Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi. 17. oktoobri manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mingi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, looda relvastatud salku. 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid põletama, sest neid olid õhutanud oraatorid, kes pidasid vajalikuks avaldama viha ja vägivalda mõisnike vastu. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt tapetutele mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega
tegutsend sofistid (kr k Sophia- tarkus; sophistes tark). Kreekakeelse sõna sophistes tähendus mutus aja jooksul . Kõigepealt tähendas see tarka, mingite teadmiste või oskustega silma paistvat inimest, hiljem raha eest töötavat tarkuseõpetajat ning lõpuks petturit. (Aava 2003: 10) Sofistide tegevus langes Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahult tegi,v sõltus suuresti sellset, kui veenvalt oraatorid üht või teistseisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda linna Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikult kaitsta. (Aava 2003: 10) Kuulsaim sofits oli Protagoras (u 480-410 eKr), kes professionaalse retoorika]petajana hakkas oma õpetuse eest ka raha võtma.Teda vpib pidada esimeseks väitlusõpetajaks,
kiiver, pantser, oda ja kilp, kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. 5 Ülesehitus Esialgselt toimusid olümpiamängud ühel päeval, spordialade lisandudes pikenesid need kolmele ja hiljem viiele päevale. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m)
Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga
Peale suurt segaduste aega, mis kestis üle 50 aasta ja seisnes lakkamatutes kodusõdades ja võitluses välisvaenlastega, ühendas keiser Diocletianus taas riigi 3.sajandi lõpul. Ka Diocletianus rajas suuri ehitisi s.h. on tuntud ka Diocletianuse termid. Tema termidekompleks hõlmas suurema pindala kui Caracalla kompleks. Seal oli kohti 6000 külastajale, 3000 vanni, 3 suurt ujumisbasseini, võimlemishallid, tribüünid, raamatukogud jms. Saalides ja parkides esinesid lauljad, näitlejad ja oraatorid. Diocletianuse termid ületasid isegi Caracalla termid oma pompöössuses, kuid täna ei ole neist säilinud midagi. rekonstruktsioon LõPETUSEKS Koos Rooma riigi langemisega ja järgnevalt kristliku kiriku mõju kasvamisega algas kümbluskultuuri allakäik. Peatähelepanu pühendati hinge, mitte ihu eest hoolitsemisele. Bütsantsi impeeriumi lagunemisel jäid türklastele päranduseks muuhulgas luksuslikud termid
Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes kuulsaimate kõnemeeste juures. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu
Et sellised näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke näidendeid ainult lugemiseks kirjutama. Kõnekusnti areng Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummatada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsusse. Setõttu põõrati kõnekunstile suurt tähelepanu. Et kõnekust oli juba kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed -oraatorid- meeldasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristrokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude teiste oraatorite seast tõuseb esile Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest ning saavutas kuuluse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti kõigepeal Caesari ja hiljem Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta hiljem tapeti. Ta eristas kolme kõnestiili:
Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja kõrtse, loobuti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vanade vallavalitsuste asemele revolutsioonilised komiteed ja kuulutati välja ,,vabariike". Vabaduse lõpu tõi 10.detsembril kehtestatud sõjaseadus Harjumaal, mis tõi kaasa arreteerimise alguse. Sõjaseaduse eirajad kogunesid Volta tehasesse, kus oraatorid õhutasid viha ja vägivalda mõisnike vastu. 12.detsembril algaski mõisate põletamine, millega liitusid ka mõisatöölised ning vabaduspäevad lõppesidki vägivallaga. Eestis hakkasid tegutsema karistussalgad, kes hukkasid ligi 400 inimest, sealhulgas ka 53 süütut inimest, kelle tappis Karl von Sieversi salk. Peale neid kohutavaid sündmusi põgenesid ka palju rahvuslikud liidrid (Päts, Teemant, Martna jt) välismaale.
