Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpiraskuste psühholoogia konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tega, spets, õpiraskus, häälik, õpiraskuste, emotsioon, kirjutamis, järg, emotsioonid, infotöötlus, töömälu, alaareng, puuduta, sõr, tajus, õpiraskused, valivus, tajuda, välte, sünnitus, spetsiifilised, õpiraskustega, diferentseeritus, temaatika, infoga, learning, motoorika, märka, tunnetusprotsessid, häälikud, järjekorra, püsimäluEelmisel korral alustasime tajuprobleemidega, täna läheme edasi. Eraldi ei räägi nendest lastest, kelle IQ jääb 70-85 vahele või siis nendest lastest, kelle IQ on väiksem kui 50-55 punkti. Ehk siis mõõdukast ja raskest VAA ma eraldi ei räägi. Siin tuleb siis natuke rakendada oma loogilist mõtlemist, et mida kõrgem vaimne võimekus, seda vähem märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused - Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus - Kaitsepidurdus Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras.
Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus. Tahtejärgne nagu eelmine, aga ei nõua pingutust Tähelepanu omadused valivus ül on valida välja informatsioon, millele tp suunatakse püsivus ümberlülitavus maht kõne oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend mõistmine ja produtseerimine, sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada. Närvisüsteem, täidesaatvad organid võimaldavad tegutseda.
Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut
·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
*vastuse hindamine *ootused tulemusele 4. Vastuse leidmine *enesetõhususe hinnang või konstrueerimine *vastuse valik Andmebaas * püsimälu 3. Eesmärkide * õpitud reeglid täpsustamine * sotsiaalsed skeemid emotsioonid! * sotsiaalse valdkonna teadmine 6. Tegutsemine Sotsiaalsete märkide interpreteerimine õhjuslikud seletused kavatsuste atributeerimine Kaaslaste hinnangud ja tegutsemine 1. Sotsiaalsete märkide (nii seemiste kui välimiste) kodeerimine
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata
Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist ja jagatud tähelepanu. Ka on oluliseks osutunud laste võime mitte lihtsalt käitumist imiteerida, vaid mõista kavatsuse seost käitumisega. Mida sarnasemad on inimeste arusaamad maailmast ja sellest, kuidas asjad käivad, seda edukam on suhtluse käigus toimuv infovahetus. INFORMATSIOONI-TÖÖTLUSLIKUD TEOORIAD Mõtlemine on põhimõtteliselt infotöötlus. Inimeste mõtlemist piirab see, kuivõrd suurele hulgale infost suudame tähelepanu pöörata ning kui kiiresti me seda infot suudame töödelda Samas on mõtlemine väga paindlik ja kohandatav erinevatele nõudmistele Kognitiivne areng viitab muutustele, mis toimuvad vanuse ja õppimise mõjul töötlusvõimes Mõtlemine tugineb kolme-osalisele süsteemile, mis hõlmab sensoorset mälu, töömälu ja pikaajalist mälu
Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides; · orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks
19.saj lõpp uuriti mälu, taju 20.saj algus - intelligentsuse mõõtmine (A.Binet, T.Simon) Hindamine esimene vahend oli intelligentsuemõõtmise skaala, mis ka eirstas inimesi ja nende võimeid. Mõte oli selles, et välja selgitada lapsed, kellele tavakooliprogramm ei sobi!! Seda tehtigi siis Intelligentsus-testidega Psüühikat otse mõõte, uurida pole võimalik, teeme sead läbi käitumise: seda omakorda mõjutab motivatsioon, emotsioonid jne. Et tuleb just eristada siis see,mida tahetakse uurida. Tgelt tjau ja mälu saab mõõte ka kindlamate kriteeriumite alusel. Selleks võmaluseks on uurida aju. Mälu saab toimida tänu sellele, et in on olemas füüsiline substraat. Aju on küll võimalik täopsemalt ja välisatada motivatsiooni tegur. Nt EEG saab mõõta ajulaineid, millel tuvastatakse väiksemaidki lainemuutusi. Nt kui in korrata mingit häälikut nt ö ö ö õ ö kas psüühika selle erinevuse tuvastab või mitte
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
Õpiraskuste diagnoosimine on emotsionaalne ja tundlik teema, vanemad on tihti kahevahel- soov teada saada, mis lapsega toimub, et teda aidata versus kartus lapsele „silt külge saada“. Oluline on õigeaegselt teada saada, mis tüüpi häire konkreetsel lapsel esineb, et abi oleks õigesti suunatud. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete alajaotusesse kuuluvad spetsiifiline lugemishäire (düsleksia), spetsiifiline kõnehäire (düsgraafia), spets. arvutusvilumuste häire (düskalkuulia) ning spets. motoorikahäire. Järjest rohkem on käitumisega seotud probleemid põhjustatud arengulistest eripäradest, siia gruppi kuuluvad lapsed, kellel on mõned pervasiivsete arenguhäirete alla kuuluvad iseärasused. Peatükis keskendutakse kahele perv. arenguhäire diagnoosile kaheksast, need on asbergi sündroom ja täpsustamata perv. arenguhäired. Kõige tulemusrikkam, abistamaks probleemseid lapsi, on tehes koostööd kodu, kooli
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
(Pruulman, 2010). 5 Düsleksia on: 1. häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest (disabilities) kognitiivsetes protsessides. (Lukanenok & Kasper, 2004) 2. orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. (Reid, 2011) Teadlastel on palju teooriad, kui täpsed põhjused miks düsleksia esineb on teadmata. Düsleksiat ei saa pidada kvalitatiivseks haiguseks, et kas see on või ei ole, vaid sündroomiks, millel on iseäralikud omadused
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikul
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib peamiselt läbi mängu. M
nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt sõltub hääldamisest. Ta tunneb hääliku ja tähe vastavust, tunneb tähti. Ühe sõna hääldamist kuulates on aga mõnikord raske ostustada, kas tuleb valida ühe- või kahekordne, nõrv või tugev täht. Laps kirjutab nii nagu kuuleb ja püüab kirjutada sõnasse kõik tähed. Tunneb enamikku tähti, kuid kuna iga häälik võib algaja lugeja jaoks olla eraldi mäluüikuks, on sõnaline töömälu pikkade sõnade puhul ülekoormatud ega võimalda sõna kokku sünteesida. Samuti ei suuda ta mälus hoida loetud sõnu, mistõttu ta hakkab sõnalõppe ja ka lauset üksikute tähtede ja sõnade toel aimama.(Hallap, Padrik, 2008, 297) Ortograafiline etapp: kujuneb õigekirjareeglitele vastav kirjaoskus ja iseseisev ladus lugemine. Lugemiskiirus kasvab, kuna laps haarab sõnaosi ja lühemaid sõnu tervikuna
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähema
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5. Kuidas tulevad kuulmispuudega lapsed toime tunnist osavõtul? Kerge j
mäluvõtteid kasutama, kuid kasutavad ainult piiratud kontekstis ja ülesannete korral Keerukama materjali meeldejätmine · Eelnevas kirjeldatud strateegiad · Varasemate teadmiste aktiveerimine. Igas vanuses olemas teatud teemakohased eelteadmised · Juhendatud küsitlemine (küsimused, mis panevad mõtlema, arutlema) Õpilaste endi küsimused, nt töö paarides Otsesed teksti puudutavad küsimused Järeldust nõudvad küsimused · Sügav infotöötlus (rõhuasetus tähendusel) vs pindmine infotöötlus (rõhuasetus otseselt tekstil) Meenutamine (reprodutseerimine, õpitu kasutamine) · Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: salvestamise ja meenutamise edukus on seotud · Meenutamise edukust saab tõsta, kui meenutamise tingimused viia sarnaseks meeldejätmise tingimustele (olukord, meeleolu) · Meenutamine on aktiivne konstreerimine (rekonstrueerimine) (nt Bartletti katsed, 1932)
...........................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika......................................................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine.....................................................................................................................6 Hüperaktiivne laps kodus.......................................................................................................7 Hüperaktiivne laps lasteaias...................................................................................................9
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? K
3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks.
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa. Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi poolest sarnaste häälikute asendamist ja segistamist., häälikute järjekorra muutmist, ärajätmist. Väikelaste kõnele on iseloomulik palatalisatsioon ja üldine ebaselgus. sageli esineb ka interdentaalset hääldamist. Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära
(afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel · Keel- akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem- keelemärke tajutakse, kuuldakse ja neid saab artikuleerida, hääldada. Täht on visuaalne märk, kirjutatud. Häälik on see, mida me välja ütleme, tajume. Teisene süsteem on visuaalne. (nt viipekeel) Keelemärk (nt õppejõud) tähistab mingit keeleosa, maailmanähtust, üldistab. Sümbol on konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur
(Sh reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon); uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.); Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega; Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; trepist kõndimine; Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite kasutamine) Arengutestid ja hilisem IQ? Ennustav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike. Vanemate juures on saadud vastuolulisi tulemusi. Tuntuimad IQ testipatareid: STANDFORD BINET', WECHSLERI, KAUFMANI, WOODCOCK-JOHNSON-R. 7 NB: Testitulemuste interpreteerimine ja nendel põhinevate järelduste tegemine sõltuvad mõõtevahendi
Edu ja ebaedu seletused: Sisemine: psüiv: Võimed „Ma olen tark“/“Ma olen rumal“ – Ebapüsiv- jõupingutus – „Ma pingutasin kõvasti“/“Ega ma eriti püüdnudki“ Väline: Püsiv – Ülesande raskus- „See oli kerge“/“See oli raske“ – Õnn- „Mul vedas“/“Mul ei vedanud“. 28.Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonide omadused: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad: • Sündmus • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang
Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsaga alasid (“keskjaam”, mis seob kontseptuaalse info ühtseks tervikuks). insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Temporaal-, frontaal- ja parietaalsagara varju jääv insula on emotsionaalsemate sisuga elamuste üks olulisem vahendav ajukooreala, osaledes sealt läbikäiva seostamises teiste elamustega. Näidetena aktiveerib seda kuigipalju maitsetaju, valu, soojus- ja külmataju, sügelus, mõnu ja emotsioonid nagu rõõm, viha, hirm, kurbus, vastikus, motivatsioon (sh. sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul. See on ühenduses amügdalaga, mis tegeleb emotsioonide seostamisega mälestustes ja on insulale üheks peamiseks signaalide saatjaks. Lisaks saadakse signaale veel taalamusest ning ajukoore somatosensoorsetelt, auditoorsetelt ja motoorsetelt aladelt. Insula ise saadab signaale amügdalale,
annaabi.ee 
