Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppimisteooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligentsus, võgotski, muusik, gardner, keeleline, kehalis, kinesteetiline, naturalistlik, bandura, motivatsioon, võimekust, vallata, kiires, tunnetuse, interaktsioon, howard, inteligentsus, seitse, lisas, kaheksanda, lauseid, rikast, lugusid, rikkas, juttude, operatsioonide, laadi, andekuse, laulda, muusikalises, liigiks, ütlema, toonud, sedavõrdVõimed Mihkel K 11.R Multiintelligentsuse teooria. · Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe teooria (1983). · Vaatles intelligentsust võimena. · Gardneri arvates on igal inimesel olemas kõik intelligentsiliigid (ei ole ühte üldvõimekust nagu taiplikkust, võimet arutleda, võimet mõelda abstraktselt), kuid igas inimeses moodustavad nad unikaalse kombinatsiooni. · Gardner eristas vähemalt seitse üksteisest sõltumatut vaimset võimekust, hiljem lisas kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. · Head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises,
.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik
arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. •Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub tegemiste edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatika ülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.
arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste
uues kontekstis, ka võime lülitada uusi ideid toimivatesse tegevusmallidesse. 1) uudsus (ahhaa), 2) automaatsus. Praktiline tahk. Võime kasutada ideid ja loovust kasulike rakendustena ja veenda teisi nende rakenduste kasulikkuses. Samuti võime muuta reageeringut erinevatele keskkondadele. 11. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 1) Lingvistiline intelligentsus on keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. See intelligentsuse tüüp avaldub kõige ehedamalt kirjanikel, oraatoritel, advokaatidel jt kutsealadel, kus on kõrgete lingvistiliste võimete vajadus. 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamises põhjuslikest seostes, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus
............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad.
Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel.
muusikaline Sisu ja sooritus. interpersonaalne kuidas teis tajud intrapersonaalne kuidas ennast naturalistlik 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid 25. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimeid? võimekust tänapäeval? Diagnostilistel ja uurimuslikel eesmärkidel
intelligentsusteooriast lähtutakse. 5) Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Tegi 468-st testikomplektist faktoranalüüsi. See näitas, et vaimsetes võimetes saab eristada kolme kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis. II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4)
hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale. Mõtlemine on aktiivne protsess ja sellega peab arvestama Põhimõisteid peab teadma Arengu teooria puudused liiga jäik uurimismetoodika, toetus liialt verbaalsele testimisele. Matemaatilise arengu puhul ei lange kokku, matemaatika ja keeleteadus on erinevad. Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng
seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi Psühhodünaamiline koolkond Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega
psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
kuni 7. eluaastani, objekte ja nähtuseid tähistatakse sõnadega, arvatakse et kõik mõtlevad ühtemoodi, raskusi järelduste tegemisega. Konkreetste operatsioonide staadium: 7. kuni 12. eluaastani, mõtlemisvõime täiustub, mõistetakse et on rohkem tundeid ja mõtteid, suudetakse teha järeldusi. Formaalsete operatsioonide staadium: pärast 12. eluaastat. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, suudetakse asju läbi mängida ka mõttes. 7. Lev Võgotski panus arengupsühholoogiasse (mõtlemine ja keel - seletada). Tema järgi arenevad väikelapse mõtlemine ja keel paralleelselt, nendevaheline seotus tekib alles hiljem. Enesekeskne kõne on aga alguses sotsiaalset laadi ja muutub hiljem sisekõneks. 8. Mis on teadvus? Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. 9. Mis on uni, miks me vajame und? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat
Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt, uudselt ülesannet lahendada, äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded. Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
· närvirakkudevahelised seosed puuduvad · mina-tunne puudub · puudub seostatud keel Tunnetuslik ehk kognitiivne areng ... on maailma tunnetamine ja mõtestamine, mille abil toimub keskkonnaga kohanemine. · 3-7 aastase lapse mõtlemine on egotsentriline ehk enesekeskne, see tähendab, et laps arvab, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi ning et tema on sündmuste põhjustaja. · Alates 12. eluaastast kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Lei Võgotski arvates on 8-aastane laps võimeline loogiliselt mõelda. Tähtis koht on keele arengus (sümbolitel). Keel ja mõtlemine areneb väikelapsel paralleelselt. Seos tekib hiljem. Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene selles arengus 8 astet. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks. Igas etapis on nii negatiivseid kui ka positiivseid ilminguid. NB ! Peamine on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused.
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud. 7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis“ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee. 22.Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema
MacArthuri Suhtlemise Arengu Test (CDI Communicative Development Inventories) 1993 Adapteeritud rohkem kui 20 keelde Sõnad ja zestid (9-16kuulistele) Sõnade nimekirjas 383 sõna 19 semantilisest kategooriast Sõnad ja laused (16-30kuulistele) 629 sõna 22 kategooriast Kõne omandamise teooriad 1.ÕPPIMISTEOORIA 2.KÕNEORGANI TEOORIA 3.KOGNITIIVNE TEOORIA 4.SOTSIAALNE LÄHENEMINE 1.ÕPPIMISTEOORIA F. Skinner 2.KÕNEORGANI TEOORIA Chomsky, Lenneberg, Fodor jt. Sotsiaalne ja keeleline isolatsioon Aveyron'i metsik poiss Victor Genie juhtum Isabell'i juhtum Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz, mis küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K
Operantse tingimise puhul põhjustab õppimise vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus tuleneb alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset tagajärge 74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi? Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine (uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu) 75. Mis on mälu? Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega. Selle teeb võimalikuks psüühiline protsess mälu. Mälu on psüühiline
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud
Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid.
käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon
2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia,
Kokkuvõtte: - Keel on tihedas seoses mõtlemisega ning teadmista ja kogemuste omandamisega. 28 Noam Chomsky (1928-…) Ameerika keeleteadlane - Keeleorganiteooria kõige väljapaistvam eindaja. 29 Motiivid ja vajadused - Motivatsioon - üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. - Motiiv - üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. - Vajadus - keha või psüühika toimimise seisukohtalt olulise omaduse puudujääk. Vajadus võib olla: 1) bioloogiline vajadus 2) kultuuriline vajadus Bioloogilised vajadused on kiiresti rahuldatavad, aga enamasti tähtamad on kultuurilised vajadused. - Eesmärk - tegelik või kujuteldav bjekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse.
Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine, suhtlemine - Primaarne – praegu olen siin, teen seda - Reflektiivne – võime ette näha (tegu ja tagajärg), ajas mõelda, mõelda abstraktselt, mida ühiskond arvab - Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine. Mida inimene teab iseendast (füs, sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James) - Tegijad: Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid. Tähelepanu on psüühilse aktiivsuse seisund, mis väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. - Liigid: tahteline/valikuline: keskendumine, ümberlülitumine, eesmärgipärane käitumine; tahtmatu: reageering ärritajale; tahtelisjärgne - Omadused: valivus (filter), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja
annaabi.ee 
