Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht. · Panna lapsed ümbritsevat maailma märkama. · Esitada märgatu kohta küsimusi. · Aidata lastel küsimustele vastuseid leida, kui nad ise sellega toime ei tule. · Aidata märgatust ning kogetust järeldusi teha. · Kasutada õpitut igapäevaelus. · Aidata lastel mõista looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi. · Lastes tähelepanelikkuse ja huvi ning vastutustunde kasvatamine looduse vastu. · Vaatlused on vahetud ja rajanevad iseseisval tööl, arendades mitmeid meeli ja luues seoseid olemasolevate kujutlustega. · Ülesanded vaatluseks on konkreetsed ja läbimõeldud. · Vaatluseks on planeeritud piisavalt aega, vaatlust saadab väljendus nii sõnas järeleaimamisena kui kunstiliste tegevustena. · Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte. · Õppekäigu kavandamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk. · Kavandatust tuleb teavitada lapsi,
küsimused. · Esmalt tuleb suunata tähelepanu tervikule · Järgnevalt tuleb vaadelda osade kaupa · Vaatlusele tuleb lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed · Vaatluse liigid plaanipärane vaatlus, juhuslik vaatlus, lühiajaline või pikaajaline vaatlus · Vaatluspunktid Pihlakas, oja, segamets. · Ilmavaatlus kalender Õppekäik, õpperada · Ettevalmistamisel sõnastada selge õppe- eesmärk, valida sihtkoht, täpne marsruut, kavandada õpitegevused ja otsustada, milliseid õppe- ja abivahendeid vaja läheb. · Kindlaks tuleb määrata õppekäigu toimumise aeg kestus. · Kavandatust teavitada lapsi, lapsevanemaid, lasteaia juhtkonda. · Lapsed peavad olema sobivalt riietatud, · Õpetajal peavad kaasas olema esmaabi vahendid kriimustuste ja marrastuste ravimiseks. · Õppekäike kasutatakse enim mingite loodusobjektide või nähtuste vaatlemiseks. ·
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel m
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha
Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevanematele v�
2. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt teistatav vaatlikkuse ja näitlikkuse õpetuse nõue; 3. Kõige selle tõttu on koduloolises vaateõpetuses häid võimalusi isetegevuse põhimõtte rakendamiseks, õpilaste vaimsete võimete arendamiseks ja isikliku tubliduse kujundamiseks; 4. Kodukoha ehk kodumaa põhimõte. Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma vaatlustööta, sest ,,niisugune õpetus, mis ei puutu otseselt kokku loodusesemete ja nähtustega ja piirdub ainult raamtust õppimisega, ei saavuta oma kasvatuslikke eesmärke". Seega seab ta loodusõpetuse kasvatuslikest sihtidest algkooli õppekavas esikohale vaatlusvõime arendamise ja vaatlusele rajatud isetegeva töö. Ühtmoodi tähtsustab J. Käis individuaalsue kui ka rühmatööd vajalikuks ning ühisarutlusi rühmas
Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 1) kavandada oma tegevust, teha valikuid; 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; 4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; 5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; 6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Õppekava põhialustele tuginedes võib öelda, et riiklikus õppekavas on esitatud lapsest lähtuv õpikäsitus. Õpetaja roll
oma meeli, võib katsuda asju käega ja mitmel viisil leida rahuldust oma tegevus- ja väljendustungile. Koduloolise aine käsitlemisel teritame lapse meeli, kasvatame püsivat tähelepanu, arendame vaatlus- ja algatusvõimet, harjutame asjalikku mõtlemist, ergutame fantaasiat ja laiendame huvide ringi. Kodulool on kindel alus kodumaa-kasvatusele sest, kes tahab oma kodumaad armastada, see peab teda ka tundma ja temast lugu pidama. (samas, 2004.) 2.3 Loodusõpetus Loodusõpetuse väärtust algõpetusel on seni hinnatud ühekülgselt, nähes selles peamiselt ainet, mis arendab mõistust ja annab kasulikke elus tarvis minevaid teadmisi. Loodusõpetuse tõeliseks ülesandeks on arendada kõiki vaimilisi võimeid (mõistust, tahet) ja kõrgemaid väärtusi (kõlblisi, esteetilisi ja intellektuaalseid tundeid). Kõige selle juures annab ta ka elulise väärtusega teadmisi. (samas, 2004.)
· oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse) · jälgige lapse ilmeid ning analüüsige, mida need räägivad · märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine. · selleks looge olukord, kus laps saab enda tundeid näidata · õpetage teda oma tundeid mõistma, rääkides rõõmust ja murest · püüdke last vestlusele suunata küsimusi esitades (,,Miks sa oled täna nii pahase näoga?") · rääkige lapsele, kuidas te tema sõnumit mõistsite · väljendage oma heakskiitu naeratusega, puudutusega, silma vaatamisega · ärge segage lapsele vahele · ärge kavandage oma tööd selliselt, et laps peab rääkima üksnes kurbadest tunnetest; oluline on, et kurvad tunded jääksid rõõmsate tunnete varju · märgates lapse erinevaid tundeid on ka lihtsam tegevust planeerida
Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu
Meetodi mõte seisneb selles, et õppijad elavad siiralt olukorda sisse ja ollakse mina ise. Õppeülesanded liituvad argieluga, tööeluga. Meetodit võib kasutada kas individuaalselt või rühmatööna. Probleemsituatsioonidega seoses arutletakse selle üle, kuidas tavaliselt mingis olukorras toimitakse ja kuidas peaks toimima või võiks toimida. Meetod on kasulik, kuna: võimaldab kindlaks määrata õppijate väärtushinnanguid, aitab õppijatel seostada õpitavat ja selle rakendamist, võimaldab arendada probleemide lahendamise oskust, teha otsuseid, võimaldab arendada eneseanalüüsioskust, võimaldab arendada koostööoskust. Meetodi rakendamine Õpetaja (eelistatavalt koos õpilastega) kujundab probleemsituatsiooni ja jagatakse rollid. Ei kujutata kedagi teist, probleemsituatsioonis on igaüks tema ise. Võidakse ka välja pakkuda, mis juhtuma hakkab. Ei harjutata, asutakse kohe probleemi
keelelised eesmärgid. Laste kõne arendades on õpetaja eesmärk: · puhas hääldamine, · väljenduse selgus, Kuna väikesel lapsel puudub veel teadlik motivatsioon õppida teist keelt, on oluline, et õpetaja keskenduks sellele, kuidas lapsi motiveerida. Väga tähtis on, et lastele meeldiks kõik, mida nad õpivad, sealhulgas ka teine keel. Rutiintegevustega omandatakse tähtis sõnavara. Päeval on oluline teha rohkem rutiintegevusi ja nendega rohkem keelt seostada, see tagab lastele kindlustunde. Nad teavad täpselt, mis järgneb millele ja see on nende jaoks turvaline. Õpetaja ülesanne on toetada ja tuge pakkuda, aga siiski jääma nõudlikuks. Leisson. (2011). Kakskeelne laps rühmas. [2012, 23. aprill]. www.tartu.ee/tahtvere/KAKSKEELSUS.doc KOOL Kakskeelne kool? Kui lapsevanemal on võimalus lapsele kool valida, tuleks selle leidmisel arvesse võtta terve hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitme
Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L
· õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel ja kavandamisel arvestatakse laste eripära · õpetajad on lapse arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad · laps on tegevuses aktiivne osaleja ja tunneb rõõmu tegutsemisest · last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima · õppe- ja kasvatustegevusel luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust kavandada oma tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Valdkonnad: · mina ja keskkond · keel ja kõne · matemaatika · kunst · muusika · liikumine · eesti keel kui teine keel Lõimimine:
Tänapäeval, kui õppetöö toimub enamasti siseruumides, on õuesõpe vahend, kuidas õppekava eesmärke näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb õuesõppe läbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mäng kui paraneb tervis. Erinevate õppetegevuste valdkonnad elavaks muuta: siduda saab omavahel laste kodupaiga ajaloo, ökoloogia ning sotsiaalse mõõtme. (Brügge, Glanz & Sandell 2008, 28- 33). Kuna loodusõpetus käsitleb ümbritseva keskkonna seda osa, mida laps saab läbi meelte 18 tajuda ning eelkooliealiste laste õppimise omapära seisneb läbi meelte õppimises, siis kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, ilmastikunähtusi ja aastaaegade vaheldumist saab kõige paremini õppida tundma looduses viibides. Õppides tegevuse kaudu mõistab laps õpitut paremini, kui lihtsalt kuulates või vaadates. Tehes
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
