Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt
"Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele" Elus on asju, mida inimesed peavad teadma, olgugi, et nad on noored ja kogenematud. Inimese aju üks põhi omadusi on õppimine ja oskuste omandamine. On olemas oskusi, mis on lastel juba sündides saati. Me hingame, me näeme, me proovime ennast väljendada. Me ei pea seda õppima, sest see on looduse poolt meile kaasa antud. On asju aga, mida me teeme õppimise tagajärjel. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest, mis teeb lastest nõrga inimese. Kaitstakse koolis, kodus ja trennis. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis t
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega
templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis ollakse vaid lihtsalt inimene, kes jääb ootama et kõik sülle kukuks, kui ise midagi teha ja tahta, raske saab see küll olema, aga lõpuks saad sa ikka selle kätte ja hea on hakata maitsma oma vilju, parem on olla keegi ja need rasked teed läbi käia, aga mitte selline kes loodab ja ootab, et miskit nüüd sadas sülle või hakkaks midagi juhtuma. Mina olen mõelnud, soov oleks mul saada giidiks: miks ma jah
Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
Ühes olen kindel et,... /Teadvuse seesmises struktuuris kuulub juhtiv koht kahtlemata teadmistele, millele toetudes inimene tegutsebki ratsionaalselt ning kujutab endast homo sapiensi / Lisaksin lausele veel selle, et mitte ainult ei kujuta homo sapiensi vaid kujundab homo sapiensi või homo homo sapiensi. Hariduse ajaloona võib vaadata teooriate, meetodite ja hilisemalt ka mitmete administratiivüksuste n koolide arengut muistsest ajast kuni tänapäevani välja. Haridus ise on välja arenenud inimese võitlusest ellujäämise nimel /Inimkonna ajalugu see on inimese vabanemise ajalugu, pideva paratamatuse painest / . Haridus võib olla formaalne, viidates seljuhul traditsionaalsele õppele kus õpetaja jagab instruktsioone õpilastele vastavalt õppesuunale ja teeb seda mingis kindlas õppeasutuses. Informaalne haridus viitab aga üldsotsiaalsele protsessile mille abil inimesed omandavad teadmisi ja oskusi mis
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-s
Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. See on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, poliitikutele või ärimeestele jt. Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus. Oskavad teisi hästi motiveerida ja saavad hakkama nende emotsionaalsete ning isiklike probleemidega. Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte
kogemusi, et oleksime kompetentsed tegutsema nõnda keerukas ja seotud eluvormis, nagu seda on inimühiskond (Donald, 1991). Kõik komponendid indiviid, sotsiaalne praktika ja tööriistad kuuluvad kokku ja on inimese toimimise mõistmiseks võrdselt vajalikud. Me võtame ühiskonnalt üle kõnepruugi, esilekerkivate probleemide sõnastamise ja lahendamise viisid ning kasutame neid oma tarbeks. Kultuurilisi kujutlusi ja tööriistu viib edasi suhtlemine ja see on ühenduslüliks ka kultuuri ning inimese mõtlemise vahel. Lapse kultuurilise arengu iga funktsioon esineb kahekordselt või kaheplaaniliselt. Esiteks sotsiaalne plaan ja seejärel psühholoogiline. Meie mõtetel ja ideedel, nagu ka viisil käsitada olukordi, on sotsiaalne ja interaktiivne päritolu. Oleme tihedalt seotud ümbritsevaga, ajalooga ning kujutluste maailma ja sotsiaalsete praktikatega. Me õpime probleemide lahendamist, meeldejätmist ja muid sarnaseid strateegiaid
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
