Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppevara analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peatükki, peatüki, inimeseõpetuse, armumine, lauselühend, lauses, lauset, arvamusi, marvin, mikk, kraavi, perekonnaõpetus, õpikut, võõrsõnade, jääma, illustratsioonid, psühholoog, sternberg, autorite, elulisi, motiveeriv, pildiga, erandeid, kultuuriti, üldistus, kaaslast, inger, kullasepa, seletatakse, korrata, juhus, vormides, grupiskokkuvõttev tekst, mis toob esile olulise. Peatükkide kui ka õppetükkide lõpus on õpilasele materjali läbi töötamisel abiks küsimused ja ülesanded, mis nõuavad vastuste saamiseks ka materjali iseseisvat võrdlemist ning kasutamist. Õpik annab õpilasele huvi korral edasiste teadmiste omandamiseks ka lisalugemist. Õpikus olev materjal vastab lihtsa keele reeglitele, motiveerib lapsi õppima ning sisendab õpilastes väärtushinnanguid. KASUTATUD KIRJANDUS 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. Mait Kõiv, Mati Laur (2007). "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG"
diagramme, mis muudavad teksti arusaadavamaks ning kutsuvad esile diskussioone. Näide õpikust: Pilt Narva põlevkivikaevandusest ning mille all on järgnev lause: Põlevkivi kaevandamise tagajärjel on Kirde-Eestis kasutuskõlbmatuks muudetud ligikaudu 30 tuhat hektarit maad. See on väga päevakorraline ning palju küsimusi ning arvamusi tekitav probleem. Kasutatud materjal: Jaan Mikk ,,Lihtsa keele reeglid" Jaan Mikk ,,Õppetöö motiveerimine kirjanduse abil" Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura ,,Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus"
küsimusele, aga ka omistades uut teemaga seonduvat materjali. Ühe peatüki põhjal ei saa teha üldistusi,kuid loetu ja nähtu jättis siiski positiivse emotsiooni. Lausete pikkus ei olnud häirivaks teguriks õppetüki sisu mõistmisel, need olid sisult lihtsad ja arusaadavad. Tekst oli esitatud mõnusas jutustavas. Meeldis üldine kujundus alapeatükkide jaotus, mõistekastike peatüki alguses, illustreeriva materjali rohkus. Kasutatud kirjandus 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. M. Kõiv, P. Raudkivi. Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile 5. E. Maripuu, I. Maripuu. Keskaeg II. Töövihik 7.klassile
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või
Ja see on oluline öelda, et raamatud armastusest mõjutavad palju inimeste arusaamist ja mõistmist, see puudutab eelkõige noori, nemad vajavad õiget definitsiooni. Need raamatud on teenäitajad, autorid kirjeldavad abielu ja armastus, reetmist ja pühendumust. Läbi selle essee kirjutan, mida arvan mina armastusest. Erinevate aegade inimesed püüdnud mõista selle tähendust. On öeldud, et kui tunned seda, siis tead, et oled armunud, kuid kas ikka oled? Mõned arvavad, põgus armumine ja peavad kogemata seda armastuseks. Teised võivad olla kindlad ja arvavad, et kui nad ei tea, siis see ei saa olla armastus. Aga ikkagi, iga uus põlvkond, jääb küsima. Mis on armastus" Mõiste- Armastus Vastavalt Oxford Ameerika sõnaraamatule “…Love is any of a number of emotions and experiences related to a sense of strong affection”. See on "ametlikult heaks kiidetud" definitsiooni armastuse kohta. Siiski tuleb mainida, et armastus on mõiste, mis on põhjustanud
lapse sündi edasi. Eriti väärtustavad haritud naised eneseteostust väljaspool pere konda. Kui naine sobivat meest ei leia, jääb ta pigem üksi ja kasvatab üksi last. Virtuaalse maailma osakaalu kasv Televiisorid ja arvutid. 1980. aastatel oli kanalite valik minimaalne ja televisioon vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat. 1990. aastatel avanes vaataja ees kirev ja sageli ilustatud pilt pereelust kogu maailmas. Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed, armumine, pettumine, lahkumine, eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused. Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi naudinguid. Televisioonile ja internetile kulub suur osa noorte vabast ajast. XXI sajandi perekonna väärtused? Eesti perekond. Pereväärtused ja hoiakud. 2009. aasta alguses korraldati TuruUuringute AS poolt küsitlus, mille käigus uuriti Eesti elanike perekonnaga seotud hoiakuid.