Nõuded loengule: 1. loengut alustage teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis haaravad üldisi põhimõtteid või probleeme ning aitavad häälestuda õppimisele. 2. kirjeldage lühidalt loengu taotlusi ja juhtige õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3. esitage uus informatsioon väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes õpilaste juba olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. esitage õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud- 5. lõpetage esitus põhiseisukohtade ülevaatega, rõhutades üldisi integreerivaid mõisteid. 6. loengu järel jätkake küsimuste või ülesannetega, mis aitavad õpilastel kodeerida materjali nende endi mõistete struktuuri ja rakendada või laiendada seda uutele oludele. Etteheited loengule: pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks; lähtub vildakast
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
• jälgige lapse ilmeid ning analüüsige,mida need räägivad • märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine. • selleks looge olukord, kus laps saab enda tundeid näidata • õpetage teda oma tundeid mõistma, rääkides rõõmust ja murest • püüdke last vestlusele suunata küsimusi esitades („Miks sa oled täna nii pahase näoga?”) • rääkige lapsele, kuidas te tema sõnumit mõistsite • väljendage oma heakskiitu naeratusega, puudutusega, silma vaatamisega • ärge segage lapsele vahele • ärge kavandage oma tööd selliselt, et laps peab rääkima üksnes kurbadest tunnetest; oluline on, et kurvad tunded jääksid rõõmsate tunnete varju • märgates lapse erinevaid tundeid on ka lihtsam tegevust planeerida
leheküljenumbrid, peatükkide numeratsioon, joonised, tabelid jms). Õpilase huvi ja Õpilane on tööprotsessist huvitatud, Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei iseseisvus töö aktiivne ning püüdlik, peab kinni suuda oma vigadest õppida, neid koostamise ajakavast, järgib nõuandeid, on parandada. protsessis koostöövalmis. Töö kaitsmine Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei komisjoni ees tutvustus on selgelt struktureeritud ja ole järjekindel, loogiline ega anna edasi ette kantud. uurimistulemusi. Abistavaid materjale Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007. Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I
põhimõttel koostatud CD-plaat, seda eriti juhul, kui inimene sõidab igapäevaselt tööle autoga. grammatikapõhine keeleõpe . Grammatika on kõige olulisem osa. Näiteks ingliskeelne lause ,,Paul want Mary go store" võib küll mõtte edasi anda, kuid kindlasti ei ole tegemist korrektse inglise keelega; pealekauba kõlab see ka ebaintelligentselt. On vaja veenduda, et inimene oskab esitada küsimusi ja moodustada nõustuvaid ja negatiivseid väiteid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus, kasutades selleks 20 kõige enam kasutatavat reeglipärast ja ebareeglipärast tegusõna. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal.
endast märku ega lase keskenduda teistele tegevustele. Alates 3)-st tasemest on tegemist nn kõrgemate vajadustega, mis muutuvad seda intensiivsemaks, mida enam õnnestub neid rahuldada (tunnustus ja edu innustavad uutele saavutustele) Püramiidi tipuvajadused muutuvad oluliseks ja teostuvad siis, kui alumised vajadused on mingilgi määral rahuldatud. Kõik inimesed tippu ei jõua ja rahulduvad madalama tasandi vajaduste rahuldamisega. Vajadustest kasvavad välja emotsioonid. Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat. Emotsioonid-motivatsioon-tahe-tegutsemine 9. Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER) Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel): T Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika, metoodiline
harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast, püütakse sellest tasapisi lahti saada. Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed) (Vaatluse käigus 14 last rühmas) Käitumine ja kõne: Lapsed suudavd selles vanuses vabalt ringi liikuda, kõndida ja joosta, iseseisvalt süüa ja peaaegu ka iseseisvalt riietuda. Rühmas hakkas laste puhul silma kohe see ,et sellises vanuses lapsed on väga humoorikad ja nad võivad häirimatult küsida küsimusi, mida tegelikult ei ole viisakas küsida. Lapsed oskavad ise voodit teha, mänguasju kokku korjata, kingi jalga sättida ja palju muud. Arenemisruumi ja tajumiseks vajalikku kogemusi on neil aga veel vähe. Silma paistab ka see,et väiksematele lastele meeldib väga ka õpetajatele sülle ronida,mis tuleb sellest ,et nad vajavad tähelepanu ja hellust. 2-4 aastastest ei häälda mõned lapsed veel kõiki häälikuid päris õigesti. Raskemad on kaashäälikud
