Õppides loon ennast
Õppimine
on suunatud tegevus, mille tulemusel
leiavad õppija käitumises või
käitumis-võimelisuses aset
suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus mõtestab õppimist siiski laiemalt, kui me seda tavaelus oleme
harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis
omandatud teadmistega. Me õpime ka millegi korduva läbitegemisel, teistega suhtlemisel või millegi sügava läbielamisel. Milleks on
vaja õppida õppima?
Kursus „Õppides loon ennast“ ongi selleks, et leida enda jaoks õige
õppimisviis, mõista teisi inimesi õigesti, käituda vastavalt
olukorrale, osata ennast väljendada ja oma soove teistele välja
öelda. Juba kõige esimeses tunnis tuli välja, et igaüks on
erinev. Inimesed tahavad erinevaid asju, neil on erinevad vajadused
ja eesmärgid. See, et kõik suudaksid õpitavat materjali omandada
ühtmoodi, käituda ja vajada täpselt samu asju ei ole võimalik.
Kursuse
Inimene peab ise otsustama, kas see huvitab teda ja kui palju selle õppimine kasu toob. Kuidas ma juhin oma õppeprotsessi. Aja jooksul on välja kujunenud halb harjumus teha kõik viimasel hetkel. Ma saan ise väga hästi aru, et see ei ole hea, kuigi üheks põhjuseks on see, et paljud asjad langevad samale ajale. Seega teen valiku, mis on esmatähti, mis mitte. Kui kõike teha ühel päeval, siis lõpptulemus on see, et midagi ei jäänud meelde tehtud töödest. Aga vähemalt ma proovin ennast vähehaaval parandada.Minu õppimise omapäraks on aga see, et ma tahan olla toas 6 üksi, kus vaikselt mängib taustaks võõrkeelne muusika, mis mulle meeldib aitab keskenduda. Niimoodi olen õppinud juba algkassist saati. Kui keegi räägib kuskil kõva häälega, on minu jaoks võimatu asjasse süveneda, kuna siis lähevad mõtted lihtsalt mujale.
konstruktivistid, et õpilasel peaks olema õppeprotsessis aktiivne roll, mitte õpilast tuleks passiivselt niiöelda täita teadmistega. See tähendab, et õppeprotsess peaks olema aktiivne tegevus ehk enamasti läbi käelise tegevuse õppimine.Seda seetõttu, et käelise tegevuse kaudu on nende töö tulemus kergemini näha. Seega õpetaja on suunaja ja toetaja, mitte ei kalla valmisolevaid teadmisi õpilastele nö pähe. Oluliseks peetakse ehedat loomulikku õppekeskkonda, milles õppides seostuks õpitav ka reaalse eluga. Konstruktivistide eesmärk oli luua nn. uut haridust, mis keskenduks endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalustele. Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajajad. (Teppan, s.a.) 15 Kasutatud kirjandus Airasian, P. W. & Walsh, M. E. (1997)
tekstimassiivist üles teatud „stringi“: oma nime. Kasutades for-tsüklit, ei olnud see keeruline. II mooduli õppimiseks läks mul umbes 30 min. 5.4. While-tsüklite kasutamine JavaScriptis Sissejuhatus while-tsüklite kasutamisesse JavaScriptis Lohetapja mäng Neljandas moodulis õppisin tundma while-tsükleid. Nende ülesanne on sarnane for-tsüklitega. While-tsüklitega tekkis praktiliste ülesannete lahendamisel probleem: tsüklid jäid ennast kordama. Selle vältimine on ülimalt tähtis while-tsüklite loomisel, sest ilma selleta jookseb programm umbe. Tavalise while-tsükli põhimõte on, et mingi väide kehtib ainult siis kui teine väide kehtib. Tavaline while-tsükkel võibki mitte juhtuda kui tingimust ei täideta. Selle jaoks on tehtud do-while tsükkel. See käivitab enne teatud koodirea ja alles siis kontrollib, kas väide on kehtiv. See moodul ei olnud väga raske, kuigi enda do-while tsükliga läks mul kauem kui eeldasin
Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel: lugupidamine grupi liikmete vastu, eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus, mitte midagi isiklikku, konstruktiivsus, teemas püsimine, 15. Mappõpe (portfolio). Mappõpe võimaldab rakendada arvuteid väljapool õppetunde, integreerida erinevaid õppeaineid, kasutada erinevat tarkvara õppeainetes. Annab õpilastele vabaduse sooritada töid sel ajal, kui endale kõige enam sobib, õpetab töid planeerima, õpetab ennast hindama ja oma tegevusi analüüsima. Õpetajad saavad enam tagasisidet õpilastelt. Veerandi (poolaasta, tsükli ...) esimesel tunnil saavad õpilased tööde nimekirja koos neile esitatavate nõuetega, mis peavad olema õpimapis vastava ajaperioodi lõppedes. Õpilastel on võimalik sooritada neid töid kas arvutitundide ajal või pärast õppetunde (kas koolis või kodus) enda poolt valitud ajagraafiku järgi. Õpimappi võib õpilane panna ka valiku tunnitöödest (näiteks
olulisem kui neidude jaoks. 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Vastanud noormeestest 7% kardavad rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 3% vastanutest kardab natukene rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 21% kardab vahepeal rääkida võõrkeeltes, 40% ei karda rääkida üldse võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees. 29% tunneb ennast mugavalt klassikaaslastega võõrkeeltes suheldes, mille peamiseks põhjuseks oli see, et kõik klassikaaslased on lähedased inimesed ja pole põhjust tänu sellele karta. 17 Joonis 6. Neidude kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Vastanud neiudest 10% kardab rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes, 9% kardab rääkida väheke klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 32% kardab rääkida võõrkeeltes
võimalik luua uusi nn häid mõtteringe. Seega kõik probleemid säilivad ning need kantakse üle teistesse situatsioonidesse. NÄIDE: Probleemi lineaarne kirjeldus: mees joob tööl, mistõttu muutub tõenäolisemaks tema töölt vallandamine. Probleemi nõiaring: kui mees tunnetab, et töö on talle vastumeelne, hakkab ta jooma. Kui ta on joonud, siis töötab ta halvasti ning tema kolleegid ja ülemused on tema peale pahased ning ta satub isolatsiooni. Nüüd tunneb mees ennast veelgi halvemini ja joob rohkem. Juhendamisel kasutatakse teatud spetsiifilisi küsimusi. Selle asemel, et uurida probleemi, esitatakse küsimusi ootuste või probleemi puudumise kohta. Päritakse nende sammude koh- ta, mida nõustatav oma probleemi lahendamiseks on juba astunud. Küsitakse ka seda, mis on osutunud kõige tõhusamaks. Sageli alustab nõustaja vestlust küsimusega, milline tulemus nõustatava arvates sel vestlusel on või peaks olema. Küsimuste näited (ringküsitlemine):
See, mida te teete, määrab otseselt selle, mis te selgeks saate. Samas peab meenutama ka asjaolu, et vead on üks osa õppimisest. Küsimus: Kas ma suudan piisavalt ja küllalt kiiresti õppida? Juhtimislahendus: Hakake õppima- jalamaid! Suur õpetaja nr 1: vead Vead ütlevad meile, et see, mida me teeme, ei tööta. Nad ütlevad meile, et midagi on korrast ära. Enamasti me hakkame otsima seda "midagi"- ainult mitte enda juurest. Tegelikult peaks just esimesena vaatama ennast. Vead on nagu teeviidad, kuhu on kirjutatud: "Õppimisvõimalus". Vead on elu servomehhanismid- neid ei tasu karta, sest alati õpitakse nendest rohkem kui arvatakse. Küsimus: Kas ma teen küllalt vigu ja õpin neist piisavalt? Juhtimislahendus: Vead annavad võimaluse õppida- haarake neist kinni! Suur õpetaja nr 2: viha Su enda viha on üks sinu suurimatest õpetajatest,sest see aitab sinul ennast kui juhti paremini tundma õppida. Kui raske seda kogemust poleks ka alla neelata, õppimise
räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid.
Kõik kommentaarid