Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks (näiteks valgus, soojus, süsinikdioksiid, vesi ja toitesoolad) ja kaudseiks (kliima, pinnamood). Mingi keskkonnategur võib organismi mõjutada erisuguse tugevuse ehk intensiivsusega; tugevusest oleneb, kas mõju on organismi elutegevusele soodne või mitte. Keskkonnateguri soodsaimat intensiivsust nimetatkse optimaalseks intensiivsuseks ehk optimumiks. Mida rohkem erineb teguri toime tugevus optimumist (on sellest väiksem või suurem), seda enam pidurdub organismi elutegevus. Piire, millest väljaspool organism ei saa eksisteerida, nimetatakse ülemiseks ja alumiseks pessimumiks ehk talumispiiriks, nende piiride vahemikku nimetatakse ökoamplituudiks. Suure ökoamplituudiga (eurütoopsed) liigid taluvad suuri keskkonnategurite muutusi, väikese amplituudiga (stenotoopsed) liigid ainult väikesi hälbeid optimumist. Mingi
Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile. Optimum rahuldab organismi vajadust. 8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk orgaanilise ainete tootjad. Teine tarbijad. – Sealt esimese astme rohusööjad ehk
aminohapped. Valkude hüdrolüüsi nimetatakse proteolüüsiks. Proteolüütiliste ensüümide aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide (aminohapete ja peptiidide) hulga kaudu, sest hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav. Aktiivsuse määramisel kasutatakse erinevaid substraate ja iga ensüümipreparaat lahustatakse talle sobiva pH-ga puhvris. See sõltub uuritava proteaasi substraadi spetsiifilisusest ja aktiivsuse pH-optimumist. Proteaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse erinevaid pH piirkondi: hapud proteaasid, neutraalsed ja leelisproteaasid. Selles töö toimus uuritava proteaasi aktiivsuse määramine pH=8,4 juures. Antud töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi.
rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem ehk n.ö. tünni seadus Piirav tegur selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. E. Shelfordi tolerantsusereegel: Pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb tolerantsuse (taluvuse ) piirile Kasutatud kirjandus http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Populatsioonioekoloogia.zip/ http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%25 http://szmn.sbras.ru/Gallery/reptilia/obykn_gadyuka.jpg http://1.bp.blogspot.com/_8GWVdT2g5kU/SxHJbuV7trI/AAAAAAAAAFw/Ivm6Ut4RCz http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/teenused/kiirgus.jpg http:// cdn1.arkive
uldlevinud proteoluutiliste ensuumide aktiivsuse avaldamine ulalnimetatud tingimustel toimuval valgu hudroluusil vabanevate produktide (aminohapped, peptiidid) hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH - optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate ja iga ensuumipreparaat lahustatakse talle sobiva pH - ga puhvris. Kasutatakse järgmisi pH - piirkondi: 2,5 ± 0,5 - hapud proteaasid, 7,2 ± 0,5 - neutraalsed proteaasid, 9,0 ± 0,5 - leelisproteaasid. Enne tööle asumist informeerib praktikumi juhendaja, millise pH juures toimub uuritava proteaasi aktiivsuse määramine. Käesolevas töös kasutatakse ensuumi substraadina kaseiini
ja vabad aminohapped. Valkude hüdrolüüsiks nim proteolüüsi. Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 µkat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 oC juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsi produktide hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH-optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate. Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab hüdrolüüsireaktsiooni. Siinkasutatav aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja sellele järgneval hüdrolüüsiproduktide sisalduse spektrofotomeetrilisel määramisel
sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jab rahuldamata. St. on oluline ressursside kasutamise effektiivsus. Effektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal või vastupidi. Teoreetiliselt on aga ühiskonnas saavutatav olukord, kus ressursse ei ole võimalik umber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Sellisel juhul räägitakse ühiskonna optimumist või ressursside optimaalsest paigutamisest. Reaalses majanduses on niisuguse olukorrani raske jõuda, kuid areng kulgeb pidevalt selle optimum suunas. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg (ehk siis nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Iga tarbija püüab maksimaalse kasulikkuse poole, st ostab tooteid ja teenuseid, mille hind on talle vastuvõetav jam is rahuldavad tema vajadusi kõige paremini
*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused.Valgus,temp,rõhk,vesi jne*Inimese tegevus Liebigi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi faktor,mis on miinimumile kõige lähemal.Shelfordi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. *Tavalisel mõjub üheaegselt mitu faktorit ning organismi vastus ühele faktorile sõltub teiste mõjust.*Tihti muudavad organismid keskkonda endale soodsamaks.(turbasammal.)*Organismi vastureaktsioon faktorile sõltub tema arengujärgust.(puud)*Mitme faktori poolt määratud ökoloogiliste amplituudide summa annab liigile omase ökonissi. Organismide kasulik kooselu:1)Sümbioos-Mõlemale poolele kasulik kooselu viis, erinevate liikide vaheline side.