igasse ringi. Tunnen ja näen, et see laps on täitsa ära kurnatud. Nii et õppimisel ongi vaja igal inimesel leida endale sobiv stiil. See mis sobib sulle, ei pruugi sobida su pinginaabrile. Igal inimesel on tähelepanu valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Ka õppijad on erinevad mõni õpib kuulde põhjal , teine eelistab näha ja kolmas soovib ise teha. ,,Parem vähe ja paremini!" on õppimise kuldreegel. Ka meie oma president Toomas hendrik Ilves on ölnud, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla. Eestlased on hariduseusku rahvas. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud. Kui inimene õpib, teeb ta seda temale ainuomasel viisil- see ongi inimese õpistiil. Ei ole olemas õiget või valet, head või halba õpistiili. Olles ise loengus panen enda jaoks alati kirja tähtsad asjad ja mõnikord
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab,
· ,,Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et saavutada elus midagi silmapaistvat." (Mark Twain) ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei · ,,Õppimine seisneb heaks inimeseks saamises, mitte juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades niivõrd faktide omandamises. loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada · ,,Õppimine teeb inimeseks." (Demokritos) ka sind ennast." (E. Hemingway) · ,,Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma · ,,Üritada iseend liigitada on sama kui üritada enda Gandhi, India rahvusliku vabadusliikumise vaimne ja hambaid hammustada." (Alan Watts)
naisõiguslane) · ,,Need, kel on tarkust, ei ennusta. Neil, kes ennustavad, tarkus puudub." (Lao Tzu) · ,,Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama." (Santayana) · ,,Niisugust raamatut polegi, millest poleks õppida midagi head. (Johann Wolfgang von Goethe) · ,,Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast." (E. Hemingway) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma Gandhi, India rahvusliku vabadusliikumise vaimne ja poliitiline juht) · ,,Nälg on parim kokk." (Cicero) · ,,On paljusid, kes omavad mitmesuguseid teadmisi, kuid ei oma tarkust." (Demokritos) · ,,On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsusviis, kuid kõik eelenevalt läbiproovitud olid veel halvemad." (Churchill)
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
Mina näen oma vaimusilmas siiski ette rikastena just neid üliarenenuid, õpihimulisi ja tohutult intelligentseid inimesi, kes juba oma võluva naeratuse ja paari keerulise lausega suudavad veenda inimesi oma harituses. Kuid kõik see on pelgalt illusioon. Toon kasvõi ühe hea näite meie endi elust. Antud hetkel arvestades majanduslangust läheb kõige paremini riigisektoril. Minuteada puudub ministri kohale kandideerivatel inimestel nõue omada riigiteadustega seonduv haridus ning siinkohal tekibki minul küsimus. Milleks õpetada inimestele riigiteadusi kui selle hariduse omandamisel ei ole neil mingit eelist tööle kandideerides? Loomulikult ei saa ma sellele küsimusele vastust mitte kusagilt, sest ega inimesed isegi ei tea ju, miks see kõik nii loodud on. Süsteem on keeruline, aga toimib. Kui mul oleks piisavalt võimu ja tahet, sooviksin süstida inimestesse entusiasmi õppimisel, toetada neid rohkem rahaliselt ja panustada haridusse, sest olen üsna
Kogu kasvatuskunsti aluseks on loodus. Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult-mitte midagi teha! Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimuma mitte teineteise järel või kõrval, vaid teineteise sees ja teineteise läbi. Esimene metoodiline käsk on vaatlus. Teine on isetegevus ja kolmas terviklikus. Kasvatussüsteeme on Rousseau arvates 7. Nendeks olid intellektuaalne haridus, tahtekasvatus, seksuaalpedagoogika, tundekasvatus, esteetiline kasvatus, usuline kasvatus ja naise kasvatus. Varane lapseiga Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks. Inimese kavatus on ainuke, mille suhtes oleme täielikud peremehed. Et inimest kujundada, tuleb teda takistada, et ta midagi ei teeks.
