Miks on õppimine tähtis Lugupeetud Õpetaja ja head klassikaaslased. Mina räägin täna teile sellest, miks on vajalik koolis käia. Õppimine on elualuseks. Minu arvates on õppimine teadmiste omandamine iseenda jaoks. Iga päev, iga minut, iga sekund õpid sa midagi juurde ja kõik vaid enda jaoks, mitte keegi ei saa õppida sinu eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõik juurdeõp
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas. Lisaks arendab ja rikastab õppimine õppija isikut. Pinnapealne õppimine on kasulik koolis, kus tuleb omandada liialt teadmisi erinevates valdkondades. Pealegi kui on kiire ja siiski on vaja positiivne hinne k�
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. Need on kogemused, tead
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info ha
tekstülesannete lahendamisel. · Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne kinnitus. Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine
teisejärgulistesse detailidesse. Tajutüübilt/testide järgi olen visuaalne õppija, mulle meeldib läbi näidete infot vastu võtta. Õpiharjumused, testimise tulemusel on mul üsna tagasihoidlikud, sest pean oma koormust õppima rohkem planeerima, lisaks olen sunnitud tänu tööle õppima õhtusel ajal väsinud keha ja peaga. Täna pean oma õpimotivatsiooni üsna kõrgeks st, et olen saaduga rahul, kuigi on teatud ained mille õppimiseks on motivatsioon alla keskmise, need lihtsalt ei paku mulle huvi muud põhjendust ei oska ma pakkuda. Isiksusena olen rohkem orienteeritud vajaduspõhisele õppimisele. Põhjalikumalt õpin neid aineid mida pean enda jaoks oluliseks. Iseseisvaõppijana loen alati mind huvitavat kirjandust, hoian silmad kõrvad lahti kus midagi uut on sellest kohe kinni ka haaran, ehk õpin igal sammul. Kui mul on vaja mingi hulk materjali kiiresti ja samas ka tõhusalt ära õppida siis jagan materjali osadeks ja jaotan
vajaksid mõlemad eraldi lahti seletamist. Õpihoiakud Hoiak on püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil ja on seega inimese isiksuse juurde kuuluv nähtus. Õppimise tulemust mõjutavad meie hoiakud õppimise suhtes ja arusaam enda võimest õppida. Meie hoiakud mõjutavad motivatsiooni. Kui see hoiak on õppimise suhtes positiivne, on meil kergem olla motiveeritud õppima. Kui see on aga negatiivne, siis puudub meil ka motivatsioon õppimiseks. Kui inimene arvab, et õppimine on tema jaoks raske, siis ta ei pruugi seda üritadagi. Samas unustab ta, et kui ta on õppinud midagi enda jaoks huvitavat, siis pole see sugugi raske olnud. Probleem on selles, et huvipakkuvate asjade omandamist ei peeta tihti õppimiseks, kuigi ka see on õppimine. Kui inimesel on huvi millegi suhtes, on selle õppimine hulga kergem. Õpihoiakuid liigitatakse ka pindmiseks (pinnapealseks) ja süvitsi minevaks (sügavaks). Pindmise
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
Õppimine Õppimine on tegevus, mille käigus omandab õppija (kelleks võib olla nii inimene kui ka loom ükskõik, millises vanuses) teadmisi, kogemusi ja oskuseid, mistõttu toimuvad tema käitumises ning mõistuses püsivad muutused. Õppimine on keeruline psühholoogiline protsess. See ei seisne vaid millegi meeldejätmises, õppimise eesmärgiks on õpitava omaksvõtt ning sellele vastavalt käituma hakkamine. Õppimine võib toimuda tahtlikult ja tahtmatult. See tähendab seda, et mõned asjad saadakse selgeks neid spetsiaalselt ning teadlikult õppides, näiteks koolitundides matemaatikavalemeid õppides. Toimub informatsiooni hankimine ja seejärel süstematiseerimine. Teadmiste omandamine leiab aset tegevusena, mille käigus püüeldakse kindla eesmärgi suunas. Mõni teine asi võib aga külge jääda märkamatult, ilma, et selle omandamisest oleks iseennast teadvustatud või seda tahtlikult, ettekavatsetult tehtud. Sellist liiki õppimin