pinnasele, et mitte olla vee sees. 2.kirjelda valguskiirte mõju organismile-Taimed vajavad valguskiirte soojust kasvamiseks ning fotosünteesiks. Loomad vajavad soojuskiirgust aga keha soojendamiseks ja D vitamiini sünteesimiseks. 3.selgita temperatuuri osa organismide elus-Kõik organismid vajavad kindlat temperatuurivahemikku elus püsimiseks. Alla ja üle temperatuuri taluvusläve organism elada ei suuda. 4.too 2 näidet erinevate ökoloogiliste tegurite optimumist-Männipuu suudab kasvada optimaalselt ka vähenenud veehulgaga; tomatite kasvuks vajaliku optimumtemperatuuri saab Eestis kätte ainult kasvuhoonete abiga. 5.kujuta graafiliselt ökoloogilise teguri toimet-Joonis õpikust lk 12. 6.mille poolest erineb kommensialism sümbioosist- Kommensialismi puhul saab ainult üks pool kasu, teine ei saa ei kahju ega ka kasu. 7.milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks-Organismid, kes saavad kasu suhtest teise
depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise Labiilsus on: · Maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul · Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus - ta võib kas suureneda või väheneda. · Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Parabioos on: · Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune.
Nt üks konn, kes võib täielikult läbi külmuda, kuid sulab päikese käes osa-kaupa üles. Jäigastumine noored taimed on kevadel painduvad, kuid sügiseks nad puituvad, jäigastuvad. Ektodermide kohta. Nende hukkumist võib põhjustada isegi lühiajaline madal temperatuur ja pikemat aega kestvad mõõdukalt madalad temperatuurid ( ehkki täpne temperatuur sõltub arengufaasist ja vaadeldavast liigist). Ainevahetuse optimumist ainult mõned kraadid kõrgemad temperatuurid võivad juba osutuda letaalseteks. Kuid niisama tähtsad kui need ,,ekstreemsed reageerinud" on see, mis võib juhtuda vahepealsetel temperatuuridel. Kui temperatuur on optimaalsest madalam ning ta ise võib olla liialt apaatne, et end kiskjate eest põgenemisega päästa. Mis kõige tähtsam, tema kasv ja paljunemine (reproduction) aeglustuvad. Temperatuuri mõju
7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg et erutus üldse tekiks, peab ärritaja olema piisavalt tugev. Mida tugevam on ärritaja, seda tugevama vastureakstiooni saame. 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse Voolu sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse tugevu vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise. 8. Reobaas ehk künnisärritus on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. Latentsi aeg aeg 9. Mis on kronaksia? Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi
4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS:
Lindude noka ehitus vastab tema toitumistüübile Ellujäämisseadusi Liebigi Miinimumseadus Organismi elutegevus piinab kõige rohkem see tegur, mis hoolimatta teistele tegurite optimaalsusest rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem. "KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid Eri liikide populatsioonid Biotsönoos Ökotoop Ökosüsteem iseregulatsioon tasakaal Ökoloogiline niss- liigi roll koosluses (suhtumuslik positsioon), mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja eluta keskkonna ga. Lihtsustatult vaadeldav kooslusliikide ökoloogiliste amplituudide summana.