Haridus maailmas – kohustus või võimalus. Et vastata minu arutluse küsimusele, on vaja algul defineerida hariduse tähendust. Haridus on isiku arendamise protsess, mille eesmärgiks on isiku kasvatamine, teadmiste andmine, mille käigus isik õpib väärtuste ja käitumisnormide tundmist. Tänapäeva ühiskonnas haridus mängib suurt rolli, hariduse omandamine tähendab sinu vabadust. Haridus avab ukse paremasse maailma, kus inimestel on võimalus oma teadmisi rakendada ja elada sellist elu, mida nad ise tahavad. Vaadates minevikku, kus haridust omandasid ainult osa elanikkonnast, on praegu aina rohkem inimestel võimalusi hariduse saamiseks. Kuid isegi tänapäeval leidub maailmas inimesi, kes ei omanda isegi algharidust. Mida ikka toob haridus inimeste ellu. Kas haridus on kohustus või võimalus? Hariduse omandamine algab juba varases eas
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
võimaluse tegeleda vabatahtlikkusega, mis annaks neile omakorda võimaluse pakkuda oma kogemusi ja teadmisi erinevatele valdkondadele ja mis aitaks samuti kaasa ka tööhõivele. Eakamate inimeste aktiivset vananemist saab parandada ka tööturu abiga, selleks tuleb luua paremad töötingimused ja kaotada sotsiaalne tõrjutus, kuna vananedes kasvavad nii inimeste vaimsed võimed, mõtlemine kui ka nupukus. On ju ka Johann Wolfgang von Goethe öelnud, et ei piisa sellest, kui teatakse, vaid et teadmisi tuleb ka rakendada. Vanema generatsiooni esindajad on tööle pühendunud ja kohusetruud, nad on andekad, hoolivad ja ustavad. Kõigest eelnevast võib järeldada, et töötingimused tuleb viia vastavusse eakate tervisliku seisu ja vajadustega. Dorothy Thompsoni sõnul pole aastad vanusega seotud ja loodus ei jaga energiat võrdselt ja korrapäraselt. Mõned sünnivad vanade ja väsinutena, teised muutuvad seitsmekümnestena tugevateks
Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad meesteks; lastel on omapärane viis näha, mõelda, tunda. Lapseiga on mõistuse uneaeg. Esimesed võimed mis lapses arenevad, on meeled. Ta näeb, kuuleb, maitseb ja nuusutab peaaegu sama hästi kui täiskasvanu. Nii leiavad ka teised arenemisastmed tunnustamise ja omapärase hindamise. Milles seisneb Rosseau kasvatussüsteem? I. Intellektuaalne haridus Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult- mitte midagi teha. See aeg, mis halvasti tarvitati on palju halvemini kasutatud, kui täiesti puhatud aeg. Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies vabaduses looduse juhtimisel kehaliste harjutuste kaudu. Lapseeas on see ainuke võimalus vaimu harimiseks. Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik
arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Sellisel juhul areneb temas oskus otsida, seostada, võrrelda ja töödelda informatsiooni. Vastasel juhul muutub laps passiivseks ning teiste inimeste autoriteedist sõltuvaks. Kuna hariduse üheks väljakutseks on valmistada lapsed ette eluks kiiresti muutuvas maailmas, siis on selge, et neid tuleb õpetada mõtlema loominguliselt. Haridus, mis keskenduks ainult ühele mõtlemistüübile, poleks ammendav ega tasakaalustatud. Iga laps on teatud piires loominguline ja sellepärast on väga tähtis hakata nende loomingulisust arendama juba varakult. Kui loomingulisele suhtumisele (leidlikkus, avastamisrõõm, unikaalsete ja originaalsete lahenduste leidmine) on pandud alus õigeaegselt, siis kord juba omaks võetud, areneb see edasi. Selleks vajavad nad vaid tingimusi. Kõik lapsed on sündinud loomisvõimelisteks ja
* Täiskasvanud õpivad hoopis teisiti kui lapsed. - Rikkalikud kogemused, suunatus praktiliste probleemide lahendamisele, tahe leida iseseisvalt vastuseid - need tunnused eristavad täiskasvanut lapsest. Õppimise protsess ise on oma olemuselt sarnane. * Parim koht õppida on klassiruum. - Järjest enam teadvustatakse õpikohtadena ka töökohta, pereringi, sõpru, raamatukogusid jms. Täiskasvanute õppimist toetab nn edutainment (education + entertainment ehk haridus + meelelahutus). Tegutsemist ja suhtlemist võimaldav keskkond soodustab õpetlike kogemuste saamist, kuid teadmiste, oskuste, väärtuste, hoiakute, arusaamade muutumiseks vajab õppija võ imalust ennast analüüsida, seniseid kogemusi mõtestada. * Täiskasvanule on õppimine väline sundus. - Kiirete ühiskondlike ja majanduslike muudatuste taustal on saanud ülioluliseks töötajate pidev enesetäiendamine, mistõttu inimesed võivad tunnetada välist survet õppima asumiseks