õpeta". - Lühiajaline mälu, reaktsioonivõime ja muud psühholoogilised õpivõimed on täiskasvanul tõesti nõrgemad kui noorukil, kuid rikkalik elukogemus, analüüsi- ja üldistamisvõime loovad märksa paremad eeldused tulemuslikuks õppimiseks. Õppija on edukam, kui saab õpitut seostada ja mõtestada oma igapäevaeluga. * Täiskasvanud õpivad hoopis teisiti kui lapsed. - Rikkalikud kogemused, suunatus praktiliste probleemide lahendamisele, tahe leida iseseisvalt vastuseid - need tunnused eristavad täiskasvanut lapsest. Õppimise protsess ise on oma olemuselt sarnane. * Parim koht õppida on klassiruum. - Järjest enam teadvustatakse õpikohtadena ka töökohta, pereringi, sõpru, raamatukogusid jms. Täiskasvanute õppimist toetab nn edutainment (education + entertainment ehk haridus + meelelahutus). Tegutsemist ja suhtlemist võimaldav keskkond soodustab õpetlike kogemuste saamist, kuid teadmiste, oskuste,
Õppides loon ennast Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus mõtestab õppimist siiski laiemalt, kui me seda tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatud teadmistega. Me õpime ka millegi korduva läbitegemisel, teistega suhtlemisel või millegi sügava läbielamisel. Milleks on vaja õppida õppima? Kursus „Õppides loon ennast“ ongi selleks, et leida enda jaoks õige õppimisviis, mõista teisi inimesi õigesti, käituda vastavalt olukorrale, osata ennast väljendada ja oma soove teistele välja öelda. Juba kõige esimeses tunnis tuli välja, et igaüks on erinev. Inimesed tahavad erinevaid asju, neil on erinevad vajadused ja eesmärgid. See, et kõik suudaksid õpitavat materjali omandada ühtmoodi, käituda ja vajada täpselt samu asju ei ole võimalik. Kursuse kõige olulisemateks teemadeks pean järgmisi kurs
saa üldistada. Meeldib saada uusi kogemusi ja nendest õppida. Nii jääb õpitu ka hästi meelde meenub seminaris tehtud praktiline tegevus jms. Tegutseja olen ka kodutöödes ma ei jäta neid reeglina viimasele minutile vaid sean järjekorda ja teen esimesel võimalusel ära. Tegutsejana ei meeldi mul aga grupitööd kuna tahan teha asju omas tempos ja kellegi tegemata töö häirib mu õppetegevust tugevalt. 5. Võte Mis on minu motivatsioon õppida ka ebahuvitavaid asju? Olen oma loomult küllaltki uhke inimene ja mu iseloom ei luba läbikukkumist. Kui ma olen valinud õpingud ülikoolis siis tulevad need ka lõpetada ja saavutada eesmärk. Selline sisemine motivatsioon on mul terve elu olnud kui alustada siis ka lõpetada! TIINA LIIV
kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi uut teada. 3. Mis on areng, millal see algab ja kuidas mõjutab õppimist ning õpetamist? Tooge näide, kuidas füüsiline areng mõjutab õppimist. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Areng on kulgemine küpsuse saavutamise suunas, mis kestab eostumisest kuni surmani. On kiirem lapse ja noorukieas. Ning pole silmaga nähtav (muutused mõtlemises, tahtes, hoiakutes jne)
vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises mõjus. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele ja ka lapsevanemale. Minu vanemad õpetasid mind rääkima, kuidas mu päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, siis püüdsime koos lahendust leida. Selgitus, mis võis mu vanematele tunduda lihtlabane, võis osutuda mulle hädavajalikuks. Õppisin halva hinde korral lahendust otsima. Probleemist aru saama, mitte seda probleemi eemale tõukama. Sama kehtis ka heade hinnete puhul. Ma ei mäleta,
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
aastast kodus olemist ja mõtlemist avastasin enda jaoks sotsiaaltöö. Praegusest vaatenurgast on minu õpieesmärgid paigas ma tean, milleks ma õpin ja millised on minu ootused õpitule. Olen seadnud endale pikaajalised eesmärgid ja püüan visalt nende täitumise poole. Minu kõige nõrgem külg on see, et ma võtan kõik ülesandes ja tööd käsile nii-öelda viimasel minutil, samas tundub see veider kuid minu jaoks ideaalne, sest siis tekib mul kõige parem motivatsioon, ma tean, et just selles ajaks peab mul kõik valmis olema ja ma saan sellele keskenduda korralikult. Ma ei ole eriti hea koosõppija, mulle meeldib rohkem üksi kodus ja vaikuses õppida. Seega ei vaimustu ma grupitöödest ega ka klassile mingi kodutöö ettekandmisest. Kui ma seisan klassi ees ja näen kõike neid pilke, mis mind vaatavad tabab mind seesmine paanika, ma lähen näost tulipunaseks. Loomulikult viin ma alustatu lõpule kuigi ma ei tunne end mugavalt. Minu kuidas nüüd
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õpieesmärkide
Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või