valgud ja aminohapped glükoosiks ja selle siis omakorda energiaks. 1g valku = 1 g süsivesikuid -> 4 kcal Valke peaks üldisest kaloraazist saama 10-15%. See on ~1-1,3 g/kg kehakaalu kohta. Sellist valgukogust nimetatakse valgu optimumiks. Valgu optimum on selline valgu kogus, mis kindlustab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde ja töövõime. Teine mõiste on valgu miinimum, mis on valgu optimumist poole väiksem 0,5 0,6 g valku ööpäevas kg kehakaalu kohta. Valgu miinimumiks nimetatakse sellist valgu kogust, mis kindlustab lämmastiku bilansi tasakaalu. Lämmastiku bilanss loetakse organismi poolt toiduga saadud ja organismi väljutatud lämmastiku suhet. Reeglina on see bilanss tasakaalus nii palju kui saadakse, nii palju ka väljutatakse. Lämmastik kuulub KÕIKIDE valkude koostisesse. Kui toiduga saadud lämmastiku kogus
2) Presünaptiline pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. Latensi aeg aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise. Jõu-aja kõver 8. Reobaas on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. (joonisel = OA) 9. Mis on kronaksia?
Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutut keskkonda) 7. Mis on taluvusala? Taluvusala ehk ökoamplituud. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. 8. Mis on optimaalala? Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus temperatuur gravitatsioon rõhk muld tuli vesi, hoovused (tuul ja vee hoovused) 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit niiskus atmosfääri gaasid soolsus toitained happelisus 11. Mis on kohanemine?
kuni 20 kraadi. Madalad tempid. Kui temp langeb nulli, siis rakkudesse tekivad jääkristallid ja rakud hukkuvad. Puittaimed jõuaksid sügiseks selliseks staadiumi, kus pehmet kude pole. Puitumine aitab ärakülmumise vastu. Nüüd võib ektodermidest teha kokkuvõtte. Nende hukkumist võib põhjustada lühiajaline madal temp ja pikemat aega kestvad mõõdukalt madalad tempid (ehkki täpne temp sõltub arenfufaasist ja vaadeldavast liigist). Ainevahetuse optimumist ainult mõned kraadid kõrgemad tempid võivad juba osutuda letaalseks. Kuid niisama tähtsad kui need on "ekstremaalsed reageeringud" on see, mis võib juhtuda vahepealsetel tempidel. Kui temp on optimaalselt madal, siis võib organismil tekkida raskusi oma toitainete kättesaamisel ning ta ise võib olla liialt apaatne, et end kiskjate eest põgenemisega päästa. Mis kõige tähtsam, tema kasv ja paljunemine (reproduction) aeglustuvad. Tempi mõju nendele erinevatele
Fundamentaalne niss - tähistab osa hüperruumist, kus liik pôhimôtteliselt vôib elada, e. autökoloogiline. Realiseerunud niss - see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) - organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel - (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kôige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hôlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/vôi lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kôikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni vôimalikku tihedust ning ressursse
Fundamentaalne niss tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline. Realiseerunud niss see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hõlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/või lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kõikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni võimalikku tihedust ning ressursse
Gaussi kõvera parameetrid: keskväärtus, o optimum, liigil kõige parem olla. Nissi laiust näitab tolerants - t, ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus. 1940 J. Liebig organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Limiteerima põhiline takistus õnne ees. Tavaliselt on korraga üks faktor, mis limiteerib. Shelford'i reegel limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Ka ressursside üleküllus võib olla kahjulik. Fotoinhibitsioon fotosüntees jääb seisma, kui on liiga palju valgust. Ressursid · Päikesekiirgus valgus, fotosüntees. PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm(400-700). Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. 44% päikesekiirgusest on kõlbulik. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett. Joonis taimelehe ja päikesekiirguse kohta
Fundamentaalne niss-liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes Realiseerunud niss- keskkonnatingimuste ulatus, kus liigi isendid ka tegelikult elavad(fundamentaalse nisi alaosa ning on temast väiksem interaktsioonide tõttu teiste organismidega) Liebigi seadus (Shelfordi variandis) kõige enam piirab organismi kasvu see keskkonnategur, mis rahuldab kasvuvajadusi kõige vähem, s.t. on optimumist kõige kaugemal (Organismi kasv on kõige enam limiteeritud selle faktori poolt, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile) Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) kui kliima on taimeliigi levila ulatuses erinev, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevused ja tegurid vastavad kõige suuremal määral ökoloogilisele amplituudile