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud enesearenduse instinkt, mis paneb meid hu
Kui on tahe, siis tuleb ka kannatlikkus. Harrastaja õpib tundma, kuidas tema keha on parimas asendis ning kuidas liikuda parimal viisil. See on väga tervislik, nii hakkavad kehas energiad ja veri paremini liikuma. Tulemuseks on parem enesetunne. On märgatud, et taiji tervistav mõju annab vanematel inimestel tunda rutem kui noortel, kuna noore inimese keha suudab taluda rohkem koormusi ega tunneta seetõttu muutusi organismis nii kergesti. Et taiji tervistavaid omadusi teatakse ammu, on alaga tegelevate inimeste ring aegade jooksul muutnud ka taiji'd ennast. Nii on sageli kõrvale jäetud võitluskunsti pool ning hakatud seda tegema kui hommikvõimlemist. Võimlemise ideed on propageerinud ka Ameerika filmid, kus näidatakse võitluskunsti maaliliselt kauni harjutuste kavana. Tegelikult filmilikult kauniks muudetud taiji ei toimi. Hiinas peetakse seda solvanguks, kui keegi ütleb, et sinu taiji on ilus. Samas võib inimene,
sama rolli (seda mis talle on tuttav) ja pole valmis midagi uut proovima. Õpiülesande eesmärgi püstitamine – kui eesmärk on õppijale liiga lihhtne või liiga keeruline, siis ei ole antud õpiülesanne tema jaoks väljakutsuv. Õppimise alusdokumendi tundmine annab õppijale lähtekoha isiklike õpieesmärkida püstitamiseks. Oskab paremini planeerida oma aega ja suunata fookust. 10. Selgitage, kas ja kuidas on Teie arvates seotud haridus ja haritus. Haridus näitab koolis omandatud teadmiset hulka, haritus oskus neid teadmisi ka elus rakendada. Nad täiendavad teineteist. Avar silmaring aitab koolis õpetatavat paremini eluga seostada. Seega toetab õppimist, annab motivatsiooni õppimisele. Ja koolis omantatavad teadmised annavad taas tõuke selleks, et ise uurimaks midagi juurde, mida kool ei paku. Kuid kooli lõputunnistus ei näita veel seda kui haritud inimene on. Õppida on võimalik ka
Õpilaste kanda tuleb vastutus õpitulemuste eest. Õpitavat keelt kasutatakse nii tunnis, kui ka väljaspool kooli (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused). Õpilane loeb ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Õpetaja valib sellised ülesandes, kus õpilane peab kasutama loovat lähenemist. Sõnavara ja suhtlusoskuse õpetamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab kasutada suhtlemisoskust erinevate keeleregistrite (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul) abil. Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) toob veel välja, et õpetaja suunab õpilasi analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahelisi seoseid ning jälgima 11 oma keelekasutust. Õpetaja planeerib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase, selleks ta viib läbi järgmisi töid: 1) loovtööd (kirjand, luuletus);
,,Algkoolis tahetakse meile anda ,,haridust", mitte hädavajalikke teadmisi." Tammsaaret häirib, et koolides on pearõhk õpetamisel, mitte õppimisel. Ta tahab teada, mida püütakse õpetamisega või õppimisega saavutada, kas üldharidust või hädavajalikke praktilisi teadmisi. ,,Mõistate: tahame, et algkooli lõpetanu oleks haritud inimene. Kas ta tõesti midagi teab või oskab, kui ta koolist ellu astub, see huvitab meid vähem. Peaasi aina haridus, haridus, haridus." ,,Kahte head asja ei suudeta anda. Inimene on kas haritud või ta oskab midagi." Tammsaare meelest on algharidus lastele liiga raske. Tahetakse õpetada igasuguseid teadmisi, kuigi kõige olulisemad on emakeele- ja arvutamisoskus. Talupoja pii ja lihuniku näide. Tammsaaret häirib, et koolisüsteemis püüeldakse liigselt ameerikaliku poole. Tehakse palju teste ning lahendatakse meeletutes kogustes ülesandeid mõtlemata sellele, et meie ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
