sõja põhjuseks, see oli vaid ettekääne. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk. Algus 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks. Vastulöök jäi andmata, sest maahärrad mõtlesid vaid oma valdustele ja ordumeister Fürstenbergil ei õnnestunud vajalikku väge kokku koguda. Peale esialgset sõjakäiku saadeti ordumeistrile kiri, et kui raha ära makstakse, siis saab rahu. Raha aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud. 1558.a. kevadel alustasid Vene väed juba pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine. Narva alistus mai keskpaiku soodsate tingimustega. Linn olulist kahju ei saanud, kui see oli alistunud. Kõik kes tahtsid võisid linnast lahkuda. Edasi liiguti Tartu alla. Sinna veeti hulga suurtükke ja asuti linna piirama. Nädal peale
Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Eestimaa müümine Saksa ordule 1346: Taani kuningas muus 19 000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit.
taga Euroopa ajast. Vana-Liivimaal tekkis side Kesk-Euroopaga: kõik voolud ja kombed ulatusid ka meie maale ning keskaja mentaliteet ja ühiskondlik struktuur võeti omaks ka meie maal. Vana-Liivimaal valitses kolm iseseisvat, omavahel tihti veriseid võitlusi pidavat võimu: Peapiiskop, ordu ja linnad. Saare-Lääne, Kuramaa ja Tartu piiskopid allusid Riia peapiiskopile, nende käsutuses olnud alistatud maad valitsesid nad ilmelike vürstide kombel. Ordu allus nimeliselt Preisi ordumeistrile, aga tegutses iseseisvalt. Linnade taga seisis Hansa Liit. Piiskopid ja ordu läänistasid maa enamikus Saksamaalt sisserännanud aadlikele, kes olid talupoegade otseseks valitsejaiks. Läänimeestest kasvas aegamööda maa neljas võim. Nende jõugruppide ühisteks huvideks olid ainult maa kaitsmine välisvaenlaste vastu ja talurahva hoidmine allasurutud olukorras. Läänimehed hoidsid maarahva vastu kokku, vastuhakud suruti veriselt maha.
Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Eestimaa müümine Saksa ordule 1346: Taani kuningas muus 19 000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit.
Adratalupojad: Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad. Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu. Vabatalupojad: Tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõrgem kiht vabatalupoegade seas oli maavaba. 17. Jüriöö ülestõusu reformatsioon Eestimaa müüdi Taani poolt Saksa ordule 1346. a, kuna ei suutnud enam riigikauget provintsi enda käes hoida. Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle. Danzigi kongress: Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige. Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõtmist ordu sõjategevusest. Liivi ordu poliitiline mõju kahanes. Konrad von Jungingeni armukiri: Harju-Viru vasallid nõudsid endale uue privileegi
Alates 1227 olime saksa ikke all moodustus piirkonnad: 1. UGANDI Tartu piiskopkond (nimetati Liivimaaks) 2. SAKALA Saksa Ordule (nimetati Liivimaaks) 3. SAARED ja LÄÄNEMAA SaareLääne piiskopkond 4. HARJUMAA,RÄVALA,VIRUMAATaanile ( nimetati Eestimaa) 1346.a. (Jüriöö ülestõusu tagajärg) müüs Taani Eestimaa (PõhjaEesti) Saksa ordule. 1347.a. anti vastavad alad valitseda Liivi ordumeistrile, mis allus Saksa ordule 1559.aastal müüdi SaareLääne piiskopkond Taani kuningale (Frederik II) · 1561.aasta juunikuu alguses alistusid Harju, Viru ja Järvamaa ning Tallinna linn Rootsile. · 1561.aasta novembris allutas Liivi (e.Saksa )ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). 12271561 oli KESKAEG (siis lagunes ordu) EESTI kuulus seega Saksa rahva ja Rooma Keisririiki (suheldi ladina keeles) Keskaegsed linnad: (9)
Alates 1227 olime saksa ikke all moodustus piirkonnad: 1. UGANDI Tartu piiskopkond (nimetati Liivimaaks) 2. SAKALA Saksa Ordule (nimetati Liivimaaks) 3. SAARED ja LÄÄNEMAA SaareLääne piiskopkond 4. HARJUMAA,RÄVALA,VIRUMAATaanile ( nimetati Eestimaa) 1346.a. (Jüriöö ülestõusu tagajärg) müüs Taani Eestimaa (PõhjaEesti) Saksa ordule. 1347.a. anti vastavad alad valitseda Liivi ordumeistrile, mis allus Saksa ordule 1559.aastal müüdi SaareLääne piiskopkond Taani kuningale (Frederik II) · 1561.aasta juunikuu alguses alistusid Harju, Viru ja Järvamaa ning Tallinna linn Rootsile. · 1561.aasta novembris allutas Liivi (e.Saksa )ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). 12271561 oli KESKAEG (siis lagunes ordu) EESTI kuulus seega Saksa rahva ja Rooma Keisririiki (suheldi ladina keeles) Keskaegsed linnad: (9)
Kümnisest ühe kolmandiku pidid paavst Gregorius IX kirja põhjal (24. II. 1236 U. B. 145) saama kihelkonna kirikud igas piiskopkonnas, kusjuures tuleb ka tarvilikud kabelid (capellae) asutada ja igale kaplanile maksta 10 hõbemarka. 1241. a. rahuleping kohustas saarlasi maksma adramaksu iga adra pealt rukkeid pool mõõtu, mis harilikult nime kannab ,,punt". Nad toimetavad selle vilja laevale, mis viib vilja piiskopile ja ordumeistrile Läänemaale või Riiga. Preestreid ja kirikuid peavad nad samal viisil üleval nagu enne usust taganemist (U. B. 169). Siit on selge, et sel ajal saarlased maksusid maksid otse maaisandatele (piiskopile ning ordule) ja kirikule. Need maksud ei olnud mitte igal pool ja igal ajal ühesugused. Peale kümnise ja adramaksu oli veel muid vähemaid maksukohustusi, mis kas osalt või viimaks täielikult pärismaalaste kanda jäeti, nagu piiskopi visitatsioonisõitude kulud ehk n. n.