ÕPPIMINE 1. Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui arvutite puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sh isegi ühe teadusharu piires. 2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Õppimise tõhusust suurendab efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades ka õppijat. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatu
Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive(nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus
objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestamine ei sobi passiivsele õppijale vastastikune areng ei käsitle mehhaanilist õppimist
teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Vaatlusõppimisel on neli komponenti: 1) Tähelepanu(milliseid mudeli käitumise aspekte märgatakse; kuidas neid väärtustatakse); 2) Säilitamine (sündmuste kodeerimine reeglite või mõistete vormis); 3) 'käitumise produktsioon' (sümboolsed mõisted `tõlgitakse' käitumise keelde; jälgitakse ja arvestatakse oma käitumise tagajargi); 4) Motivatsioon Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Üheski uurimuses, olgu tegu mis tahes psühholoogiakoolkonnaga või vaatenurgaga, ei ole väidetud, et televisioonis esitatud vägivalla vaatamine oleks lapse psüühilise arengu seisukohalt ohutu või tähtsusetu. Üksmeelt ei ole selles, kui suurt ohtu vägivallaga seotud meelelahutuste jälgimine kaasa toob. 1972. aasta mais tegi suur ameerika uurimisrühm ettekande, milles on öeldud, et nende
Tartu Raatuse Gümnaasium Mälu ja õppimine Referaat Koostaja: Merilyn Martis Klass: 11.b Juhendaja: Tartu 2009 Kasutatud kirjandus: · http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine · http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36731/ opi_yld.pdf · ,,Psühholoogia alused" Juhan Sõerd · ,,Psühholoogia Gümnaasiumile" Tartu Ülikooli kirjastus,2002 · http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm · www.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/15.%206ppimine%20ja%20m2lu.ppt Õppimise olemusest Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest käsitlusest. Õppimise definitsiooni võiks sõnastada nii: suunatud tegevus ,mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset püsivad muutused. Õppimine aga psühholoogilises tähenduses võib oma
Eneseanalüüs portfooliona ISIKSUS Mugavusi ihkav romantik Olen õrnatundeline, kuid sihikindel, tundlik, energiline, mitmekülgne, seltsiv ja viisakas, kuid tihti ei näita ma maailmale oma tõelist palet, lahke ja kaastundlik, haavun väiksemagi eksliku märkuse peale, tagasilöögid ja arvustused lähevad südamesse, teadmishimuline, korraarmastaja, meeldib elada unistustes, väiksed asjad ärritavad mind. Olen ka uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. Olen suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et mind millestki huvitavast ilma jäetakse. Mul on palju kujutlus- ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Tihti olen mingist ideest või projektist olla niivõrd haaratud, et kõigeks muuks jääb vähe aega. Minu entusiasm haarab, nakatab asja vastu huvi tundma teisigi inimesi. Hea suhtlemisvõimega tajun ma hästi teiste suhtumist p�
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alle
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Uue õpitehnika rakendamine õppimises TALLINN 2012 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise või mõne muu mitte nii huvitava tegevuse alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema või tegevus on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises
Tagasiside aitab luua seoseid harjutuse sooritamisel saadud parameetrite ja lõpptulemuse vahel. Positiivsel tagasisidel on osa õpilaste motivatsiooni väljakujunemisele. Negatiivne ja kriitiline kahanda soovi harjutada. Tagasiside 3 otstarvet: toimib kui juht; aitab luua seoseid parameetrite ja lõpptulemuste vahel; võib toimida motiveerivalt. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 8. Tagasiside liigid (sisemised, välised, verbaalsed, mitteverbaalsed) 1) Sisemine tagasiside võetakse vastu proprioretseptoritega (keha saab teavet asukoha ja selle muutmise kohta lihaste, kõõluste, liigeste ja tasakaaluelundite kaudu). Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