mittekovalentselt seotud. 16. Ensüümreaktsioonide sõltuvus temperatuurist, pH-st, substraadi kontsentratsioonist. Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts: Hüberpoolsõltuvus, mida väiksem on ES dissotsiatsioonikonstant, seda suurem on antud S sugulus ensüümile. Tavaliselt, mida kõrgem konts. Seda kiiremini kulgeb. Ensüümreaktsiooni sõltuvus temperatuurist: Imetajatel optimum 37-43, taimedel/mikroobidel 25-32. Optimumist kõrgematel temperatuuridel ensüümvalgud denatureeruvad, madalamatel temperatuuridel aga reaktsioonikiirus langeb. Ühekordne külmumine ja ülessultamaine ei kahjusta ensüüme. Toiduained sp madalal temp, et pärssida mikroorganismide ensüümide aktiivsust. Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st: Inimkeha ensüümreaktsioone iseloomustab tavaliselt kellukesekujuline sõltuvus pH-st. Optimum 6-8 vahel ja siis reaktsioonid ka kõige kiiremad. Erinevate kudede
16. Ensüümreaktsioonide sõltuvus temperatuurist, pH-st, substraadi kontsentratsioonist. Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts: Hüberpoolsõltuvus, mida väiksem on ES dissotsiatsioonikonstant, seda suurem on antud S sugulus ensüümile. Tavaliselt, mida kõrgem konts. Seda kiiremini kulgeb. Ensüümreaktsiooni sõltuvus temperatuurist: Imetajatel optimum 37-43, taimedel/mikroobidel 25-32. Optimumist kõrgematel temperatuuridel ensüümvalgud denatureeruvad, madalamatel temperatuuridel aga reaktsioonikiirus langeb. Ühekordne 4 külmumine ja ülessultamaine ei kahjusta ensüüme. Toiduained sp madalal temp, et pärssida mikroorganismide ensüümide aktiivsust. Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st:
A. N; B. P; C. C; D. O; 91. Milline järgnevatest on sünonüümipaar ? A. kohort -kooslus: B. genet -genoom; C. biogeotsönoos - ökosüsteem; D. deem - sümbiont. 92. Kumb väide on õige? A. Autökoloogiline nišš on alati väiksem kui sünökoloogiline; B. Autökoloogiline nišš on alati suurem kui sünökoloogiline; 93. Kelle nimeline on järgmine reegel: "Organismide kasvu ja paljunemist limiteerib ennekõike see ökoloogiline faktor, mis on optimumist kõige kaugemal''? A. Liebigi; B. Shelfordi; C. Gause; D. Cementsi. 94. Milline on seadus, mis kirjeldab populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost'' A. Gause seadus; B. Shelfordi reegel; C. Shelfordi pöördreegel; D. Anti-Shelfordi reegel; E. Konstantse saagi seadus; F. Raouli seadus. 95. Kas imetajate seas on monogaamia A. Väga tavaline? B. Tihti esinev? C. Väga haruldane? 96. lsehõrenemise seadus on: A. log W = log c - 3/2 log N ; B
.., yn). Kui see funktsioon on pidev ja diferentseeruv, siis on ka olemas gradient. Mingis suvalises punktis y(j) kujutab ta endast osatuletiste veeruvektorit. grad = = Funktsiooni gradient on suunatud funktsiooni kiireima kasvamise (tõusu) sihis. Gradiendile vastassuunalist vektorit nimetatakse antigradiendiks, mis on suunatud kiireima languse sihis. Selle järgi saab hinnata, kui kaugel ollakse iteratiivse arvutuse käigus optimumist. Kui piirangud ei sega, on optimumi kohas gradiendi pikkus 0. Gradientmeetodi algoritm: 1. Antakse ette iteratsiooni nr j=1 ja lähtepunkt y1(j), y2(j), ..., yn(j) 2. Arvutatakse gradient grad(y(j)) 3. Arvutatakse gradiendi pikkus |grad| 4. Kontrollitakse optimumi tingimuste täitmist. Kui piirangud puuduvad, siis kontrollitakse gradiendi pikkust |grad| , ette antud täpsus 5. Kui tingimused on täidetud, siis LÕPP. Kui ei, siis edasi. 6
transposooni enese kui ka peremehe kodeeritud negatiivsed regulaatorid. Neurosporal on näiteks RNA inteferents. Tavaliselt esineb taimepopulatsioonis mitu erinevat steriilsuse tsütotüüpi (mtDNA variandid) ja tuumageenide vastused neile. 8. Miks tekivad kohastumused tänu väikese mõjuga mutatsioonidele? Fisheri argument. Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale. Geenide arv inimestel jaotub normaaljaotuse kohaselt. 9. Kirjelda uute tunnuste tekke mehhanisme (3+). Struktuur muutub, funktsioon jääb samaks. Silma järkjärgunline areng. Struktuur jääb samaks, funktsioon muutub. Vihtuimne kala ja kahepaikne, sulelised dinosaurused ja linnud. Olemasolevate struktuuride liitumisel tekib uus funktsioon. Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel
Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss) Sünökoloogiline niss: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud niss (tegelik) 4. Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt); Liebigi seadus (1940): organismide paljunemist ja kasvu limiteerub see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. 5. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6); Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk siis mida taimed neelavad (u 44% Maale jõudvast päikesekiirgsest). See kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Taimed vaevlevad praegusel ajal CO2-e vaeguses. Kogu hapnik, mis atmosfääris on, pärineb CO2-lt.
