Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppevara analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töövihik, peatüki, humanism, renessansseskaeg, maripuu, rindlause, tekstiga, illustratsioon, ajalooõpik, rindlauset, illustratsiooni, motiveerimine, õppekirjandus, mikkõiv, raudkivi, avita, reeglites, öeldud, seoseid, muust, põimlause, sidesõnad, ellusuhtumine, ateena, mõistetavad, andes, pealkirjad, motiveeriv, veneetsia, loetuasutasinÕppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared.
kohustatud otsima tundmatuid mõisteid teistest allikatest või õpiku tagant. Sellest hoolimata on tähtsamad mõisted siiski õpiku taga kirjas. Näide 5. Tekstis on seletatud mõiste veeda:"Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaate nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. ,, Õpiku taga on sama mõiste seletatud aga järgmiselt: veedad (sanskr veda teadmine) Vana-India usutekstide kogumikud. II.Religioon ja kultuur Iga peatüki juures on kas eraldi õppetükina või mingi teksti osana tutvustatud antud kohaga seonduvat religiooni. Muidugi on religioonil iseenest väga tähtis osa ajaloos. Kuid samuti aitab õpikus selline tihe erinevate usundite eksponeerimine/tutvustamine õpilastes tolerantsuse väärtushinnanguid sisendada. Näide 6. Antud õppetükis on Indiaga seonduvaid, Indias levinud usundeid tutvustatud. Mõned neist on järgnevad: brahmanism, hinduism, budism.
maavärinaid Keelekasutus Uued mõisted Tumedas trükis, mis paistab silma ja näitab olulisust lugematagi Mõiste tekstis ka lahti kirjutatud Maakoor on välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Maakoore alla jääb kuumast ja tihedast kivimimassist koosnev vahevöö ehk mantel, mis moodustab umbes 84% maakera r ruumalast. Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15% maakera ruumalast. Peatüki lõpus ka mõistekastike uue mõiste seletusega maakoor Maa pindmine tahke kest vahevöö osalt tahke, osalt poolsulanud kivimimassist kest maakoore all tuum kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik Teksti ülesehitus Selge Tekst jaotatud mõõdukateks lõikudeks Alapealkirjad lühikesed, selgesti mõistetavad, huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees?
Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti esineb kahe viimase osa vahel vastuolu. Motivatsioon.
hemofiilia. Need inimesed peavad igati hoiduma vigastustest, sest tühisemgi haav võib neil põhjustada eluohtliku verekaotuse. Hemofiiliahaigete verre viiakse doonorverest eraldatud ühendeid, mis tagavad hüübimise." 3. Materjali omandavus · Materjali kerge omandada · Tekst liigendatud · Tekst ei moodusta 100% õpiku leheküljest, mis meelitab rohkem lugema · Mõisted arusaadavalt lahti seletatud; negatiivne, et mõisted alles peatüki lõpus · Faktid igapäeva elust aitavad õpitut paremini meelde jätta nt: "Pidevatel arvutikasutajatel on täheldatud häireid pisaravedeliku moodustamises. Põhjus on selles, et arvutiga töötav inimene pilgutab silmi vähem kui tavaliselt, mistõttu on häiritud pisaravedeliku laialiuhtumine silmamunal" ja "Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama" · Peatüki lõpus ülevaatlik kokkuvõte, võimaldab tekstist paremini aru saada
vähemusgruppide vaated). Üleüldiselt on inimeseõpetusega seonduv kultuuriti väga kõikuv. Seda kannab õpik ka kõikides peatükkides kenasti edasi ja peamiselt näidete abil. Väärtuste edastamine noortele on väga tähtis, sest neil on need alles kujunemas. Näide 8 Kui õpetükk on läbitud, peaks lugejal olema tekkinud mingisugune ettekujutus ja üldistus teemast. Õnneks pakub see õpik iga peatüki lõpus kokkuvõtet, et õpilane saaks olla kindel, kas tema jaoks olulised aspektid kattuvad autorite omadega. Lisaks on õpiku iga peatüki lõpus õpitu kinnistamiseks ka küsimused: Millise armastuse komponendi puudumisega (Robert Sternbergi teooria) inimesed teie arvates kõige sagedamini lepivad? Põhjendage oma valikut. Endale mõtlemiseks midagi: Milliste omaduste, huvidega ja väärtustega kaaslast soovite ise? Millistes paikades selliste
Redoksreaktsioonid Õppevara 8 klassile Keemia 8 klass Redoksreaktsioonid Mati unustas banaani mõneks päevaks laua peale seisma. Ükskord kui talle see meelde tuli, oli avastus suur- banaani koor oli kollase asemel pruunikaks muutunud. Matil tekkis küsimus: Miks? Mis toimub? Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha, millised ained käituvad r
Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada. Piltide alla on kirjutatud igasugust faktilist informatsiooni (ja pilt läheb ka jutuga kokku). Õpiku ülesehitus on loogiline. Peatükid on loogilises järjekorras ja omavahel seotud. Kogu raamatu peale on kaks suurt petükki, mis on omakorda jaotatud väiksemateks. Väiksemates peatükkides on samuti veel omaette teemad. Iga uus väike teema algab küsimusega, millele siis järgnevas tekstis vastus on.
