Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpetajatepäeva kõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, hommikuti, ootavad, armastada, nendest, märka, purskab, kuuleb, valju, armastab, paremast, jääme, mäletama, erandina, reeglites, tähegaBill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Ta ei tulnud üksi, vaid õe Varenkaga. Mees oli noor, pikk, tõmmu, tohutute kätega, juba näost näha, et kõneleb bassihäälega, ja tõepoolest, hääl nagu tõrrepõhjast: bu-bu-bu...Aga õde polnud enam noor, nii umbes kolmekümnene, kuid samuti pikk, sale, mustakulmuline, punapõskne ühesõnaga, mitte preili, vaid marmelaad, ja nii lõbus, häälekas, laulab aga väikevene romansse ja lagistab naerda. Polnud tal kuigi palju tarvis, et valju häälega naerma pista: ha-ha-haa! Esimene põhjalik tutvumine oli meil Kovalenkodega, nagu mäletan, direktori nimepäeval. Keset tõsiseid ja morne, pingutatult igavaid pedagooge, kes isegi nimepäevadele lähevad kohuse pärast, näeme äkki, et uus Afrodite on vahust sündinud: käib, käed puusas, naerab, laulab, tantsib... Ta laulis tundmusega ,,Puhuvaid tuuli", siis veel ühe romansi ja veel, ning võlus meid kõiki, isegi Belikovi. Ta istus preili juurde ja lausus magusalt naeratades:
· kooli esindaja - kooli maine kujundaja (väärtushinnangud) - asjaajamine (dokumentatsioon, suhtlemine üldsusega) - kassijuhataja eetika (lojaalsus koolile) · juhendaja, nõustaja - õpilaste juhendamine õpioskuste alal - lastevanemate juhendamine õpilase toetamise alal - aineõpetajate konsulteerimine õpilaste isikupära alal(rasked õpilased, kui on juhtunud midagi traagilist õpilasega, õpilaste tervislik seisund) Klassijuhatajatund Mida õpilased ootavad: · eluliste probleemide vastuseid(suhted, välimus, ülevõimendatud mured) · ise arutleda neid huvitavate asjade üle · kuulata kaaslaste arvamusi ja seisukohti · kohtuda huvitavate inimestega · avameelseid kõnelusi · teha midagi teistsugust · NB! Mida teie tahtsite? Klassijuhatajatund · käsitletakse ühte põhiteemat nt vestluse, grupitöö või väitluse metoodikat kasutades · jagatakse aktuaalset ja jooksvat infot
armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes
Me sööme seda toitu, et olla kasulikud ja teenida teisi armastuses ja alandlikkuses." Tagasihoidlik hommikusöök on vetikatest, riisist, sojast ja bambusevõrsetest. Koolis toitutakse taimetoitlastele kohaselt: palju on idandeid, rohelist, sojatoite. "Pärast hommikusööki võtavad lapsed oma kausikesed ja lapid ning pesevad kraanikausis voolava vee all nõud puhtaks. "Õpetaja, anna mulle oma kauss pesta!" sellist lauset kuuleb sööklas lastega ühes lauas istudes tihti. Samasuguse rõõmuga, nagu nad nühivad iga söögikorra järel oma kausikesi, pesevad nad igal õhtul puhtaks oma lumivalged sokid. Ikka selleks, et õppida ennast ise teenindama, mitte olla nagu euromaades laua taga istuvate ja toitu ootavate rahulolematute isandate rollis," jutustab Kersti Randmaa. "Pärast hommikusööki ja nõudepesu koguneb kogu kool lipuväljakule. Tai hümni laulmise saatel tõuseb vardasse kuningriigi sini-puna-valge lipp
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid........
Mida mitmekesisemate keskkonna stiimulitega laps toime tuleb, seda suurem on ka tema toimetuleku võime. Luues lapse andekuse arengut toetavat ja stimuleerivat keskkonda on tähtis, et vanemad säilitaksid lapse terve uudishimu temaga võimalikult palju suheldes ja tema tegevuse vastu huvi tundes. Nii determineerib just kasvukeskkond, mil määral lapse geneetilist potentsiaali realiseeritakse Kees (1991) väitel (Vikat 2002: 26). Andekas laps on perekonnale nii rõõm kui mure ühekorraga: ühelt poolt rõõm lapse edusammudest, teiselt poolt vastutus ja kohustus, kuidas ja mis vahenditega tagada lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks.