õpetaja tööd failiga). 6. Tekstis on olulise teksti esiletoomiseks kasutatud poolpaksu kirja (vajadusel ka kursiivi), mida eristab tekstist punktkirjariba (punktid 78). Poolpaksu kirja on kasutatud nii oluliste üksikute sõnade kui lausete puhul. 7. Lehekülje numbrile eelneb kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja lehekülje number (nt --- 1). 8. Õppematerjali tekstis liikumiseks ja otsingut hõlbustavad järgmised märgised: --- (iga lehekülje numbri ees); Peatükk (iga peatüki pealkirja ees); Ülesanne (iga ülesande numbri ees); Reljeefselt kohandatud (joonise, skeemi või graafiku nime ees, mis on reljeefseks kohandatud ja asub joonislehtede komplektis). 9. Iga ülesande numbri ette on kirjutatud sõna Ülesanne. Ülesandesisene numeratsioon on võimalusel jäetud samaks (näiteks a, b, c jne). Selle puudumisel või ülesande loogilisema liigendamise huvides kasutatakse ülesande numbriga seotud numberloendit (Näiteks Ülesandes 3 kasutatakse numeratsiooni 3.1., 3
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendam
On teemasid, mille puhul on vajalik ka empiirilise (kogemustel, katsetel põhineva) uurimistöö läbiviimine (proovitunnid, katsed, prooviprotsess jms). Siis võiks olla põhiosa struktuur järgmine: teema teoreetiline analüüs ja arendus; empiirilise uurimistöö läbiviimise ja meetodite kirjeldust, saadud andmete analüüs ning tulemuste interpretatsiooni. Iga peatükk algab uuelt lehelt (alapeatükkide kohta see ei kehti).. Iga peatüki alguses võiks olla väike sissejuhatav, lugejat ettevalmistav osa selle peatüki temaatikale (3-... lauset). Peatüki lõpus võiks selle peatüki peamised järeldused üldistada ja kokku võtta. Kokkuvõte peab vastama sissejuhatuses püstitatud eesmärgile, toob (veel kord) üldistatult välja töö tulemused ja lahenduse probleemile. Pärast kokkuvõtet järgneb allikate nimestik ja kirjanduse nimestik. Allikad
Ei tohi korrata oma mõtteid. Ei tohi jääda ühe küsimuse juurde pikalt. Alati kui Sa midagi väidad tuleb alati ka PÕHJENDADA! 9 Ole ettevaatlik absoluutsete väidetega oma kirjandis. ,,Kõik meie klassi tüdrukud tavad minna kõrgkooli." Igal tekstil peab olema selgroog. Selle moodustavad olulised mõtted ehk teesid. Teese võib paigutada: Lõigu keskmine pikkus on 6-9 lauset. Ühes lauses võiks olla 10-12 sõna. Lõppsõna/kokkuvõte: Lõppsõna on teksti oluline osa nagu seda on ka eelmised kaks. Lõppsõna on autori viimane võimalus lugejaile midagi väita või teda mingil moel mõjutada ja suunata. Lõppsõna eesmärgid: Ruua esilme teksti tuum(põhiidee); Esitada hinnang; Tervavndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; Võtta kirjand kokku. Kirjandi lõppsõna peab välja kasvama teema arndusest ehk töö esitataud
ajaga. Nt. Tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga. Preesens, imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust, väljendatakse tavaliselt verbil. *modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! Ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. *Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik. KÕNEVIIS Kondtisionaali e. tingiv kõneviis ; kui tuleks, oleks jne Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteesi või ebatõenäolisust, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne. Ingk: It was necessary that he speak (present subjunctive)
AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust. 1988. aastal toimus nn loominguliste liitude ühispleenum. See oli kultuuriinimeste reaktsioon muutunud ajale, võimalikele uutele tulevikustsenaariumitele. Need kultuuriinimesed hakkavad tasapisi mõtlema tulevikust lahus Nõukogude Liidust. Siin saab oma väljundi see kultuuriinimeste seltskond, kes nõukogude ajal on pidanud oma arvamusi kogua aeg kuidagi varjama või on pidanud tsensuuriga võideldes kompromisse tegema ja pole saanud otse oma arvamusi väljendada. Kultuuriinimeste roll 80ndate lõpus on väga suur. Toona tegid poliitikat paljuski aate- ja ideeinimesed, mitte niivõrd praktikud ja pragmaatikud. 80ndate lõpp on periood, mida kutsutakse metafooriga laulev revolutsioon, mis hõlmas mitmeid suuri rahvaüritusi nagu Balti kett ja Eestimaa laul. See on rahvusliku tõusu ajastu, taasärkamisaeg
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm...............................................................