(Unit 3, 5). Õppematerjal on metoodiliselt ja ka sisuliselt hästi ning loogiliselt koostatud. Retsensendile on hea mulje jätnud autorite püüd tuua õpikusse teemasid, mis vastaksid õppijate huvidele ja vanusele. Kõik õppetükid algavad rütmisalmiga (chant), mis lisavad õpikusse mängulisust. Autorid on lisanud õpikusse mitmeid lauamänge, mis võimaldavad mängulist kordamist ja kinnistamist. Nii õpik kui ka töövihik sisaldavad hulgaliselt pildimaterjali, mis aitab õpilastel lihtsamini omandada sõnavara ning on abiks kuulamis- ja lugemisülesannete mõistmisel ja kirjutamis- ja kõnelemisülesannete täitmisel. Kuna õpik on koostatud Eesti autorite poolt, siis on osad tööjuhendid alguses antud osaliselt eestikeelsetena, mis võimaldab õpilastel juhiseid paremini mõista ja valmistab neid ette juba iseseisvamaks keeleõppeks. Igapäevases töös on
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või
leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10 Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri Heading 2 (Times New Roman 14, bold, suur algustäht); punkt Heading 3 (Times New Roman 13, bold, suur algustäht). Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt). Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade...
· töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest.
Näide: majja majasse, kõige parem - parim); Sõnavaratasand (üks kõige suurem mänguala. Tekstis on võimalik ksautada murde-, kirjakeele- erikeelte sõnavara. Murdsõnavaras võetakse erinevatest murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid), barbarismid (võõrkeelsed väljendid), eastekeel, õpilastesläng.); Sünonüümid. STIILI GRAAFILISED VAHENDID Esimene kokkupuude tekstiga on sisuline, seepärast on oluline teksti väline pilt. Visiuaalse tasandi moodustavad lõigud, pealkirjad, alapealkirjad ja kirjavahemärgid. Kirjavähemärgid näitavad lauses selle põhilaadi, st kas lause on jutustav-, hüüd- või küsilause ja vastavalt sellele pannaks lauselõpumärk. Punkti põhiülesanne on teksti liigendamine. Stiili graafiliste vahenddite hulka kuuluvad ka koolin, mõttekriip, sulud, jurumärgid, kursiivkiri. Tekstistiili kujundamisel pea meeles:
samal lehel, kui ruumi on pealkirjale lisaks peab mahtuma vähemalt 2 rida teksti. - Uuelt lehelt alustamiseks ära tee tühje ridu, vaid leheküljevahetus: ctrl + enter. - 1. astme pealkirja vormingusse saab panna ka lehevahetuse viisi (format > paragraph (teine leht line and page breaks) > page break before), siis ei teki uue lehe algusse pealkirja ette tühja rida, mille kustutamine pealkirja vormingu kaotab. 2.2 Pealkirjad Pealkirjad asuvad vasakul, tekstiga sama vasakjoondusega. - NB! Pealkirja lõpus ei ole punkti! Pealkirjade font on sama kui tekstil: Times New Roman (programmide automaatselt pakutavaid variante saab lihtsalt muuta!). Peakirjad on paksus kirjas (bold). Pealkirjade suurus: - esimese astme pealkiri (HEADING 1) läbivad suurtähed, 14 punkti; - teise astme pealkiri (Heading 2, alapeatükk, nt: 1.1, 1.2) 13 punkti; 5
kelle poolt on antud teemat uuritud); valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Sissejuhatus on n-ö töö visiitkaart, mille ülesandeks on äratada lugeja huvi ning anda lähteteave käsitletavast probleemist. Teoreetiline tagapõhi ja varasemad uurimused. Siin antakse ülevaade autori poolt püstitatud uurimisküsimuste senistest käsitlustest, nende uurimisel kasutamist leidnud
ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8 2 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri 10 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri 14 2.2.1
vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu. 5. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe 24 punkti (kaks tähekõrgust). 18 6. Seminaritööd esitatakse ühes eksemplaris ja köitmise viisi teatab õppeaine õppejõud esimeses tunnis. Kursusetöö esitatakse pehmes kiirköitjas ühes eksemplaris, diplomitöö kahes köites, millest üks kõvas - ja teine pehmes (spiraal) köites.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
Teksti paigutatakse joonised, skeemid, tabelid, pildid, fotod jms juhul, kui neil on teksti seisukohalt vahetu illustreeriv või täiendav funktsioon ja kui nad mahuvad ühele leheküljele. Igale tabelile, joonisele, skeemile jm tuleks tekstis viidata. Teksti paigutatavad joonised, skeemid jm tuleb eraldi numereerida (nt Tabel 1). Joonistel ja tabelitel peab olema pealkiri ja all viide allikate kohta (kui ei ole oma koostatud tabel või joonis). Tekstiga mitte otseselt seotud ja mahukam täiendav materjal on soovitav paigutada töö lisadesse. Järgmisena on esitatud nii tabeli- kui ka joonisenäidis. Tabel 5. Kooliraamatukogud, 1995/96, 2000/01, 2002/032004/05 1995/96 2000/01 2002/03 2003/04 2004/05 Raamatukogud 549 516 523 512 474 Fondi suurus, 12 000,2 11 299,1 11 082,8 10 606,6 9 915,2 tuhat arvestusüksust
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3;
Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukor- rale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS .....................................................................................……. 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... .......….. 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... ......… 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... .....… 8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ...............................…… 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................... ....… 10 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri ........
Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... ............ 5 11. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... ......... 5 12. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... ........ 8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ..................................... 10 21. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................... .......10 22
Mõisted: Toiduained, toitained, toiduenergia, toidupüramiid. Õpilaste eelteadmised ja oskused: · Väärtustab oma tervist · Teab tervisliku eluviisi komponendeid. · Oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus. · Oskab töötada grupis. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Valged A3 paberid, markerid, värvipliiatsid, liim, käärid, toidu pildid (ajakirjad jne), inimese õpetuse õpik ja töövihik 5.klassile Kersti Leppik 2012, PowerPoint esitlus ,,Tervislik toitumine" slaidid 8-15, kaardid tagasiside küsimustega. Tunnikäik: Aeg Tunni osad Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Märkused 1 min TUNNI Kontrollib, et õpilased oleksid tunniks valmis. Seisavad tunni algul ORGANISEERIMINE Tervitab õpilasi. Palub istuda. püsti,tervitavad õpetajat.
Samuti ei esitata mujal trükitud materjale. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui lisasid on rohkem kui üks) araabia numbritega. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras, nt: LISAD Lisa 1. Küsitluslehe näidis Lisa 2. E-ajakirjade loetelu 12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Kõik Tallinna Saksa Gümnaasiumis kirjutatud tööd vormistatakse vastavalt selle peatüki nõuetele. Kui esitatav töö on mõeldud ka vabariikliku konkursitööna, siis võib töö vormistada vabariiklikest nõuetest lähtuvalt. Sel juhul tuleb retsensentidele esitada ka nõuded, mille alusel on töö vormistatud. 4.1. Üldnõuded Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (laius 21 cm ja kõrgus 29,7 cm) pehmes köites kahes eksemplaris. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti.
soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse. Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade, · projekteerimine probleemi kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilisest kogemusest lähtuvalt; probleemi lahendamise vahendi, nt õppekava, organisatsiooniliste meetmete, õppematerjali (õpik, töövihik, kontrolltööde kogumik, laboratoorsete tööde juhendid, töölehed õppematka juurde) jm väljatöötamine; · hinnang projektile projekti tõhusus (tugevad ja nõrgad küljed, kaasnevad ohud jms); projekti rakendamise võimalused ja tingimused. Töö sisu peab demonstreerima, et üliõpilane valdab elementaarseid uurimismeetodeid ja on võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama. 2.1.1. Sissejuhatus
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end i
usaldusväärsust. Tulemuste osas seonduvad kolm keskset asja: 1) varasemate uurimuste põhjal moodustatud uurimusülesanne ning selle alused, 2) uue uurimusega saadud tulemused, 3) uurija analüüsiv, hindav ja tervikpilti taotlev meelelaad. Kõigile uurimisprobleemidele tuleb saada vastus. Arutelus suhestatakse uurimistulemused selgesõnaliselt uurimuse taustakirjandusega ja selle põhjal moodustatud uurimisülesannetega, samuti võimalike esitatud hüpoteesidega. Arutelu peatüki keskne sisu: 1) kuidas uurimuses õnnestus probleemid lahendada, 2) mida ja millised piiranguid uurimismeetod tingis ning kuidas peaks meetodeid järeluurimustes edasi arendama, 3) millist teavet lisas uurimus uuritavale valdkonnale, 4) millisel määral on tulemused üldistatavad, 5) kuidas ja milliseid uurimistulemusi võiks ära kasutada teoorias ja praktikas, 6) milliseid edasise uurimise vajadusi käesolev uurimus tingib. (2004: 232243) Kvalitatiivse uurimuse keskne osa on kirjutamine
ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt, kusjuures iga alapealkirja ees on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas.
Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi- eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu. I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada. II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19 Töö iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse uuelt leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte..................................................................
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
annaabi.ee 
