Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, facebook, netis, kontot, turvalise, küsitluse, suhtlusportaalid, vastaja, orkut, teatakse, kaasaja, internetikasutus, facebookis, neiu, vastuste, varianti, noormees, other, twitter, ankeet, exceli, vastajatopulaarsemaks, skype, rate, logiminerofiil, õpilasuurimus, kaasajal, haarav, tunta, arukalt, muudes, keskkondades, hoidnud, hüpoteesTeoreetilises osas tutvustatakse välja toodud allikate tausta- nende loomine ning kuidas ja mis otstarbeks neid suhtlusvõrgustikke tänapäeval kasutatakse. Samuti kajastub töös meedia ja suhtlusvõrgustike mõju inimesele ning selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Uurimuslikus osas seadsin eesmärgiks välja selgitada, kui palju ja mis eesmärgil kasutatakse igapäevaselt neid kolme veebisaiti. Selleks koostasin internetipõhise küsitluse, millele said vastata kõik anonüümselt. Küsitlusele oli 151 vastajat. Meedia 3 Meedia mõjutab meie elu väga palju, kuna omab tähtsat osa inimeste hoiakute, suhtumise ja käitumise kujundamisel. Tänapäeval ei kujuta inimesed elu enam ettegi ilma meediata. Juba Nõukogude Liidu ajast on inimesed meedia suhtes kriitilised, kui viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi
59% 42% 41% 59% EU Kids Online'i uuring 2008 31% 6-14-aastastest noortest on interneti vahendusel kokku puutunud norimise, inetute sõnadega sõimamise ja kiusamisega (El-i keskmine 15-20%). 13% 11-14-aastastest noortest on käinud kohtamas jututoas või suhtlusprogrammis kohatud võõraga (ELi keskmine 9%). (Lepik & Meidla, 2010) Kus toimub kiusamine kõige sagedamini? · suhtlusportaalid (Rate.ee, Orkut, Facebook) · MSN · online-mängutoad piltide ja videoklippidega · kiusamine, kasutades selleks mobiiltelefone · e-kirjadega kiusamine · jututubades kiusamine · veebilehtedel kiusamine (Naruskov, Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise alaliik kahe Tartu linna kooli näitel) 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ....................................
suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
Tunnetusel põhinevad ravimeetodid..............................................................................15 2.3. Kognitiiv-käitumisteraapia............................................................................................15 2.4. Foobiate farmakoloogiline ravimine..............................................................................16 2.5. Alternatiivsed ravimeetodid..........................................................................................17 3. Küsitluse analüüs..................................................................................................................18 Kokkuvõte.................................................................................................................................26 Lisa 2. Põhjendamatu kartus.....................................................................................................33 Lisa 4. Veidrad foobiad.............................................................................
leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli.
Joogina soovitatakse kestvusalade jaoks välja töötatud spordijooke. 3 MATERJALI JA METOODIKA TUTVUSTUS Uurimuse esimene pool on läbi viidud veebipõhiselt Google Drive-s, kus koostasin lihtsa ja üheselt arusaadava küsimustiku, ning saatsin info selle kohta gümnaasiumi meili listi oktoobri alguses. Kokku vastati mu küsitlusele gümnaasiumi osas 103 korda, kuid kuna 3 küsitlusele vastanud olid täitnud ankeedi vigaselt, ei kasutanud neid 3 vastaja andmeid ning sain lõppkokkuvõttes 100 vastajat. Küsimusi kokku oli 12 millest pooled olid valikvastustega küsimused, 4 olid lühivastustega küsimused ning 2 avatud vastustega küsimused. Uurimuse teine pool on läbi viidud paberkandja kujul, lihtsa küsimustiku vormis. Küsitlusele vastasid 6nda ja 8nda klassi õpilased. Küsimustik oli sama, mis gümnaasiumi osal. Kokku vastati mu küsimustikule põhikooli osas 59-le küsimustikule, kuid kuna 9 neist
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