Eksisteerib tänini ja keskuseks Viin. 13saj Liivi ordumeister kõrgmeistri määratud. Hiljem valiti Liivimaa ordu kapiitli poolt, esitatakse 2 kandidaati ja kõrgmeister valib neist ühe. Hiljem valiti täitsa ise (15saj). Ordumeister resideerub Riias, 15saj Võnnus. Maamarssal – ordumeistri lähim abi. Valdusi haldasid foogtid ja komtuurid. Nemad olidki need, kes kõrgmeistri kandidaadid esitasid. Algul, 13saj on foogt tähtsam, aga see kaob õige pea. Osad alad allusid otse ordumeistrile. 16saj komtuurid Viljandis, Pärnus, Lihula ning foogtid Järvas, Karksis, Narvas, Rakveres jne Oli kitsam nõukogu ka – osad olulised komtuurid koos. Läänistus oli küllaltki vähene – oli oma sõjavägi olemas ju. P-Eestis jäi läänistus püsima Taani aegadest. Ka ebakindla võimuga Läti osad alad läänistati. 16saj sai läänistamine massiliseks ja Kettleri ajal on pea kõik läänistatud. Põhja-Eesti Kui 1346 Taani maha müüs, oli hertsog eesotsas
järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga vajadusel tuli neil teenida feodaali ratsaväes. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini (71-73) : Eestimaa müümine Saksa ordule 1346 - Taani ei suutnud enam ohjata riigi kauget provintsi Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347 - Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegida kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress - 1397 Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Rahvusvahelise kaalu tõttu lahendati tüli Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega
kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega. Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid
71-73 (Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla, Danzigi kongress, Konrad von Jungingeni armukiri, meespäevad, linnadepäevad, maapäevad 1421, 1435) *Eesimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani ei olnud enam suutelise enda käes hoidma riigi kauget provintsi- Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. *Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegida kaitseks tihedamalt koonduma. *Danzigi kongress- 1397 Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks - kuna sündmused olid rahvusvahelisi kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab riia peapiiskop olema ordu liige
-3- Uueks harjumatuks põhimõtteks oli kaks vastandit: hea ja kuri, vale ja õige. Katoliku jumalateenistused olid ikka veel ladinakeelsed. Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI SISEPOLOIITIKA 1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit). Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel. 1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15
lõplikult suruti ülestõus maha oktoobris, kui siia saabus Saksa ordu abivägi b) Saaremaal: 24. juulil (jaagupipäev) vallutati Pöide linnus ja kindlustuti Karjas, kuhu ehitati oma linnus 1345. a suruti lepinguga saarlaste ülestõus maha Ülestõusu tulemused: alles nüüd jõuti lõpule Eesti ala vallutamisega ja algas pärisorjusliku korra kujunemine 1346. a müüs Taani kuningas HarjuViru Saksa ordule ja Saksa ordumeister andis selle (1347) valitseda Liivi ordumeistrile 2.3 Vana-Liivimaa poliitiline areng Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani Ordu mõjuvõimu laienemine: põhitendents ordu tegevuses oli püüd piiskopkondi inkorporeerida, st et kõik piiskopid määrataks orduvendade seast iseloomulik: rõivastustülid tõsisem orduvastane opositsioon kujunes 14. sajandi teisel poolel Tartus, kus piiskop oli Dietrich Damerow, kelle ümber koondus palju toetajaid ja sõjaliseks jõuks oli neil 500 vitaalivenda, kuid kuna
Rootsi langes ära ka sp , et ta oli alle ssõlminud Venemaaga rahul. Cristoph von Münchaugenon Taanimeelne. Juunis 58 Maapäev tegi hoida otsuse hoida taani poole ja otsustas alustada diplomaatilisi kõnelusi. I jõulise sammu taani suunas astub Herman II , 5 juulil teatab, et tema on otsustanud kutsuda oma kodjuutoriks Taani kuninga Kristjan III poja, hertsog Magnuse. Juulikuus langetavad põhja-Eesti seisused otsused alustavad läbirääkimisi Taaniga. 6 juulil 1558 teatab Tln raad ordumeistrile et nad on otsustanud saata oma saatkonna Taani, et uurida Taani tingimusi ning need ka vastu võtta. Ordu ei suuda reaalselt abi linnale anda ja leiab et parem on vastu võtta võõras abi kui oma jõu puudumise tõttu kannatada. Tln oli põgenenud palju Virumaa jaHarjumaa vasallidest, olid kursis tln rae tegevusega. 23 Juulil võtab Harju Viru rüütelkond vastu otsuse, et nad liituvad tln delegatsiooniga ja lähevad taani kuninga jutule
annaabi.ee 