kelle poolt on antud teemat uuritud); valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Sissejuhatus on n-ö töö visiitkaart, mille ülesandeks on äratada lugeja huvi ning anda lähteteave käsitletavast probleemist. Teoreetiline tagapõhi ja varasemad uurimused. Siin antakse ülevaade autori poolt püstitatud uurimisküsimuste senistest käsitlustest, nende uurimisel kasutamist leidnud
· Võimalik veel duaal(kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte. · Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind. Arvuklassifikaatorid Kohustuslikud arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või entiteedid. Kääne Käändekategooria peamine funktsioon on eristatud lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. · Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tahant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kuskil või alluvad
kirjaliku tõlke aluste, tõlketehnika, keelekorralduse ja empiiriliste uurimismeetodite kursustel. Üritame mitte eeldada eriti põhjalikke lingvistikateadmisi, vaid lahti seletada kõik need asjad, mida magistran- tidele on ikka tulnud ka loengus lahti seletada. Küll aga läheb lugejal tarvis analüüsivõimet ning julgust endas kahelda ja nõuda põhjendusi ka ilmselgena näivate väidete kohta. See ei ole klassikaline õpik, mis autorite isiklikke arvamusi peites 12 Sissejuhatus annaks ülevaate senistest teooriatest. Vastupidi. Kirjutamise motivat- sioon on algusest peale olnud tõdemus, et käsitletavaid keelealaseid tegevusi juhtivatel hoiakutel, tõekspidamistel ja teooriatel on kuskil mingi lõtk sees. Nad kas põhinevad vaieldavatel eeldustel, on vastuolus empiiriliste uurimistulemustega või sisemiselt vastuolulised, või on
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks
koputamisega. Teiseks motiiviks, mis enim silma jäi oli nõuandjate headus/reeturlikkus. Ühes loos andis vesiir kuningale väga head nõu, kuid kuningas seda võtta ei kuulnud ning seetõttu kaotas oma riigi. Midagi taolist sai kohata ka loos, kus õpetaja õpilasega maadles, ilmselt ei haaku see just nõuandja reeturlikkusega, küll aga tema kavalusega. Samuti võis sarnast motiivi lugeda välja antud peatüki lõpu poole, mil heatahtlik vesiir vangi pisteti ning kõik, küll mitte nõuandjad, vaid sõbrad, talle appi tormasid. Võrdlemisi keeruline oli leida väga sarnaseid hetki teatud motiivide puhul, seetõttu üritasin seoseid luua ka kaudsetel sarnasustel põhinedes. Teekond võib avalduda sisemaailma suunatud mõtiskluses või lõbustuste nautimises tekkinud jumalikule joovastusele sarnanevas joobumuses, mille mõlema ülesanne on juhtida inimest teekonnal Jumala juurde.
a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi).
Süntaksi põhiüksuse on lause e üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga ja fraas. Suulises kõnes on lause süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus. Ühtlasi on lause kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. Lausest väiksem üksus on osalause, mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustataksegi fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka lausemoodustajateks. Nt lauses mees läks metsa seenele on 4 fraasi nagu ka lauses üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. Mis vahet on fraasil ja moodustajal? Moodustaja on ühest või mitmest sõnas koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja
?
1 //muutuja käänamine
2 echo "${enimi}il on kiire auto!
";
Aga mis saab siis kui on vaja tekstis kuvada jutumärke ja/või ülekoma? Sel juhul
kasuta väljaspool teisi märke. Näiteks soovid tekstis kuvada kahekordseid
jutumärke, siis väljapoole lisa ühekordsed ja vastupidi.
?
1 //jutumärkide kuvamine
2 echo '"Welcome to Estonia"
';
3 echo "Shakespeare'i teosed
";
Probleem peaks tekkima siis kui väljastatavas lauses on mõlemad märgid,
näiteks "It's My Life" - Dr. Alban. Sellisel juhul tuleb kasutada kasutada langjoont
() sama jutumärgi ees, mis on väljaspool.
?