tulevikuväljavaated on kesised. Kanepitarbijatele mõjub see liigse hirmutamisena ja ei ole usutav (Võõbus 2008). Kanepist tekkiva sõltuvuse eitus peab mingil määral paika füüsiliste vaevuste korral. Piinarikkad kehalised kannatused kanepi tarbimisel puuduvad, kuid sageli ei suuda noored kanepisuitsetamisest loobuda enam ühekski päevaks. Kanepi psühholoogilist sõltuvust 8 tekitavast toimest teatakse veel vähe ja argumentide vähesus raskendab ennetustööd selles osas. Õpilaste arvates räägitakse uimastiteemalistes loengutes liiga keeruliselt ja igavalt, eriti sellest, mis tunde üks või teine aine tekitab. Samuti ei meeldi noortele üldistav suhtumine nii tarbijatesse kui mittetarbijatesse (Pärn jt 2009, 11). Kanepijoovet ja kanepisuitsu lõhna on raske ära tunda inimesel, kes ei ole sellega kokku puutunud. Suur potentsiaal on lapsevanemate koolitamisel selles osas
Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut", mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud ,,Eesti slängi sõnaraamatut", mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola. 4 Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski- Vainola sõnaraamatutes. Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt. Keeletadlaste artikleid ja arvamusi leiti internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest. 5 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
Selline koostööoskus on õpilaste sallivuse arendamiseks ülimalt tähtis. (Lasteombudsman, 2014) 6. Loo võimalusi, et kõik õpilased oleksid klassi üritustesse kaasatud. Iga õpilane tahab tunda, et ta kuulub oma klassi ja on selle klassi jaoks vajalik. Oluline on meeles pidada, et õpetaja hoiak ja suhtumine määrab suuresti laste hoiaku ja suhtumise. (Lasteombudsman, 2014) 7. Mõtle läbi, kuidas tagad klassis korra. Kord klassis annab õpilastele kindlustunde ja loob turvalise keskkonna. See aitab vältida paljusid probleeme, sh kiusamist. Väljenda oma ootusi õpilaste käitumisele ning pane paika klassi reeglid. Kaasa õpilasi reeglite väljatöö- tamisse, arutades nendega, millises klassis nad tahaksid käia ja kuidas nad saaksid positiivse õpikeskkonna loomisele kaasa aidata. Samuti räägi läbi tagajärjed, mis kaasnevad reeglitest mittekinnipidamisega. Ole reeglite elluviimisel järjepidev. Kui lapsed on teadlikud reeglitest
Paljude õpilaste jaoks ei ole kohustusliku kirjanduse lugemine probleemiks, kuid omajagu on ka selliseid õpilasi, kes raamatu kättevõtmiseni jõuda ei pruugigi. Raamat tuleb ju raamatukogust võtta, mis võib vahel tunduda ületamatuna (Hirv, 2012). Liivia Rebane (2012) on öelnud: ,,Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil.'' 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid Tiit Hennoste (2011) on oma artiklis öelnud, et Eesti kuulub selliste maade hulka, kus noored on tagaotsas ilukirjanduse lugemise poolest ning esirinnas ollakse internetis lugemisega. Õpilaste seas edestavad lugemist järgmised hobid: arvuti, sport, tantsimine, televiisor ning sõbrad (Rebane, 2012).
I. Lihtsalt seletatult: a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused. Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st 5serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti. 6 Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa
Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. See uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Esimeses on täpsemalt kirjeldatud töö meetodeid, sealhulgas sihtgrupi valikut, küsitluse koostamist ja tulemuste analüüsimise põhimõtteid. Teises peatükis on esitatud õpilaste vastuste analüüsist saadud tulemused, eraldi alajaotused on internetimeedia, ajalehtede, ajakirjade, kohustusliku kirjanduse, omal initsiatiivil loetava kirjanduse ja üldiste lugemisharjumuste kohta. Uurimistööle on lisatud täpne õpilaste hulgas läbi viidud küsitlusankeet (LISA 1) ning õpilaste poolt loetavate ajakirjade (LISA 2) ja lemmikraamatute (LISA 3) täielike nimekirjade tabelid.
et saaksid aru filmi sisust pead oskama võõrkeelt, mis keeles see film on (www.miksike.ee). Võõrkeeli peavad õppima kõik inimesed, kui tahetakse, et elu edaspidi lihtsam oleks. Võõrkeeltega lööb tänapäeval kogu maailmas läbi ja selleks neid õpetatakse ka koolis (www.miksike.ee). 13 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA Selleks, et välja selgitada õpilaste arvamused ja suhtumine viis autor gümnaasiumi klasside õpilaste vahel läbi küsitluse. Küsitluse aluseks võeti uuring õpilaste võõrkeele õppimise motivatsiooni kohta (Weger, 2013). Antud küsitlust ei võtnud autor kasutusele täies mahus, vaid valid välja üldisemad küsimused, mis sobisid kokku antud uurimuse eesmärkidega. Uurimus viidi läbi Lähte Ühisgümnaasiumis novembris 2014. 2.1 Vastajate jaotumine Käesoleva uurimistöö küsitlusele vastas 119 Lähte Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilast. Vastajate seas oli 57 neidu ja 62 noormeest.