Huuled kuivavad määri huuli Kuulen halvasti mine arsti juurde Kuklas on valu lase massaazi teha Laubal on muhk tee külmkompressi H 15. Nina Pikk nina Cipollinol oli pikk nina. Kõrv Kõrvalest Kõrvalest on paistes. Pea Peavalu Peavalu ei tohi kannatada. Otsmik Otsmikusagar Näita, kus asub otsmikusagar? Kael Kange kael Kael on hommikuti kange. Huuled Punased huuled Ilusad punased huuled. Silmad Silmad kipitavad Õhtul silmad kipitavad. Laug Silmalaud Silmalaud on punased. Kukal Kuklas valutab Kuklas on tuim valu. Laup Kuum laup Lapse laup on kuum. Põsk Roosad põsed Haige põsed on roosad. Lõug Ülalõug Ülalõualuu murd.
Väljenda oma ootusi õpilaste käitumisele ning pane paika klassi reeglid. Kaasa õpilasi reeglite väljatöö- tamisse, arutades nendega, millises klassis nad tahaksid käia ja kuidas nad saaksid positiivse õpikeskkonna loomisele kaasa aidata. Samuti räägi läbi tagajärjed, mis kaasnevad reeglitest mittekinnipidamisega. Ole reeglite elluviimisel järjepidev. Kui lapsed on teadlikud reeglitest ja nende rikkumise tagajärgedest, siis on neil lihtsam nendest kinni pidada. (Lasteombudsman, 2014) 8. Õpeta õpilastele, kuidas probleeme lahendada. Probleemid ja konfliktid on inimeste igapäevaelu loomulik osa ja ei tähenda alati negatiivset. Paraku võib oskamatu konfliktide lahendamine viia tõsisemate probleemideni, sh kiusamiseni. Sageli ei ole õpilaste oskused probleemide lahendamiseks piisavad. Seetõttu on loomulik, et õpetajal tuleb neid oskusi õpetada. (Lasteombudsman, 2014) 9. Vii ennast kiusamise teemaga kurssi
Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
Mida Teie ei või külastada isegi mitte oma unedes. Te võite püüda nendega sarnaneda. Aga ärge üritage muuta neid endi sarnasteks. Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses. Te olete vibud, millelt Teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse. Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab Teid kogu oma jõust. Et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele. Olgu Teile rõõmuks painduda vibuküti käes. Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt. Armastabta ka vibu, mis püsib paigal. KAHLIL GIBRAN ,,Prohvet" *Doris Kareva tõlge, kirjastus ,,Huma", 1997a. 5 1. Kes on indigolapsed? Kas tegu on eelmistest põlvedest olemuslikult erinevate lastega või on muutunud hoopis lapsepõlv? Kas tõesti on indigolasteks nimetatud lapsed selle teise, meile meeltega tajumatu reaalsuse puudutus
tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne. Samuti on hirm selle ees, et neile ei tulda lasteaeda või kooli järele. Lapse on koduses keskkonnas tuttavate inimestega, kellega on juba harjutud. Suured muutused ootavad aga ees lasteaeda ja kooli minnes, kus on uus ümbrus ja uued inimesed. Sellises olukorras vajatakse aega harjumiseks. Hirmu võib aga tekitada võõraste inimestega koosolemine, sest laps ei tunne neid, ei tea, kuidas nad millelegi käituvad. Suurt hirmu valmistab ka koolivägivald (eakaaslaste kiusamine). Kodus tuntakse end turvalisemalt, kuid ka see keskkond võib olla suureks hirmuallikaks: vanemate tülid, riidlemine, võimalik lahutus. Samuti tekitab muret lähedaste
või "savi". Muidugi, suuremad poisid -- tüdrukud käituvad ,,täiskasvanulikumalt" lõõgastudes veini- või konjakiklaasi taga, otsides või ise leiutades erinevaid väljundeid. Mõned õpilased tunnevad, et kolmapäeva õhtuks on nad juba "kustunud." Kas see on tõepoolest probleem, mis siililegi selge? Kas tõesti kõik päevalehed ja pedagoogilised väljaanded käsitlevad neid probleeme üleliia sagedasti, ja tüdimuseni? Kui keegi tegevõpetajatest ei märka või ei taha märgata ja kui mõni pressiväljaanne on seisukohal, et taas on tegemist kibestunud inimese veel kibedama ja sapisema jutuga, siis oleks tegemist küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka
põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise esilekutsumises. See õnnetu olek mõjutab nende keskendumisvõimet ja õppimist. Osal
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
4) Oskus kuulata. 5) Oskus saavutada reeglite täitmist. 6) Oskus oma emotsioonidega toime tulla. 7) Oskus teise emotsioone talle tagasi peegeldada. Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge:
Ja raha saab ka pika vastu, raha saab kõigi vastu... Olete enne linnas olnud? Ei? See on jumal tänatud, sest siis te ei tea, mis võib rahaga linnas teha, pole kiusatust. See on peaasi, et pole kiusatust. Aga muidu... Jah! -- Tulge nüüd siia" -- ta tõmbas Indrekut pahema käega -- ,,ja vaadake oma silmaga, mis ma kirjutan. Näete: korteri ja kosti eest ühes koolirahaga viiskümmend rubla sisse maksnud." Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete? Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne."
On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
" "Ei ole." "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane... :/ ..."Puhh!" sosistas Notsu. "Mis on?" küsis Puhh. "Ei midagi" vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni! "Lihtsalt tahtsin teada, et kas sa tõesti olemas oled!"... Vahest ma mõtlen, et kuidas küll oskad olla nii tore, ilus ning hea, kaunistada päevi oskad, muuta tuju ning hetked kõik heaks. Öeldakse, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe. Nad on sooja hommiku sarnased. Sina oled üks nendest! Suudeldes su kuumi huuli, kui mere tuuli, südames soojust ja hellust hinges kallistus on see mida vajab su hing midagi tõelist ilusat ja head ,sulle ma tuua vaid sooviks, sinuga koos olla ma ainult tahaks ja prooviks! kallis oled mulle sa ,kui sa seda veel ei tea, armastan sind meeletult ja salaja Soovitan sul olla keegi, sest kui sa midagi ei teegi, on hea siiski seegi, et ikka oled keegi. ...aga kui sa oled ei keegi ja sa midagi teedki, on see sama hea kui seegi,
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
Õpilaste suhtumine õpetajasse sõltub paljudest faktoritest: õpetaja tööstaaz, juhiroll, reputatsioon, sugu, õpetamisstiil jne. Võlujõu saamiseks pole olemas lihtsat moodust, selleks on vaja aega, pingutust ja pühendumist. Ma olen nõus, et palju, palju ja väga palju sõltub õpetaja hoiakust aine suhtes, mida ta hakkab õpetama. Õpilased on väga peene tajuga ning suudavad vahet teha õpetajal, kes teeb tööd, mida ta tegelikult ei naudi, ning õpetajal, kes täesti armastab õpetavat ainet. Siin tuleb meelde minu oma kooliaeg. Üheksanda klassini mind ei huvitanud ajalugu. Aine oli igav, õpetaja monotoonselt nimetas daatumid, näitas kaardil, kes, millal, kuhu läks ja mida vallutas. Iga tunni pärast jäi küsimus, miks see kõik toimub? Üheksandas klassis hakkas ajalugu õpetada teine õpetaja. Ja siis ma avastasin, et olen ajalugu fänn, hakkasin teadvustama, et kõik maailmas on seotud ja mõjutab teine teist, ja kõikidel sündmustel on oma põhjusi