(arukas mõtlemine) Kriitiline mõtlemine on ratsionaalne refleksiivne mõtlemine, mis keskendub otsuste (mida teha, mida uskuda) tegemisele. Kriitilise mõtlemise oskused on vajalikud mistahes eluvaldkonnas, kui on vaja lahendada erineva mastaabiga probleeme, alates isiklikest ja lõpetades globaalprobleemidega. (5 lk 41) Kriitiline (arutlev) mõtlemine võimaldab meil luua mitmekesiseid, põhjendatud tõlgendusi, teha sõltumatuid, mõttekaid otsuseid ja genereerida uusi, mõtestatud küsimusi. Kriitiline (arutlev) mõtlemine esindab teadmiste töötlemise, organiseerimise ja peegeldamise viise. See on kõigile ainevaldkondadele kohaldatav informatsiooni mõtestamise protsess, mitte asi iseenesest. Aktiivse mõtlemise meetodid on need pedagoogilised vahendid, mida õpetajad kasutavad hõlbustamaks õpilaste valmisolekut tegeleda kriitilise (arutleva) mõtlemisega. (3 lk 9) Kriitilise (arutleva) mõtlemise oskused on vajalikud selleks, et: õhutada ühiskonna avatust;
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
muuseumites ja vahel ka loodusel kaasas ning rääkis väga põnevaid jutte, mille suguseid õpetaja ei rääkinud. See tekitas meil klassis (eriti poiste seas) suurenenud huvi looduse ja jahimehe ameti vastu näiteks. Ta oli meile eeskujuks. Kui on eeskuju, siis on kergem huvi tekitada. Kuidas suhtute loodusteemade käsitlemisraskustesse? Kas olete ise tundnud, et ei oska, vajata abi jms. Millal ja miks? Kui loodusõpetus läks geograafiaks ja keemia eelaineks üle, tekitas see minule raskusi. Esiteks ei olnud sellel enam minu jaoks nii otsest seost loodusega ja ütlen ausalt, pinnase kihid jms pakkusid mulle tunduvalt vähem huvi, kui loomad ja varasem loodustemaatika. Olen otseselt tundnud, et vajan abi, mäletan, et nägin tohutult vaeva, et õppida ära erinevad pinnase kihid näiteks. Vajasin abi, sest mulle tundus see koolis tohutult kauge teemana muust, mis mulle loodusteemades kunagi meeldis
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminek
Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused rühmatöömeetodid. Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest. Diskussiooniga on tegemist siis, kui toimub arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest, laiendades seda järk-järgult kogu klassile. Alguses esitab õpetaja küsimusi ja õpilased vastavad. Edasi esitavad ka õpilased õpetajale küsimusi ning siis esitavad õpilased juba üksteisele küsimusi. Õpetajal õige aeg tagasitõmbuda, lastes küsimuste esitamise ja nendele vastamise üle kasvada võrdväärseks seisukohtade vahetamiseks kõigi osalejate vahel. Diskussiooni edukus oleneb suuresti õpetaja suutlikkusest ja kogemustest seda organiseetrida. Eelkõige oskust võhendada järk-järgult oma juhtivat rolli vaidluse edenedes. Õpilasteni peab
Piaget- kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas Soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Laste mäng on täis kõige erinevamaid emotsioone: imestust, erutust, rõõmu, vaimsust jne. Lapse mängu ja tema emotsionaalse seisundi vaheline vastastikune seos: mängu tekkimine ja täiustamine avaldab mõju emotsioonide tekkele ja arenemisele, kujunenud emotsioonid omakorda mõjutavad mõnede mängude arengut. Need seaduspärasused ilmnevad erinevalt, sõltudes sealjuures lapse vanusest ja mängulise tegevuse arengutasemest. Emotsionaalne käitumine mängus: · Lapse emotsionaalne suhtumine mängu tervikuna · Emotsioonide areng, mis seotud rolli- ja nukumängude mängimisega · Emotsionaalsed suhtumised, mis tekivad mängukaaslastega koos mängides Lapse emotsionaalse suhtumise järgi mängu võib eristada emotsionaalselt aktiivseid ja
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lap
Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2