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas. Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni. Mitteabieluline kooselu: Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
20 3 KOKKUVÕTE Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kui palju teavad tütarlapsed, Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosast, meigitoodete koostisainetest ja nende kahjulikkusest. Andmete kogumiseks viidi läbi õpilaste seas küsitlus ning katse, kus testiti kahte toodet nelja katseisiku peal, nädal aega. Samuti sooviti saada lisa arvamust igapäevaselt sellega tegelevatelt isikutelt ehk kosmeetikutelt. Pärast küsitluse läbi töötlemist selgus, et üle poolte vastanud õpilastest ei osanud nimetada ainsatki kahjulikku koostisosa. See kinnitab selgelt antud uurimistööle esitatud esimest hüpoteesi, milleks oli, et GAG gümnaasiumi õpilased ei ole teadlikud erinevates kosmeetikavahendites sisalduvate kemikaalide mõjust nahale. Teiseks hüpoteesiks oli, et mõned meigitooted on nahale ohtlikud ning võivad põhjustada erinevaid kahjustusi/haigusi, mis sai samuti tõestatud
.11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................
Tabel 1. Küsitluses osalenud õpilased Kool Sugu 9-11a 13-15a 17-18a Viimsi KK Mees 11 13 7 Naine 6 7 8 Kokku 17 20 15 3.1 Uurimistöö tulemuste analüüs Algne valim hõlmas kolme lendu eri kooliastmetest. Küsitluse läbiviimise käigus selgus aga, et mõnes klassis ei leidugi vasakukäelisi. Seetõttu tuli tulemuste analüüsiks laiendada valimit. 3.1.1 Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas Küsitluse esimene sisuküsimus oli seotud perega. Uuriti, kas vasakukäelisus võib olla seotud vanemate ning sugulastega, kuna mõningates teooriates arvatakse, et käelisust kujundab siiski teatud geen ning see on päritav. 16 13%
sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas Veebibrauser (MS Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opre, Google Chrome, Safari, jm) sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas
Küsitluse lõpus palutakse kokkuvõtlikult hinnata oma teadmisi filmimuusikast. Olgu mainitud, et poiste ja tüdrukute teadmiste erinevusi võrreldakse vaid nende filmimuusika loojate tundmises, keda küsitluses ei mainita. Uurimistöö esimeses peatükis uuritakse erinevate veebilehtede abil filmimuusika olemust, ajalugu, funktsioone filmis ja selle loojaid. Teises peatükis käsitletakse tervet 131. lendu hõlmava küsitluse tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldus, mis toetub esimeses peatükis välja toodud faktidel. Autor tänab oma juhendajat, õpetaja Eve Karpi, hea koostöö eest ja kõiki küsitlusele vastanud õpilasi. Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii
Internetipõhist (Delfit, Postimeest) Mida igapäevaselt jälgid? Delfit Millist meediat sõbrad tarbivad? Internetipõhist ja televisiooni Millist infot usud? Usaldusväärset, kallutamata Kas mõned allikad on usaldusväärsemad? Tuntumad lehed on usaldusväärsemad, nt. Delfi ja Postimees Mida arvad Elu24-st? Ei jälgi üldse seda, ei meeldi, ebaolulist infot palju Mis arvad Facebook? Pigem uudiseid jälgin mujalt, suhtlen selle kaudu sõpradega Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Jah, Eestis on piisavat erinevaid meediakanaleid, televisioon, raadio, internet ja ajalehed, kõik on olemas. 2.Võrdlus Sarnasused: Elu24 on naljanurk, kõmumeedia kohta sama arvamus; Eesti meedias on piisavalt infot, kui vähegi soovid leiad kõik; Erinevused: Eelistas vanakooli-styles meediat, st. ajalehed;
................................................................6 1.1.2.1 Reiki hüved ................................................................................................................8 2. Läbiviidud uuring inimeste seas reiki teadlikkuse ja reikiga tervendamise kohta (märts 2008)....10 2.1 Küsitud küsimuste kokkuvõte .................................................................................................11 2.1.1 Küsitluse kokkuvõte ........................................................................................................14 2.2. Küsimus reikimeister Liis Pallasele .............................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................................................................16 Kasutatud allikad............................................................................
Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on kahjuks satanismi kohta nukralt vähe informatsiooni. Samuti viin
annaabi.ee 