Õppe-eesmärk ja siht Eesmärke ja sihte seavad inimesed; tegevustel, tekstidel, üritustel jms ei saa eesmärke olla. Eesmärk on subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks on tal vaja rakendada tahe. Siht on subjekti kujutlus tegutsemiseks sobivast ja otstarbekast suunast. Eesmärgipüstitus on esmane otsustus. (Kes otsustab, see ka vastutab!) Eesmärke ei saa anda; eesmärgid tuleb seada. Eesmärgi saavutamiseks peab tegutsema. Selleks on vaja vahendeid. Nendest, kes tahaksid õppida selleks, et saada häid hindeid, · orienteeruvad paljud formaalsel alusel "SISSE SAAMISELE" mingisse järgmise astme kooli ja lõppude lõpuks ka sellise tunnistuse saamisele, mille esitamisel oleks võimalik pääseda ametiredelile, mis viib kõrgepalgalisele kohale ja "haljale oksale". OLULINE ON MÄRGATA, ET ERITI KURI VAENLANE ON KOOLIS FORMALISM (SISU EIRAMINE, VORMI EELISTAMINE, NORMIST LÄHTUMINE...) Siin ilmas on kaks üpris rasket tegevust,mis
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad
jutukesi, mida proovida kodus koos õppida. Nähes, et ema, kes on lapsele teatud vanuses kõige olulisem inimene püüab ka õppida võõrkeelset teksti, motiveerib last tohutult. Samas annab see vanemale ka kindlustunnet juurde, et tema lapsega tõepoolest tegeletakse. Koostöö vanematega läbi õppeprotsessi tekitab usalduslikuma suhte õpetaja ja vanema vahel. 1.3. Ära tõlgi Lapse keel areneb seda paremini, mida rohkem ta kuuleb õpitavat keelt. Sellepärast on soovitatud vältida vene keele kasutust. ÄRA TÕLGI, kui saab ka kuidagi teisiti. Kingisepp, Salu ja Kaljola on pakkunud välja mõned variandid: · Püüda tundmatut sõna eesti keeles lahti seletada, näit. kutsikas väike koera-beebi. · Hea oleks leida tundmatu sõna seletamiseks mõni samatähenduslik sõna, näit. lippama - jooksma, kiirustama; kogukas suur, paks.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 17. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Baastarvete rahuldamatuse mõju tarvete arengule Laps sünnib esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Paljud käitumismallid omandavad tingituse vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismikäitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA. Vastavalt tema teooriale mõjutab eesmärgipärast käitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi
4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna "tervendamise" eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. EMOTSIOONID. Paul Ekmani põhilised emotsioonid: hirm, viha, kurbus, rõõm. SÜNDMUS-TÕLGENDUS-HINNANG SÜNDMUSELE-EMOTSIOONID-TEGEVUSVALMIDUS- TOIMIMISVIIS. · Emotsionaalne intelligentsus- oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine, enesemotivatsioon, emotsioonide äratundmine teistes (empaatia) ja suhtekorraldus(adekvaatne reageerimine teiste emotsioonidele, mis omakorda tähendab võimet enda emotsioonidega toime tulla.)
Emotsionaalse tervise edendamine Lasteaia emotsionaalne keskkond Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003) · tähelepanelikkus ja enesetunnetus · enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll · empaatia · suhtlemine
loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud. Karmi ja ebausutavat teksti neile, kes on kogenud oma vanemate hoolitsust ja armastust, jätkub Alice Milleri raamatus küllaga. Näiteks kirjutab ta, et hästikasvatatud inimese tragöödia on selles, et ta ei tea, mida talle lapsepõlves tehti, kuna tal ei lubatud seda märgata, ja nii ei märka ta ka seda, mida ise oma lastele teeb. Elava allasurumiseks seavad lapsevanemad lõkse, valetavad, kavaldavad, varjavad, manipuleerivad, hirmutavad, jätavad ilma armastusest, isoleerivad, umbusaldavad, alandavad, jätavad tähelepanuta, pilkavad, häbistavad, kasutavad vägivalda. (Miller 2007) Alice Miller ei hoia oma sulge tagasi, näitamaks lapse lootusetult allasurutud positsiooni oma vanemate meelevalla all. Me ei tohiks aga unustada, et tema eriala viis ta kokku hingelt
annaabi.ee 