1 echo ""It's My Life" - Dr. Alban
";
Kui ma oleks kasutanud väljaspool ühekordseid jutumärke, siis oleks pidanud
langjoone panema ülakoma ette. Kasuta sama tehnikat, kui on vaja kuvada
langjoont ennast.
Ülesanne 1
Iga ülesanne hakkab kommentaariga, kus on kirjas ülesande number, sinu
nimi ja kuupäev
Teiste elusolendite suhtlemissüsteem ei ole nii keerukas, tal pole nii suurt hulka sõnavara ning nüansse. Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude dokumentide abil. Keele allsüsteemid: Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika poln
otsustavad, sõltub ideoloogilistest taotlustest, kusjuures tehtav keeleline valik võib olla automaatne ja tavamõistuslik või teadlik propagandavõte. Kas agentsus (tegija) on ebaselge? Haakub eelmise alaküsimusega: tegijat, põhjuslikkust ja vastutust võidakse ideoloogilistel põhjustel varjata, nt kasutades lause alusena elutut tegelast. (Nt: Maie Kiiseli uuritud ,,prügidiskursusest": ,,Hoovi kerkib prügimägi." Selles lauses on vastutus omistatud elutule tegelasele prügile , mis koguneb ja kerkib mäena otsekui iseeneslikult, inimtegevusest sõltumatult.) Kas protsesse kujutatakse sellistena, nagu need tavaliselt on? (Nt: Fairclough (1989: 123) toob näiteks lause Briti ajakirjandusest: ,,Middlebarrow karjäärist tulnud katmata koormaga veoautod põhjustasid jätkuvalt probleeme, kukutades kive ...".
erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada. 3.2.3. Armastuse kolmnurgamudel Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg, lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest
Oletame, et ma luban anda sõbrale vastuse järgmisel päeval kokku saades. Ma olen selle läbi mõelnud ja sõnastanud. Ma võin alustada oma vastust nii: Ma tulen homme ke-. Aga siis märkan, et sõber raputab pead, andes märku, et homme ei sobi. Selle peale võtan kasutusele varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus. Tulemuseks on taas eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme vajadusel ka oma varem valmis mõeldud lauset poole pealt ringi. Nii mõjutab partneri reaktsioon alati meie teksti ja sellest ei ole pääsu. Erinevalt kirjast annavad kuulajad kõnelejale pidevat signaale selle kohta, kuidas nad teksti vastu on võtnud. Mõni noogutab, mõni ütleb mhmh, ahah jms. Selline tagasiside ei ole päris vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib
vabat paigutust. 7) Milliste väljendusvahenditega abstraktsionismi esindavad kunstnikud annavad edasi oma tundeid ja meeleolusid? (vastamiseks kasuta maalinäiteid, mõtle oma peaga) Loobuti nähtava ümbruse või looduse jäljendamisest. Nautisid värvide jõudu, mis seletabki maalidel olevaid paljusid värve. Kandinsky maalide meeleolud tunduvad natuke tõsisemadja sellise kurvatooniga. Meeleolult sünged ja mahedad. Tunnete väljendamine oli tähtis. 8) Vali välja üks peatükki illustreeriv Vassili Kandinsky, Paul Klee, Franz Marci või Piet Mondriani maal ja analüüsi seda! maali nimi: ,,Sinised hobused" kunstniku nimi:Franz Marc maali kirjeldus: kunstnik on kujutanud sellel maalil siniseid hobuseid. Hobused on paigutatud põllule, rohtu või midagi sellist sööma. Hobused on kahe peenikese puu vahel, ning taga taustal on erinevatest värvitoonidest loodud taevas. minu tunded ja mõtted seda tööd vaadates: Erilisi tundeid see maal ei tekita minus. Aga
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19 Töö iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse uuelt leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö
pealkirjad kirjutatakse paksendatult esisuurtähtedega, lõppu punkti ei panda. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Tiitellehel olev töö teema kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüübis Times New Roman. Kõik töö iseseisvad osad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, allikate loetelu, lisad jne) algavad uuelt lehelt kolmanda rea kõrguselt (6-7cm). Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Tiitellehele ja sisukorralehele leheküljenumbrit ei märgita, kuid neid arvestatakse üldises lehekülgede numeratsioonis. Nii märgitakse leheküljenumber 3 esimest korda lehele, kus on sissejuhatus. Leheküljenumbrit ei märgita ka lehtedele, kus on kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli torn ja gooti katedraal;
midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski
annaabi.ee 