pigem kuulajate veenmine ühe või teise väite õigsuses. (Aava 2003: 10) Vana-Kreekas olid esimesteks tasulisteks vaidlus- ja kõnekunsti õpetajateks 5.-4. sajandil eKr tegutsenud sofistid. Sofistide tegevus langeb Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahulk tegi, sõltus olulisel määral sellest, kui veenvalt oraatorid üht või teist seisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika (väitluskunsti) õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikumalt kaitsta. Sofistide arvates ei saa kõneleja eesmärk olla tõe avastamine, kuna puudub tõe kriteerium, vaid kõne veenvus. Veenda saab aga ainult meisterlikult koostatud kõne. (Aava 2003: 10-11)
Too ettevalmistus nõudis rahuaega. Kahtlemata peavad meie kaasaegsed olümpiamängude kõige tähelepanuväärseimaks sündmusteks ava- ja lõputseremooniat. Teisiti ei olnud see ka Vana-Kreekas. Esimese ja viimase päeva emotsionaalne tähtsus on üle sajandite meienigi kandunud. Tollal toimusid esimesel päeval suured ohverdamispidustused ning kõik, kes mängudega seotud osavõtjad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid oraatorid ja poeedid, kes mänge luuletustes ja kõnedes kiitsid ning ülistasid. Tõsi, tänapäeval enam ei ohverdata ega ka anta personaalset vannet, kuid kõnedes ülistatakse mänge jätkuvalt ning poeete asendavad lauljad, tantsijad, näitlejad, heli- ja valgustehnikud. Kui vanas Kreekas võis osalejate tugevuse, kiiruse ja osavuse põhjal saada aimu vastava riigi sõjalisest võimsusest, siis praegu näitab ava- ja lõputseremoonia efektsus korraldajamaa kunstiinimeste ja tehnika arengutaset
gümnaasiumidest, asudes teineteisest lahus, hiljem aga ühinesid. Palestra kujunes iga gümnaasiumi lahutamatuks osaks. Varasemal ajajärgul lepiti lihtsamate baasidega: väiksemad väljakud, väikesed ehitused (siseruumid). Aja jooksul need aga täiustused ja juba V sajandil e.m.a. olid need arhitektuuriliselt täiuslikud. Neis baasides olid ette nähtud ka eri kohad vaimse kasvatuse andmiseks, kus tuntud filosoofid ja oraatorid pidasid oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 6 GÜMNAASIUM Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis, mille juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Gümnaasiumid olid pühendatud mõnele heerosele ning olid avatud täiskasvanud kodanikele
· kuna see ei rahuldanud pealtvaatajaid hakkasid lõpuks näitekirjanikud avaldama etendusi vaid lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero · poliitiku edu sõltus selles kui hästi oskas ta teiste uskumusi arvamusi pikali lükata ning oma seisukohta ära põhjendada · palju pöörati tähelepanu seega kõnekunstile · kuna kreekas oli juba varem kõrgel tasemel kõnekunst siis käisid aristrokraadid ennast välja koolitamas · ka rooma kõnemehed oraatorid kasutasid meelsasti kreeka eeskujusid · Cicero o tegeles vabariigi viimastel kümnetel o pärines ratsanikuseisusest o saavutas edu hiilgavate kohtukõnedega o oma vaadetelt oli senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja o see viis ta kokku Caesari hiljema ka Octavianusega ja Antoniusega · kelle käsul ta lõpuks tapeti
rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi. 3 Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtnuikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustestj a kõnedes. Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel, maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi
Tõeline kirj. al 3. saj eKr ->kreeka kirj tõlk, mugandamine. Teor. teaduse js filofoofia alal roomlased kehvad. Pop. filos. õpetus stoitism - inimestel saatusest määratud roll. Teatris komöödiad. Mitte nii tähtis kui Kreekas. Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet
maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine hipodroomil (680 e.m.a.) ja kilbijooks ( 520 e.m.a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite ( alla 20- aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mängeluuletustes ja kõnedes(444 e.m.a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõitlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga
Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7) Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 eKr sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõistlused ning rusikavõistlus, kolmadal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuoksast pärjaga
nõudis eelkõige ohverdamist, loobumist. Ammusest ajast oskasid inimesed pöörata väärilist tähelepanu kõneosavusele. Viimast läks vaja sõjapidamises, sest kuningas või hõimupealik ei langetanud sel ajal otsust omapäi, vaid arutas sõjapidamise küsimusi vabade sõjameeste ringis. Igaühel neist oli õigus sõna võtta ja oma seisukohti kaitsta. Ka ei mõistnud juht üksi kohut ega kehtestanud seadust. Hea kõneoskuse teoreetilised alused kujundasid küll kreeklased, kuid head oraatorid olid tuntud ja hinnatud juba ammu enne kreeklaste loodud teoreetilist baasi. Vabadel ühiskonnaliikmetel oli sõnaõigus ja probleemide lahendus olenes sageli nende oskusest teisi veenda. Rääkimata üleüldisest austusest ja imetlusest õpetajate, tarkade, lugulaulikute, muistendite ja legendide jutustajate vastu. Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka
haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid vabariigi lõpul ja keisririigi algul kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed oraatorid meelsasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest. Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja
sakslased nagu võrdsed võrdsete seas. Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased. Selline pingeline välgutaoline kõne valgustas ja andis jõudu kõigile, kes seda kuulasid. Kui hurraa
ilma selleta ei saa nõuda. Lepinguvabadus puudus, kui hagi pole. Polnud hagi, polnud õigust/lepinguid. Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust Põhimõisted: actio -- tegu, ----hagi, nõue. Actor - hageja; reus - kostja. Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G.Verrese vastu) - uus Rooma kirjanduse antoloogia. Juristid - analüüsisid, lahendasid kaasust, aga otseselt ei esinenud; oraatorid - olemas õigusalane haridus, esinesid. Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel: Kaks staadiumit - alguses preetor ja siis hiljem eraisikuline kohtunik, kes kontrollib fakte Kohtuniku erapooletus (pooled osalised kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus) Poolte valitsesid protsessikäigu üle (pooled otsustasid, mida ette kantakse, mis on vaieldavad punktid ning kohtunik otsustas vaid nende üle) Protsessid suulised, vahetud ja avalikud
Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku 11 väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased. Selline pingeline välgutaoline kõne valgustas ja andis jõudu kõigile, kes seda kuulasid. Kui
kõrgema poliitikaga tegeleda rohkem. 5 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool 5 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 101 5 Advokaadina Tallinnas oli Jaan esimene eestlasest advokaat ja ilmselt ka esimene eestlasest kõrgharidusega jurist. Oma karjääri alguses jättis Poska oma kolleegidele valge varese mulje. Erinevalt paljudest, eriti vene rahvusest advokaatidest, kes olid hiilgavad oraatorid ja püüdsid kohut mõjutada emotsionaalse ilukõnega, oli Jaan hoopis teist laadi mees. Ta kõneles lühidalt ja kuivalt, mõnikord isegi veidi kogeledes ning väljapaistvat kõnemeest temast kunagi ei saanudki. Kuid samas oli iga tema esinemine sügavalt asjatundlik, loogiline ja igas mõttes vettpidav. Väsimatu tööga süüvis ta tookord Eestis kehtinud uute ja vanade seaduste pisimatessegi detailidesse
5. Kvantitatiivuuringute suuna ja eesmärkide määramine. Fookusgrupi uuring aitab paika panna edasise uuringu sisu. 6. Reklaamisõnumite loomisel. Fookusgrupid on võimalised pakkuma sobivaid sõnu, lööklauseid, sloganeid, reklaamsõnumite teemasid jne jne. 7. Personalijuhtimise valdkonnas: personalipoliitika ettevalmistamisel- käikulaskmisel. 8. Kvaliteedi tõstmiseks. Jm. Probleemsed osavõtjad: 1. eksperdid, 2. oraatorid (Oraatorid arvavad et on eksperdid, kuid nad pole alati kindlad, et kas teised ka nii arvavad.), 3. häbelikud, 4. jutuvestjad (Armastavad rääkida. Räägivad kaua, kuid tuumani ei jõua- „söövad aega”). 20 Turundusuuringud
mugandas hellenistliku kreeka komöödiaid. Sealsetes süzeedes kajastusid igapäevaelu koomilised juhtumid. Vabariigi lõpul labasekoeliseks naljaks muutunud teater ei rahuldanud enam nõudlikumat publikut, mis tingid näidendite kirjutamise vaid lugemiseks. Oma positsioon rahva seas võideldi sellega, kui selgelt eóma arusaamu väljendati ning järelikult oli oluline osa kõnekunstil. Oluline oli teiste seisukohti kummutuda ja neid oma seisukohtade õigsuses veenda. Oraatorid rooma kõnemehed, kes sageli Kreeka kõnemeeste juures õppimas käisid. Kuulsaim oraator oli ratsanikuseisuses Cicero oma kohtukõnedega, kes oli ka senati ning vabariigi pooldaja. Ta tapeti tülide tõttu C, O, ja A poolt. Enamus tema kõnesid on säilinud, ta kasutas keelt väga meisterlikult, mistõttu ka arendas oluliselt ladina keelt. Oma kõnedes eristas ning kasutas vajalikul aja erinevaid stiile: Madal stiil: seisukohtade loogiline põhjendamine
Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad. Sotsiaaldemokraadid:e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö: Ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. 17. oktoobri manifest: Sellele kirjutas ala Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone
oma Capuas asuvase gladiaatorite kooli ja tõotab tasuks head kosti ning suurt palka. Spartacus oli äärmiselt õnnelik, sest ta kavatses neid õpilasi treenima hakata ülestõusuks. Kaksteist päeva pärast seda, kui kuulutati välja senati dekreet Lucius Cornelius Sullale, hakkas matuserong diktaatori villast Rooma poole liikuma. Aeglane rongkäik kestis kümme päeva. Rongkäik läks foorumile, kuurias, otse rostra vastas, oli üles seatud Sulla sarkofaag. Seal pidasid oraatorid kõnesid ja seejärel hakkas rongkäik endises korras edasi liikuma Marsi väljaku suunas. Seal pandi kanderaam tuleriida kõrvale maha ja Valeria sulges Sulla silmad, pani talle suhu vaskraha, suudles teda suule ning lausus: ,,Hüvasti! Ja meie järgneme sulle looduse poole meile ettemääratud korras." Siis hakkasid Sullale kuulunud kooli gladiaatorid tuleriida juures võitlema ning lühikese ajaga olid kõik surnud, sest matustel ei lubatud kellelegi elu kinkida
kes oli kuulnud palju Spartacuse kunstist ja tublidusest ning kutsus teda nüüd õpetajaks oma Capuas asuvase gladiaatorite kooli ja tõotab tasuks head kosti ning suurt palka. Spartacus oli äärmiselt õnnelik, sest ta kavatses neid õpilasi treenima hakata ülestõusuks. Kaksteist päeva hiljem hakkas matuserong diktaatori villast Rooma poole liikuma. Aeglane rongkäik kestis kümme päeva. Rongkäik läks foorumile, kuurias oli üles seatud Sulla sarkofaag, oraatorid pidasid seal kõnesid ning seejärel hakkas rongkäik endises korras edasi liikuma Marsi väljaku suunas. Seal pandi kanderaam tuleriida kõrvale maha. Valeria sulges Sulla silmad, pani talle suhu vaskraha ning suudles teda suule. Siis hakkasid Sullale kuulunud kooli gladiaatorid tuleriida juures võitlema ning lühikese ajaga olid kõik surnud, sest matustel ei lubatud kellelegi elu kinkida. Kui kõik kombetalitused olid tehtud, süütas Pompeius Suur tuleriida
selgelt alla. Roomlastel pole neis valdkondades peaaegu mingisuguseid saavutusi. Selle vastu ei tuntud huvi. Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus oluliselt sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsuses. Seepärast pöörati suurt tähelepanu kõnekunstile. Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed - oraatorid - meelsasti kreeka eeskujusid. Käidi Kreekast sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma kõnemeeste seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero (loomingulise tegevuse periood 70-43 eKr). Kuulsuse saavutas ta just oma kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli Cicero aga vabariikliku korra kirglik pooldaja, mis viis ta vastuollu kõigepealt Caesariga ja seejärel Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta lõpuks tapeti
vastuseid keskvalitsusele venestamise küsimuses. Sotsiaaldemokraadid e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö - ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. 17.oktoobri manifest - sellele kirjutas alla Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused,
amm (naistegelase abiline), priileivasööja ja libekeelne kokk. 66. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kõnekunst saavutas suure olulisuse demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa poliitilisist koosolekuist. Poliitliste kõnede kõrval olid olulised ka kohtukõned, kuna igaüks pidi kohtus enese eest ise kõnelema. Tihti peale kirjutasid kuulsad oraatorid logograafidena tasu eest teistele kõnesid. Samuti kirjutati kõnesid kellegi ülistamiseks või tähtsate sündmuste puhul 67. Kes olid sofistid? Sofistid olid antiikses Kreekas rändavad kõneõpetajad, kes olid mitmekülgselt haritud ja panid aluse nii süstemaatilisele kooliharidusele kui ka kreeka retoorika õitsengule 5. sajandi lõpul. Sofistide jutu keskmes oli poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Nende
*Sotsiaaldemokraadid e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. *16. oktoobri veretöö- ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. *17.oktoobri manifest- sellele kirjutas ala Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning
allumisest tõlgendasid roomlased eelkõige üleskutsena järgida esivanemate kombeid ja täita oma kohust isamaa ning riigi ees. Rooma vabariigis sõltus poliitikute edukus oluliselt sellest, kuidas nad suutsid senatis, rahvakoosolekul või kohtutes oma vastaste seisukohti kummutades veenda teisi omaenda vaadete õigsuses. See tingis suure tähelepanu kõnekunstile. Kuna kõnekunst oli juba varem teinud suuri edusamme Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed – oraatorid – meelsasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored Rooma aristokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude Rooma oraatorite ja õpetlaste seas tõuseb suurkujuna selgelt esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero. Cicero pärines küll rikkast perekonnast, kuid ei kuulunud siiski senatiaristokraatia hulka. Ta tõusis Rooma poliitilises elus esile tänu oma silmapaistvatele ja edukatele kohtukõnedele
annaabi.ee 