Biootilised tingimused Antrobiogeensed (inimtegevusega seotud) Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, vesi jne Keemilised - niiskus, atmosfääri gaasid, soolsus, toitained, happelisus Tavaliselt mõjutavad tegurid koos - SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud - toimeväli, milles piires liigi isendid taluvad muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor
ainevahetusprotsessis. Molübdeeni ja tsinki kasutatakse valkudega seotud protsessides. Õitsemisel ja saagi moodustumisel on tähtsad fosfor, väävel, boor ja kaalium. 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused 1. Autotroofsuse seadus Ainult rohelised taimed on võimelised tootma energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet . 2. Miinimumiseadus Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur . Pidurdavalt mõjub see tegur, mis eemaldub optimumist ja läheneb tolerantsuse piirile (kas miinimumile või maksimumile) .Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis . Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi
Kahe ökoloogilise faktori mõju võib vabalt olla interaktiivne, st niss ei ole kandiline. Nt. Sookail mida soojemas kohas, seda niiskemas. NB: Ei saa kasutada rohkem kui 3 faktoriga [3 mõõdet]. J. Liebig [1940] (i) reegel organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Korraga peaks limiteerima üks faktor, mis on kõige algataja. Shelford - limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Nt. fotoinhibitsioon taime fotosüntees jääb seisma valguse ülekülluse tõttu. Ökoloogiline amplituud ühemõõtmeline niss, kas tingimuste või ressursi omaduste vahemik (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik), millele vaadeldav organism on kohastunud ja seetõttu võimeline kasvama, arenema ja paljunema. Tolerantsikõver ehk Gaussi kõver, kujutab endast, millise reegli järgi muutub liigi heaolu nissi ruumi piires. Graafik,
amplituudiks e. ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal (kasvukohas) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on ökoloogilise amplituudi miinimumile kõige lähemal, nt. kliimategur, mis antud regioonis on suurima negatiivse mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju
temperatuurist. Konstantse ensüümi kontsentratsiooni juures sõltub ensüümreaktsiooni kiirus substraadi kontsentratsioonist hüperboolselt: Madala substraadi kontsentratsiooni juures suureneb kiirus lineaarselt, korgemate substraadi kontsentratsioonide juures muutub kiirus jarjest vaiksemaks V0 = Vmax [S] / Km + [S] Temperatuur, mille juures ensüümreaktsiooni kiirus on maksimaalne, on reaktsiooni temperatuurioptimum(imetajate ensüümidel vahemikus 37..43C) · Optimumist kõrgemad temperatuuris denatureerivad ensüümvalgu, madalamatel aga langeb reaktsioonikiirus. · Temperatuuri toimet ensüümreaktsioonide kiirusele tuleb arvestada - Palavik tõstab ensüümreaktsiooni kiirust 20..30%,st suureneb biomolekulide ja energia kulu organismis. - Hüpotermiat. Jahutamine alandab ensüümreaktsioonide kiirust. Vähendab aine- ja energiakulu ning pikeneb rakkude eluvõime ekstreemtingimustes
asümeetriat põhjustav mutatsioon. See näide on üpris õpetlik ja võimaldab oletada, et niisugune mehhanism, mis tegelikult koosneb kaskaadist eri lookuste muudatustest, on evolutsioonis laialt kasutatav taktika. Ajaloolised piirangud adaptatsioonile Juba Wright tähendas, et LV võib viia populatsiooni lokaalsesse adaptatiivsesse optimumi, mis aga, eriti aja möödudes, võib olla lahutatud globaalsest optimumist sügava negatiivse oruga: populatsioon on lõksus, sest ei ole mehhanismi, mis suudaks kindlustada vajalike väikeste, kuid paljude sammukeste kaupa, selle oru läbimist (vt. pilt) - kuivõrd iga alul vajalik samm allapoole oleks kohanemuse (fitness) alanemine, mida LV ei soosi. Sellise lõksusattumise kohta on elegantseid näiteid - koguni inimese anatoomiast. Mõnede kraniaalnärvide kulg ei ole optimaalne - lühim tee ajust innerveeritava organini. Kalal on
