Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seoseid, vaatluseks, loodusõpetus, tutvustaja, märkama, küsimusi, lastes, kasvatamine, vahetud, luues, saadab, väljendus, hoolitseda, inge, loodusvaatlusedÕpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht · Ümbritsevat maailma märgata. · Märgatu kohta küsimusi esitada. · Küsimustele vastuseid leidma. · Märgata ning kogetust järeldusi tegema. · Õpitut igapäevaelus kasutama. · Õpetaja roll on panna tugev ja töökindel alus inimese loodusteaduslikule mõtlemisele. · Kogemuste kaudu õppimine. · Positiivsed emotsioonid ja mängurõõm aitavad tegevusele tähelepanu koondada ning õpitut mällu talletada. · Õpetaja peab oskama õpitavat igapäevaga seostada.
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes
7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad – nt millest
kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahetu kogemine läbi praktiliste katsete ja ülesannete on üks paremaid viise huvi tekitamiseks ja looduses toimivate protsessidest aru saamiseks ja avastamiseks. Läbi loodusõpetuse aitame lapsel mõista teda ümbritsevat maailma ja kujundada terviklikku pilti maailmatunnetusest.
oma meeli, võib katsuda asju käega ja mitmel viisil leida rahuldust oma tegevus- ja väljendustungile. Koduloolise aine käsitlemisel teritame lapse meeli, kasvatame püsivat tähelepanu, arendame vaatlus- ja algatusvõimet, harjutame asjalikku mõtlemist, ergutame fantaasiat ja laiendame huvide ringi. Kodulool on kindel alus kodumaa-kasvatusele sest, kes tahab oma kodumaad armastada, see peab teda ka tundma ja temast lugu pidama. (samas, 2004.) 2.3 Loodusõpetus Loodusõpetuse väärtust algõpetusel on seni hinnatud ühekülgselt, nähes selles peamiselt ainet, mis arendab mõistust ja annab kasulikke elus tarvis minevaid teadmisi. Loodusõpetuse tõeliseks ülesandeks on arendada kõiki vaimilisi võimeid (mõistust, tahet) ja kõrgemaid väärtusi (kõlblisi, esteetilisi ja intellektuaalseid tundeid). Kõige selle juures annab ta ka elulise väärtusega teadmisi. (samas, 2004.)
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5). Säästva arengu teemalises hariduses on väga oluline eetilisus, mis hõlmab põlvkonna ja põlvkondade vahelisi võrdsuse, solidaarsuse ning vastastikuse sõltuvuse probleeme, nagu
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
· oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse) · jälgige lapse ilmeid ning analüüsige, mida need räägivad · märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine. · selleks looge olukord, kus laps saab enda tundeid näidata · õpetage teda oma tundeid mõistma, rääkides rõõmust ja murest · püüdke last vestlusele suunata küsimusi esitades (,,Miks sa oled täna nii pahase näoga?") · rääkige lapsele, kuidas te tema sõnumit mõistsite · väljendage oma heakskiitu naeratusega, puudutusega, silma vaatamisega · ärge segage lapsele vahele · ärge kavandage oma tööd selliselt, et laps peab rääkima üksnes kurbadest tunnetest; oluline on, et kurvad tunded jääksid rõõmsate tunnete varju · märgates lapse erinevaid tundeid on ka lihtsam tegevust planeerida
Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu
Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng
suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades ( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte mõjutada vastajat valima soovituslikku ( mida te arvate selle toote kvaliteedist?); - kindlasti lülitada küsimustikku kontrollküsimusi eelmiste vastuste õigsuse kontroll teistsuguse küsimuse sõnastusega. (mida peate selle toote juures heaks?); - valikvastustega küsimuse puhul peaks kindlasti üheks vastuseks olema " ei oska öelda" inimene ei tea vastust. 9Küsimuste rühmad: 1. Fakti tasemel küsimused, millega küsitakse faktilist infot
Sots. õppimise mõiste. Käitumisviisid omandatakse teiste jäljendamise teel.(tüdrukud nukud) ja tundma situatsioone kus neid kasutada. Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne koopia vaid stiilselt ja olemuselt kokkulangev ning seda kasutatakse siis kui tekib sobiv moment. Kui üleastuv käitumine toob kaasa karistuse siis seda ei jäljendata. A. Bandura sots. õppimise faasid. Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminek
lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda
leheküljenumbrid, peatükkide numeratsioon, joonised, tabelid jms). Õpilase huvi ja Õpilane on tööprotsessist huvitatud, Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei iseseisvus töö aktiivne ning püüdlik, peab kinni suuda oma vigadest õppida, neid koostamise ajakavast, järgib nõuandeid, on parandada. protsessis koostöövalmis. Töö kaitsmine Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei komisjoni ees tutvustus on selgelt struktureeritud ja ole järjekindel, loogiline ega anna edasi ette kantud. uurimistulemusi. Abistavaid materjale Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007. Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I
Kakskeelseks võib last lugeda alles siis, kui laps on võimeline kakskeelselt suhtlema, kirjutama ning ka mõtlema. Kakskeelsusel on tohutult palju erinevaid positiivseid külgi, samas on ka mõni üksik negatiivne külg. Igal juhul kalduvad positiivsed omadused negatiivsetest üle, seega ei ole mõtet karta kakskeelse lapse kasvatamist. Eelised ja puudused kakskeelse lapsega Vanemad peavad hoolega läbi mõtlema, kas kakskeelse lapse kasvatamine on ikka oluline. See mõjutab suuresti nii lapse kui ka nende enda elu. Kakskeelse lapse kasvatamine on midagi enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine. Eelised lapse kakskeelseks kasvatamisel: · Suhtlemise eelisteks loetakse ulatuslikku suhtlemist eri rahvustega(sugulased, kogukond), samuti ka kirjaoskuse omandamist kahes keeles. · Kultuurilised eeldused on laialdasem kultuuritundmine, suureneb tolerantsus ja väheneb kalduvus rassismile.
tervikuna; 2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi; 3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi; 4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni; 5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi; 6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada; 7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel; 8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist. Sotsiaalsed oskused: Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses; 2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu; 3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastusega ehk ahhaa-efektina. Gestaltistid näitas, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. 4) Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Õppimise käsitlemisel informatsiooni vastuvõtmisena eeldatakse, et õpetajad edastavad õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppemeetoditena domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt.
eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga.
vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. 6. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. Kuidas aitab nende konkreetsete õpioskuste omandamine kaasa üldise õppimisoskuste kujunemisele? (9.1) PQ4R on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meelde jätmiseks. P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review). 1.Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest. Ülevaatamise tulemusena saab selgeks, mida hakkad lugema ja õppima. 2. Esita küsimusi- lugemist alustades esita enesele küsimusi, milleks seda materjali õppima hakkad ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele. 3. Loe- loe materjal suhteliselt kiiresti läbi. 4
Õpimappi koostamisel kasutan palju raamatuid, õppeaine materjal ja informatsioon internettist ja ajakirid. Töö eesmärgiks oli luua õppematerjal, mis aitab mulle luua tervikpilti õpitud materjalist, koguda kokku vajalikku, enda jaoks olulist, informatsiooni, et seda siis hiljem uuesti kasutada ja ka täiendada. Õpimapi materjal aitab koostada huvitavat töölehed, tunnikonspektid. Tulevikus, õpimapi abil ma saan tuletada meelde varemõpitut, koguda uusi teadmisi ja luua nende vahel seoseid. Üliõpilase Curriculum vitae ISIKUANDMED Nimi Sünniaeg Rahvus Kodakondsus KONTAKTANDMED Aadress Telefon E-post HARIDUS 1997-2007 2007-2010 2010-2015 TÖÖKOGEMUS 2012- ... TÄIENDUSKOOLITUS & LISATEGEVUSED 2006- 2008 2002-2007 KEELTEOSKUS Vene keel Eesti keel Inglise keel LISAINFO Juhiload Arvutioskus Huvialad Isikuomadused Iseseisev kontrolltöö 1. Millistest riiklikest õppekavadest lähtutakse 2013/14. õa koolide õppetöös
kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Kuulamise kolm liiki: 1) nautiv kuulamine 2) tähelepanelik kuulamine 3) kriitiline kuulamine Teisel elukuul hakkab laps pöörama pead hääle suunas. Kolmekuuselt kuulab ta oma häälitsusi. 6-7kuusetel on helitundlikkuse aeg, siis on ta tähelepanelik kõikide häälte suhtes. Ta hakkab oma lalina abil vestlema täiskasvanuga. 1aastasel esimesed tähendusega sõnad. 3aastased tajuvad rütmi ja riimi. 4aastaste puhul võiks esitada jutu kohta küsimusi, kus lapsed peavad otsima seoseid ja põhjendusi tegelaste käitumisele 13. Grammatika sisu koolieelses eas 14. Grammatika omandamise võtted 15. Tekstiloome (seotud kõne) esmaste oskuste ja rollisuhete arendamine. Sõnavara ja sõnaloome oskuse arendamine. 16. Ümberjutustamine Ümberjutustamine on üheks jutustamise vormiks, mille abil laps õpib edastama kuuldud teksti vabas väljenduses. 4aastased suudavad seda teha, kui õpetaja neid juhendab ja suunab
Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, jutustada ümber muinasjutte, mõeldes sellele kas kurva või lõbusa lõpu jne. Matemaatilis-loogilise andeka lapse jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil
· Õppemängu kaudu lapsed kinnistavad ja süvendavad saadud teadmisi, harjutavad teatud oskusi. · Need mängud on seotud vaimsete võimete arendamisega. Mängus kujuneb oskus oma toiminguid koos teistega kooskõlastada, täita reegleid. · Mängud aitavad süvendada ja täpsustada laste teadmisi. · Mängudes ühendatud tunnetuslik- õpetuslik külg, kui ka emotsionaalne mänguline külg. · Õppemängud toetavad õppimist ja loovad lastes soovi mängida koos ja õppida Õppemäng ühendab endas: · Õppimist ja õpetamist · Mängimist Õppeülesanne: igas õppemängus võib olla mitu ülesannet, ülesanne on varjatult mängu sisse peidetud. Õppemängude liigid: · Nukumängud ja mängud erinevate esemetega · Lauamängud · Sõnalised õppemängud · Mängud- reisid Ehitusmäng- on esemete või erinevate materjalide kasutamine selleks, et ehitada või luua
Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.. 3.3.4. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4. Keelekümblusmudelid Eestis Eestis rakendatakse kahte keelekümbluse metoodikat, milleks on hiline keelekümblus ja varane
tervislikku eluviisi. Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all. Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS
Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2
· Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate ja vanemate õdede-vendadega, siis nendele pakub erivanuseliste lasteaiagrupi
tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11) Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine. Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna osa sellest toimub õpetaja tõttu- õpetaja tegevus ja õppekavas kodeeritud teadmised, üldpädevused. Teine osa on seotud õpetaja teadmistega ja tema ettekujutusest konkreetse lapse eripärast. See teadmine tuleneb laste vaatlemisel. Lk 49- Õpetaja ja kool õpilase arengu toeajana- Ene-Silvia Sarv. 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed
seda võetakse arvesse valikute langetamisel ning enda ja teiste tegevuste kavandamisel (Blackburn, 2002: 488). Arvan, et see tsitaat võtab hästi lühidalt kokku väärtuste põhimõtte. Me kõik omame erinevaid väärtusi mis tulenevad kodust, koolist ja ühiskonnast. Väärtused on erinevad olenevalt east, soost, elukeskkonnast. Loengus osaledes ja soovitatud kirjandust lugedes sai selgeks, kui suurt tähtsust omab kasvatus väärtuste kujunemisel ja kasvamisel. Väärtuste kasvatamine on teadlik ja aeganõudev töö, mille lõpptulemuseks on positiivse maailmapildiga inimene. Samas panigi mõtlema fakt, et palju oleneb sellest kuidas väärtuseid teadlikult arendada ja kasvatada ning kui suur on minu kui õpetaja vastutus laste maailmapildi kujunemisel. Me teeme omi valikuid ja anname hinnanguid automaatselt, teadmata, et need toetuvad sissejuurdunud väärtushinnangutele ja väljutame emotsioone milledel on otsene mõju laste tulevikule ning minapildile
10. Millised on lühiajalise mälu kõige iseloomulikumad omadused info töötlemisel? Lühiajalise mälu kestus on 15-20 (30) sekundit ja maht on 7+2 ühikut. Lühiajalist mälu on võimalik suurendada. 11. Millised on põhilised võtted lühiajalise mälu mahu suurendamiseks? Lühiajalist mälu saab suurendada informatsiooni üldistamisega suuremateks ühikuteks. (Näiteks numbrite puhul jagada suured numbrid gruppidesse. Sõnu jätta meelde luues kategooriaid.) Kompleksse informatsiooni jaotamisega osadeks (Näiteks keerulisemate töö- ja õppeülesannete jaotamisega osaülesanneteks: MS Office’i arvutiprogrammi käskude nägemine tööriistarea kategooriatena (File, Edit, Insert, Format, Tools etc.) ja sealt edasi rippmenüüde sisuna.) Automatismide kujundamisega (Töötava mälu koormuse vähendamisele
annaabi.ee 