Looduses aetakse ta rammusest mullast ära. Nt: Mändi leidub oma fundamentaalse nišši keskel vähe, sest kuusk ajab ta sealt ära. NB! Nišš on liigi omadus! Keskkonnas nišše pole, keskkonnas on faktorid! 23 ÖKOLOOGIA SEADUSED 1. Liebigi seadus: Organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on liigi optimumist suhteliselt kõige kaugem. „Limiteeriv ressurss“ – termini tõi kasutusele Justus von Liebig. Alati leiab üles kõige limiteerivama ressursi, mis limiteerib toodangu. Nt: Päevalillel on kaaliumi puudus limiteeriv ressutss – Nt naatriumi juurde andes kaaliumipuudust ei paranda. 2. J.Shelfordi seadus – on täiustatud Liebigi seadus. Tee miinimumini on erinev. WTF TÕLGI 24
· soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem; · Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Taluvus ja optimaalala · Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. · Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega · Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud
ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal (kasvukohas) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on ökoloogilise amplituudi miinimumile kõige lähemal, nt. kliimategur, mis antud regioonis on suurima negatiivse mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e
Informatsiooni kaitstavate veeobjektide kohta leiab alamvesikonna veemajanduskavadest, valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavadest. Vaata ka Lisa 3. Põhja- ja pinnavee kaitsealade maakasutusintensiivsuse vähendamise võimalikud soovitatavad tegevused on näiteks: · metsastamine; · loodusliku rohumaana kasutamine; · ekstensiivselt kasutatava püsirohumaana kasutamine; · talvine taimkate põldudel; · väetise majanduslikust optimumist väiksemas koguses kasutamine. Põllumajandustootja hoolivust näitab veeobjekti ja selle ümbruse korrashoid: · allikad ja allikalised alad; · karstialade ja karstilehtrite ümbrus; · veekaitsealad vastavalt kaitsekorralduskavale; · veekogu kaldad, säng, puistu ja kallasraja hooldus, veekaitseribade loomine ja hooldamine, veeobjektidele juurdepääsu tagamine ja matkaradade hooldus, puhkekohtade hooldus. Joonis 3. Põhjavee loodusliku kaitstuse kategooriad22 3. VEEHOID 3
põhjustatud- pungade puhkemine, lehtede langemine jms, siirder, ränded) ja aperioodilised faktorid (paljuski etteennustamaud ootamatud mõjurid, valdavalt abiootilised- metsatulekahjud, üleujutused, orkaanid, teatud liigi arvukuse kasv). Mida perioodilisema toimega faktor on, seda paremini organsimirühmad sellega kohastuvad ja isendid kohanevad. Miinimumi reegel- organismidele keskkonnas toimib palju erinevaid ökoloogilisi faktoreid, kuid kõige enam mõjutab organisme see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Näide: kiirgus. 1. Radioaktiivne kiirgus, kõige energiarikkam kiirguslik, kudesid läbistava toimega (võimsaim gammakiirgus), bioloogilised mõjud: suured kiirgusdoosid mõjuvad nii ainu- kui hulkrakseltele hukutavalt, organismis kiiritushaiguse tekitamine. Kiiritushaiguse puhul liituvad kaks mõju 1.) kiirguse otsene hukutav toime, kusjuures inimkeha rakud kiirgutundlikuselt kolm rühma (kõige tundlikumad on vereloomerakud, seedekulgla epiteel, naha pinna rakud; keskmise
annaabi.ee 
